Energiaallikad (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Energiaallikad Koostas: Lennart Rakitin Klass: 8.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018


Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................... 3 See referaat räägib kivisöest ja naftast tööstusrevolutsiooni ajal. Valisin selle 
teema, sest energia ja elekter pakub mulle huvi, see on meie igapäevaelus 
oluline ja ma tahtsin sellest rohkem teada. Töö eesmärgiks on uurida lähemalt 
kahte olulist energiaallikat- kivisütt ja naftat. Referaat koosneb kahest 
peatükist: kivisüsi ja nafta. Esimeses peatükis räägin täpsemalt, mis on 
kivisüsi ja selle tähtsus ajaloos. Teises peatükis räägin naftast, mis see on ja 
sellega seotud ajaloosündmustest. Kasutatud allikateks on- Vikipeedia, 
Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppematerjal imperialismist, Toivo Paikre raamat 
“Elektropuu” , 8.klassi õpik “Uusaeg 2. osa”, Miksike ja Robert Curley “Fossil 
Fuels”................................................................................................................. 3 Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja
19. sajandil, milal toimusid suured industriaalselt progresseeruvad 
muudatused põllumajanduses, tootmises , kaevandamises ja transpordis, mis 
kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre
sai alguse valgustusajastu järgsest imperiaalsest Suurbritanniast, levis sealt 
mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma.........3 1. Kivisüsi........................................................................................................ 4 1.1 Kivisöe iseloomustus ja teke.....................................................................4 1.2 Tööstuslik pööre........................................................................................4 2. Nafta.............................................................................................................. 6 2.1 Nafta iseloomustus ja teke........................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................... 9 2


Sissejuhatus See referaat räägib kivisöest ja naftast tööstusrevolutsiooni ajal. Valisin selle teema, sest energia ja elekter pakub mulle huvi, see on meie igapäevaelus oluline ja ma tahtsin sellest rohkem teada. Töö eesmärgiks on uurida lähemalt kahte olulist energiaallikat- kivisütt ja naftat.   Referaat   koosneb   kahest   peatükist:   kivisüsi   ja   nafta.   Esimeses   peatükis   räägin täpsemalt, mis on kivisüsi ja selle tähtsus ajaloos. Teises peatükis räägin naftast, mis see on ja sellega seotud ajaloosündmustest. Kasutatud allikateks on- Vikipeedia, Saaremaa Ühisgümnaasiumi   õppematerjal   imperialismist,   Toivo   Paikre   raamat   “Elektropuu”   , 8.klassi õpik “Uusaeg 2. osa”, Miksike ja Robert Curley “Fossil Fuels” Tööstuslik   pööre   ehk   tööstusrevolutsioon   oli   uusaja   periood   18.   sajandi   lõpus   ja   19. sajandil,   milal   toimusid   suured   industriaalselt   progresseeruvad   muudatused põllumajanduses, tootmises , kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse valgustusajastu järgsest imperiaalsest Suurbritanniast, levis sealt mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 3


1. Kivisüsi 1.1 Kivisöe iseloomustus ja teke Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas, põlev maavara, mida leidub maakeral rohkelt (vt   Joonis   1).   See   tekib   taimse   materjali   mattumisel   ja   mitte   täielikult   lagunemisel. Sarnastest     materjalidest   koosnevad   ka   pruunsüsi,   turvas   ja   antrasiit.   Neid   eristab mattumissügavus.   Pealmistel   kihtidel   valmib   turvas,   sügavamatel   pruunsüsi   ja   kivisüsi ning neist kõige sügavamal antrasiit. Kivisüsi on peamiselt must või hall ja neid on nelja erinevat   tüüpi,   mida   eristatakse   läkkivuse,   poolläkkivuse,   matti   ja   kiulisuse   järgi.
[CITATION Vik \l 1061 ]  Geoloogilise mineviku erinevatel aegadel oli madalatel märgadel aladel tihedad metsad. Looduslike   protsesside   tõttu   nagu   näiteks   üleujutused,   maeti   taimed   mulla   alla.See põhjustas tihedalt kokku pressitud mulla. Protsessi jätkudes kaitses taimeaine mulla või happelise   veega   biolagunemise   ja   oksüdatsiooni   eest.   See   lõi   süsiniku   tohututesse turbarabadesse,   mis   oli   lõpuks   kaetud     sügavalt   maetud   setetega.   Kõrgsurve   ja   kõrge temperatuur   muutsid   surnud   taimed   aeglaselt   söeks.   Kuna   kivisüsi   sisaldab   enamasti süsinikku, nimetatakse surnud taimestikku kivisöe karboniseerimiseks.[ CITATION Wik18
\l 1061 ]  [ CITATION Cur12 \l 1061 ] 1.2 Tööstuslik pööre 18.sajandi   teine   pool  ja   19.sajand  tõid   maailmas   kaasa  veel   ühe  suure  murrangu,   mis muutis tunduvalt ühiskonda ja inimeste eluolu. Käsitöö jäi tagaplaanile, sest peale tuli mehaniseeritud tootmine ehk tööstuslik tootmine. Uued masinad  ja nende kasutuselevõtt võimaldas kaupu kiiremini ja soodsamalt toota. Kasvas nõudlus tööjõu ja tooraine järele, suure arengu tegi transport. Turul tekkinud konkurents sundis ettevõtteid veel odavamalt ja rohkem tootma. [ CITATION Sep13 \l 1061 ] [ CITATION Mik05 \l 1061 ] Esimene   riik   maailmas,   kes   hakkas   tööstuslikult   tootma   oli   Inglismaa.   Seal   oli   kõige suurem   majandusharu   villa   töötlemine,   mida   hakatigi   kõigepealt   just   ketramis-   ja kudumismasinatega   hõlbustama.   Näiteks   kangur   James   Hargreavesi   leiutatud ketrusmasinal   sai   senise   ühe   lõnga   asemel   kedrata   korraga   16   lõngarulli.   Tänu mehhaniseerimisele suutis 1812. aastal üks ketraja teha juba 200 ketraja töö. See andis Inglise   ettevõtjatele   suure   konkurentsieelise,   kuna   võimaldas   toota   kaupu   suuremates kogustes ja toomiskuludes. [ CITATION Sep13 \l 1061 ] 4


                                                                                                                                Aurumasinaid köeti kivisöega. Mida rohkem vabrikuid kerkis, seda suurem nõudlus oli kivisöe   järele.   Masinate   ehitamiseks   vajati   rauda.   Seni   kuni   rauasulatusahjude   kütteks kasutati puusütt, olid raua tootmisevõimsused piiratud. 18. sajandi algul õpiti sulatusahju kivisöest   saadava   seguga   kütma.   See   võimaldas   rauda   kiiremini   ja   odavamalt   toota. Rauatootmisest   sai   Inglise   tööstusrevolutiooni   alussambaid   (vt   Joonis   2)  [CITATION
Sep13 \l 1061 ] Inglismaa liidriroll tööstuslikus tootmised püsis 19. sajandi keskpaigani. Aurumasinad ja tööstuslikud   tehnoloogiad   olid   esialgu   tulusad   vaid   Suurbritannias,   sest   nõudsid   palju kivisütt. Mujal Euroopas oli aga kütus kallim  ja tööjõud pigem  odav, seega puudusid loomulikud eeldused aurujõu kasutuselevõtuks. Tööstusliku tootmisega liitusid ka Belgia ja  Põhja-Prantsusmaa,  kus  asusid   suured   kivisöevarud.   Aurumasinaid  arendati   pidevalt edasi. [ CITATION Sep13 \l 1061 ] 5


                                                                                                                                                  2. Nafta 2.1 Nafta iseloomustus ja teke Nafta   on   looduslik   maakoores   leiduv   peamiselt   vedelate   süsivesinike   segu.   Peale süsivesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku ja lämmastikku, lisaks pisut metalle ja mittetäielikult lagunenued orgaanilist ainet. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik.   Maapinnal   olev   nafta   on   madalama   temperatuuri   tõttu   viskoossem   kui sügavamal   maa   sees   olev   nafta.   Nafta   värvus   ulatub   peaaegu   värvitust   kuni   mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri.  [ CITATION
Vik18 \l 1061 ] Nafta   on   üks   fossiilkütustest.   See   on   tekkinud   loodusliku   pürolüüsi   protsessi   käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla taimne kui ka loomne ning arenes kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist   ja   protistidest,   näiteks   sinivetikad   ja   foraminifeerid.   Mattudes   läbis orgaaniline   aine   diageneesi   ning   muutus   kerogeeniks,   olles   niiviisi   osa   tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ja temperatuur viivad kerogeeni   lagunemiseni   kergemateks   molekulideks,   mis   hakkavad   rõhu   tõttu   liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav.[ CITATION Vik18 \l 1061 ] 2.2 Nafta kasutuselevõtt 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele uued energiaallikad nafta ja elekter. Elektrit kui huvitavat loodusnähtust oli uuritud juba 18. sajandil, kuid alles 19. sajandi teisel poolel õpiti seda ka rakendama. 1880. aastatel ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, 1890. aastatel  hakati tootma elektrimootoreid ning sajandivahetuseks oli elekter lõplikult massidesse jõudnud. [ CITATION Sep13 \l 1061 ] Naftat   hakati   tööstuslikult   tootma   USA-s   1860.   aastatel.   Esialgu   kasutati   seda   lihtsalt odavama kütusena kivisöe asemel. Sisepõlemismootori leiutamine 1879. aastal tõi nafta kasutamiseks täiesti uued võimalused. [ CITATION Sep13 \l 1061 ] 6


                                                                                                                                         Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põletamisest saadud energia   mehaaniliseks   energiaks.   Eksiteerib   kahte   liiki   sisepõlemismootoreid: neljataktilised   ja   kahetaktilised.   Tänapäeval   on   enimlevinud   neljataktilised sisepõlemismootorid,   mis   on   suurema   kasuteguriga,   keskkonnasõbralikumad   ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. [CITATION Vik15 \l 1061 ] 2.3 Imperialismiajastu ja ühiskond (1850 – 1914) 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke näiteks Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead šovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile – suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim   kogu   maailmas.   Imperialistlik   riik   arvab   endal   olevat   huvisid   enam-vähem kõikjal   maailmas   (vt   Joonis   3).   Lisaks   koloniaalvallutustele   tähendas   imperialism   ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Kolooniad aitasid transportida eksootilisi kaupu ja materjale   sootsamalt.   Mõlema   koosmõjul   muudeti   vähem   arenenud   maad   19.   sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks. 20. sajandi alguseks oligi peaaegu kogu   maailm   jagatud   Euroopa   riikide   asumaadeks   või   mõjusfäärideks.   Peale   Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu –   Ameerika   Ühendriigid   ja   Jaapan.   Suurriikide   kõrval   oli   tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium   ka   mitmel   Euroopa   väiksemal   riigil,   nagu   näiteks   Belgial   ning Portugalil. [ CITATION Saa18 \l 1061 ] 7


Joonis 1. Kivisüsi (Scanpix, 2016) Joonis 2. Rauasulatusahjud 18.sajandil (Menzel, 2018)                                                          Joonis  3. Imperialismiajastu kaart  (2011)                                                                                                                                                                            8


Kokkuvõte Käesolev referaat rääkis kivisöest ja naftast. Uuringutest selgus, et kivisütt kasutati rohkelt 18. ja 19. sajandil tööstuslikus pöördes, mis võimaldas kiiremat ja soodsamat tootmist tööstustes. Nafta kasutuselevõtt algas 19. sajandil, mil arvati, et see on uus ja soodne kütus. Sisepõlemismootor   laiendas   nafta   kasutamisvõimalusi   ja   nafta   kasutamine   muutus. Uudsete energiaallikate tagajäriel toimus maailmas suuri muutusi, tekkisid kolooniad, mis võimaldasid riikidel suureneda. Riigid muutusid oma rahva vastu toetavamaks. Referaat andis mulle palju uut teada ja kindlasti aitab see mind ajalootundides.                                                                                                                               Kasutatud allikad 9


Curley, R. (2012). Fossil Fuels. New York: Britannica Educational Publishing. Miksike  http://miksike.ee/docs/referaadid2005/toostuslik_poore_evelin.htm (2005) CITATION Vik \l 1061 : ,  (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia, 2017),   CITATION Wik18 \l 1061 : ,  (Wikipedia The Free Encyclopedia, 2018),   CITATION Cur12 \l 1061 : ,  (Curley, 2012),   CITATION Sep13 \l 1061 : , (Seppel & Pajur, 2013),   CITATION Mik05 \l 1061 : , (Miksike, 2005),  CITATION Sep13 \l 1061 : , (Seppel & Pajur, 2013),   CITATION Vik18 \l 1061 : , (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia, 2018),   CITATION Vik18 \l 1061 : ,  (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia, 2018),  CITATION Vik15 \l 1061 : , (Paikre, 2007),   CITATION Saa18 \l 1061 : , (Saarema Ühisgümnaasium, 2018),    10

Document Outline

• Sissejuhatus
• See referaat räägib kivisöest ja naftast tööstusrevolutsiooni ajal. Valisin selle teema, sest energia ja elekter pakub mulle huvi, see on meie igapäevaelus oluline ja ma tahtsin sellest rohkem teada. Töö eesmärgiks on uurida lähemalt kahte olulist energiaallikat- kivisütt ja naftat. Referaat koosneb kahest peatükist: kivisüsi ja nafta. Esimeses peatükis räägin täpsemalt, mis on kivisüsi ja selle tähtsus ajaloos. Teises peatükis räägin naftast, mis see on ja sellega seotud ajaloosündmustest. Kasutatud allikateks on- Vikipeedia, Saaremaa Ühisgümnaasiumi õppematerjal imperialismist, Toivo Paikre raamat “Elektropuu” , 8.klassi õpik “Uusaeg 2. osa”, Miksike ja Robert Curley “Fossil Fuels”
• Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, milal toimusid suured industriaalselt progresseeruvad muudatused põllumajanduses, tootmises , kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse valgustusajastu järgsest imperiaalsest Suurbritanniast, levis sealt mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma.
  • 1. Kivisüsi
  • 1.1 Kivisöe iseloomustus ja teke
  • 1.2 Tööstuslik pööre
• 2. Nafta
  • 2.1 Nafta iseloomustus ja teke
• Kokkuvõte