Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. Industrialiseerimine Tööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan.
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga.
Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), · Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus
ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda?
1930. aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, hukkus ligi 7 miljonit inimest. c)massirepresioonid - Fasistide võimuletulek Itaalias. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil juba sadu tuhandeid toetajaid. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Mussolini õpetus. Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus, seega oi tegemist natsionalistliku õpetusega. Siit tulenes ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1933
Ideoloo 1 riik on 1 juut ,,Mein kampf ,, Kes ei tööta, see ei söö Diktatuuride iseloomulikud jooned Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus Juhikultus(juht, keda imetleti) Võimul ainult üks partei ja ideoloogia Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust)
kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, mille liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Nad kogusid palju toetajaid. MILLISED MUUTUSED TOIMUSID SAKSAMAA, NSVL-i JA ITAALIA MAJANDUSES, SISEPOLIITIKAS, VÄLISPOLIITIKAS PÄRAST DIKTATUURI KEHTESTAMIST MAJANDUS SISEPOLIITIKA VÄLISPOLIITIKA SAKSAMAA Majanduse riiklik Füürer- Hitler, Saksamaa reguleerimine, kehtestati üheparteisüsteem- suurendamine teiste plaanimajandus, rajati Natsionaalsotsialistli riikide arvelt tehaseid ja vabrikuid k Töölispartei, sõjatehnika tootmiseks, Gestapo ja SS ehitati kiirteid-need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd
Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485 Trento kirikukogu 1545-1563 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Juhtis Venemaa riiki. Vladimir Lenin Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Juhtis Venemaa riiki. Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas. Juhtis Itaalia riiki. MÕISTED! Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega
küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda enamlaste võimuletulek Venemaal, tekitades kodusõja ning isegi välisriigid üritasid sekkuda
Inimõiguste rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine( küüditamine, surmalaagrid). Inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Diktatuure iseloomustavad jooned Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopiski keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda. Juhi eluluus rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid .Juhi iga otsus kuulutati ainuõigeks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile .Partei liikmed said kindlaid eesõigusi, võrreldes mitteparteilastega. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega.
riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid;
2.6) Valimiskünnise puudumine- Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud. 2) Tv lk 20 harjutus 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ja too iga diktatuuri kohta näited Dikt. isel. jooned(7) Kommunism Fasism Natsiosotsialism Juhikultus Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Võimul ainult üks Kommunistlik pareti Fasistlik e valitsev Natsiosotsialistlik partei ja üks pareti partei ideoloogia Piiratakse Kontroll inimeste Kõik inimesed Kontroll inimeste demokraatliku mõtteavalduste ja pidid teenima riiki mõtteavalduste ja vabadusi, inimõigusi väljendamisvõimaluste väljendamisvõimaluste
(lk 44, vihik) Too mõlema riigikorra kohta 2 näidet (kaart lk. 44) )-autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Mõlemas kehtib tsensuur ja juhikultus. Nt autoritaarsed olid Hispaania, Portugal ja totalitaarsed natsionaalsotsialistilk Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. 6. USA 1920.-1930. aastatel: Sisepoliitika - vabariiklased ja demokraadid (lk. 38) Võim oli vabariiklaste ja demokraatide käes 1920ndatel, majanduslik liberalism, vaba turg, kaheparteisüsteem, presidentaalne vabariik 1920-ndad – saavutused ja probleemid (lk. 38-39) Hulgitoodang, aspiriiniajastu, kehtestati keeluseadus. F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40) F. D
peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, liikumise eesmärgid (lk 32): Kommunism: Juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Kasutati vägivalda, et võim haarata. Fasism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
mõjutas seal toimub nii Euroopa kui ka kogu maailma ajalugu. Diktatuuride iseloomulikud jooned Vaatamata sellele, et diktatuuride ideed ja eesmärgid erinesid üksteisest, oli diktatuuridel palju ühiseid jooni. 1. Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus 2. Juhikultus(juht, keda imetleti) 3. Võimul ainult üks partei ja ideoloogia 4. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest 5. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi 6. Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega 7. Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. 8. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused 9. Surmalaagrid, küüditamine 10. Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust)
sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused. Tekkis võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ning neid hakati kutsuma fasistideks, sest fascio tähendab itaaliakeeles liitu. Rühmitus muutus Fasistlikuks parteiks mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil palju toetajaid, sest usuti, et ta suudab Itaalias korra majja lüüa. Fasistid hakkasid looma relvastatud salku, et võidelda kommunistide ja kurjategijatega. 1921 saavutas Fasistlik Pertei parlamendivalimistel võidu ja 1922 sai Mussolini peaministriks. 1925. Aastal alustati Itaalia muutmist diktatuuri riigiks. Nõukogude Liidu totalitaarne süsteem hakkas kujunema, kui bolsevikud 1917. Aastal võimule tulid
paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik
väärsuskombleks. Seda oskasid hästi ära kasutada esilepürgivad tulevased diktaato- rid. Lisaks olid riikidel võlad, suured inimkaotused ja tööpuudus. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, kes pakkusid võimalusi väljumiseks kriisist. Kõige enam kannatas Esimese maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa. Hitler lubas Saksamaa rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Nagu kõik tei- sed diktaatorid, oskad Hitler rääkida enda kasuks ja rahvast endasse uskuma panna. Stalini, kes sai võimule Venemaal, peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne ta- se. Stalin arvas, et Venemaa on Ameerikast 100 aastat maas, nägi ta ikkagi ette to- hutuid muudatusi.1 Eristada võib kahte diktatuuri vorme. Autoritaarne diktatuur piirdub võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte. Lähedane antiiksele diktatuurile, kuna neis sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee
Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist
2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP? Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlusarmee. Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Juurutati ka mitmeid tasuta teenuseid, lühikest aega olid korterid,
5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei
Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. 3. Millised jooned olid diktatuuridele iseloomulikud? Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks?
Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka uued tööharud masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli palju kalureid ja kõigis Euroopa riikides tunti Prantsusmaa sardiine oliiviõlis. 6. Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust. 7. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihikust ülesanne 2 Suurbritannia Riigikord Põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas. Seadusi võttis vastu parlament. Majandus Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Tööpuudus. Võlg USA-le. Majanduskriis puudutas neid vähem kui teisi riike. Tööstus ja kaubandusmaa. Parteid ja poliitiline elu Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. Prantsusmaa Riigikord Demokraatlik Vabariik.
- võim koondatud üksikisiku ning tema alluvate kätte - kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja n-ö elu üle - hirmuvalitsus- massirepressioonid, inimõiguste rikkumine Esimene diktatuur Lääne- Euroopas kehtestatigi Itaalias. Sõja tõttu olid riigile lasunud rasked kaotused, kaasa aitas Pariisi rahukonverentsi tulemused, mis ei tunnistanud Itaalia panust sõjas. Olukorda raskendasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus ning rahva rahulolematus riigi valitsemise üle. B. Mussolini korraldas must-särklastega marsi Pariisi ning haaras võimu. Tema eesmärgiks oli Itaalia taastada Vana-Rooma impeeriumi tasemele ning tema õpetuses oli tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada. Võrreldes Stalini ning Hitleriga ei olnud Mussolini pooltki nii terroriseeriv ning agressiivne, samuti hoidis ta häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära
ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda demokraatlike toiduainete riigile pidid teenima võõra tõu esindajaga. vabadusi ja andmise kohustus. riiki ja inimesed Vaimuhaiged ja inimõigusi Kehtestati sunduslik tuleb allutada kurjategijad ei töökohustus. rahvuslike tohtind saada lapsi.
Neil on oma seaduse- ja elukorraldus. 6. Mis aitas kaasa Prantsusmaa majanduse tõusule pärast Esimest maailmasõda? Majandust aitasid edendada uued maavarad, võidetud aladelt. Siis ka reparatsioonimaksud. 7. Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses väga palju erinevaid parteisid. 8. Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Loodi Rahvarinne, kuhu koondusid kõik sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihik 1. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Riigikord: Neil oli palju dominioone, kes olid rahul Briti võimuga nende maal. Majandus: Enne majanduskriisi muutus eesotsas Suurbritannia söekaevanduse olukorrad halvaks, sest hakati kasutama vedelkütust. Parteid ja poliitiline elu: Parlament võttis vastu seadusi. Valitsus hoolitses selle
7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a. (NSVL) mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlike liiduriike
riik toetama abivajajaid . Selleks tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal . 5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43)
hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa. Gestapo natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega).
Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või NSV Liidust 2 maailmasõja vahelisel ajal. Diktaktuur 1inim, ei saa osaleda valitsemis rahavas, juht toetub parteile, karmikäelisus 4. Millal ja kuidas tulid Venemaal võimule kommunistid? 1917, oktoober, oktoobripöördega. 5. Millal loodi NSV Liit? Mida see tähendas? 1922. aastal. NSVL ühendas erinevaid nõukogude vabariike: Venet, Ukrainta, Valgevenet. Lõplikult kujunes välja 1936 vastu võetud põhiseadusega. 6. Millal toimus Venemaal kodusõda? Mis oli selle tulemuseks? 1918-20, tapeti plaju inimesi 13 miljonit nii punastele kui valgetele. Tapeti keiser Nikolai 2 Kodusõda puhkes, sest enalaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. 7
Hitleri ja NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: · lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus; · vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; · saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. 1933 algul sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks e kantsleriks. Kui 1934 suri Saksamaa president Hindenburg, uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ning Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füüreriks). · Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
