Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho-
Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit.
AJALUGU I 1. 1918. Aasta algul esitas president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11. Novemberil 1918.aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat.
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist
Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga
komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima
Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei
Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal aastal 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28 juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat . 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 3. Woodron Wilson - USA president, kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada. Adolf Hitler - Ta juhtis Natsionaalsotsialistlik Töölisparteid
· TULI TASUDA SÕJAS TEKITATUD KAHJUD NING TEMA KULUL PIDI TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS EBAEDUKAS OLI MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa
halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2.Pariisi rahukonverentsi toimumise aeg, koht ja tähtsus. 18.02.1919-21.01.1920, Versailles loss, püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 4
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude
Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju, täielik hüvitamine kaotanud riigi poolt. 1920-ndaid nimetati Patsifismi ajastuks. Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist
Maailm kahe maailmasõja vahel Rohkem kui neli aastat kestnud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil kirjutati alla Compiègne´i vaherahule. Antandi riigid (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia) saavutasid võidu Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) üle. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos Taipingi ülestõusu järel. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda
liitusid SerbiaHorvaatiaSloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. 2. Pariisi rahukonverents ja Versaiiles'i rahuleping. tähtsamad sätted Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist
muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest.1922.a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. I ms järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus.Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina)
1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik.
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e
Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914. Pidades atendaadi
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hakkas
Miks asendus see 30.aastatel enamjaolt autoritaarsusega? Sest sõja võitnud demokraatlikud suurriigid tõestasid, et suudavad rasketele katsumustele vastu panna ja olla raskes sõjas edukad, suured keisririigid aga olid oma aja ära elanud. Paljud aga pettusid demokraatias, sest lubatud majanduse kiiret tõusu ei tulnud. Tekkisid mittedemokraatlikud liikumised, kelle juhid süüdistasid raskustes demokraatiat ja lubasid võimule pääsades korra majja lüüa. 7. Rahvasteliit. Miks ja kus loodi. Kes võisid sinna kuuluda? Loodi 1919 (põhikiri jõustus 1920) Pariisi rahukonverentsil. Loodi selleks, et lahendada riikidevahelisi tülisid, arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Peakorter asus Genfis (Sveitsis). Algul ei võetud sinna sõja kaotanud riike. USA ei astunud ise liikmeks, sest ei tunnustanud Rahvasteliidu põhikirja. 8. Reini tsoon, mis see oli
abiks.pri.ee Ideoloogia -siku, inimgrupi või rahvuse veendumisi ja huve väljendav poliitiliste jt ideede süsteem, mis mõjutab inimese käitumist Proletaarlased -palgatöölised Kommunism -poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle -revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist Kirjuta sündmus 1914-1918 I maailmasõda 1928 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936 1) Itaalia sissetung Etioopiasse 2) Saksamaa asub looma uut sõjaväge 3) NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1929-1933 suur ülemaailmne majanduskriis 1923 1) Genova konverents 2) Itaalias tulevad võimule fasistid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima
Ajalugu Kt küsimused : õp lk 8-19 , tv lk 3-8 1.Pariisi rahukonverents .Millised riigid otsustasid ? Toimus :1919 jaanuar -1920 jaanuar.Otsustasid Prantsusmaa, Usa, Inglismaa,Itaalia.Kaotajatesse suhtuti üleolevalt. 2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu,
vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani-Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
aasta mais, pärast seda, kui Itaalia valitsuse esindaja oli alla kirjutanud nn. Londoni salajasele kokkuleppele. Selle lepinguga lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Itaaliale, et pärast sõja võidukat lõppu antakse talle itaallastega asustatud Aadria mere rannik. Nüüd tuli Vittorio Orlando Versailles'sse lootuses, et London ja Pariis oma lubadustest ka kinni peavad. Woodrow Wilson Ameerika president. USA oli Saksamaale sõja kuulutanud alles 1917. aasta aprillis ja seetõttu polnud tal mingeid märkimisväärseid inimohvreid ega ka materiaalseid kahjustusi. Pariisi (Versailles') rahukonverentsile saabus president Wilson oma "14 punktiga", mille abil ta lootis ära hoida uue suurema sõja puhkemist Euroopas. Selle dokumendi tähtsaimateks nõudmisteks olid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
