Haapsalu Wiedemanni gümnaasium nimi 12. Ü Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid. referaat Haapsalu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade luuletaja eluloost ja loomingust.......................................................................................4 1.1 Elulugu............................................................................................................
H. Heine - Heine oli rahvuselt sakslane, juut. - Heine kirjutas - Luulekogud: ,,Laulude raamat", ,,Ajalaulud", ,,Romanzero" - Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale. - Heine ballaad ,,Krahvinna Juta" kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad merre, need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad ,,Mis
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst
filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
Õppis Bonni, Göttingeni ja Berliini ülikoolis 1816 - esimesed luuletused ,,Ein Traum, gar seltsim", ,,Mit Rosen, Zypressen" (kasutas pseudonüümnime) 1817 - hakkas avaldama luulet 1822 - esimene raamat - lüürikakogu ,,Gedichte" (,,Luuletused") 1827 - võitis tunnustuse koguga ,,Laulude raamat" Menu saavutas proosasarjaga ,,Reisipildid" 1844 - tippsaavutuseks satiirilised poeemid ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt" ja ,,Ajalaulud" Oli tihedalt seotud ka muusikaga (kommenteeris muusikateoseid, huvi muusika vastu kajastub luules, luuletusi on palju viisistatud) Eeskujuks ajakirjandusele kuni tänapäevani ning paljudele 19. ja 20. sajandi kirjanikele http://galerii.kirmus.ee/nypli/gustav-wulff-ois/looming/heinrich-heine/ https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Heine
Teadvustas kultuuri kehva olukorda, võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Astusid võitlusse sotsiaalsete pahedega. Kohaliku kultuuri ja kirjanduse eest kõneleja. Kõne all olid noorte olukord, haridus, tulevikuväljavaated. Tahaplaanile jätsid tundeelamused, asusid analüüsima ja üldistama. Rühmitusel oli oma ajakiri, seda pidas Tuglas. Liikmed olid veel nt: Kivikas, Under, Johannes Barbarus, August Alle, G. Suits Peamine looming oli ajaluule ja ajalaulud näidati päevakajalist pilti maailmast ja inimkonnast. Ajaluule väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Kunstiline tase polnud kõrge, ajaluule oli pigem väljendusvahendite katsetamine.Õuduskujundid. Ekspressionism on vool Euroopas kunstiharudes 20. sajandil. Eesmärk on väljendada autori kujutlusi, ideid ja elamusi, jõuline väljenduslaad, kunstilised liialdused. Muutus poeetide hoiak ja luule üldilme. Arbujad Sõpruskond sai Tartus kokku 1930a
Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (1991) 2005) II 1994), III (2009), IV (2010) "Koidu kätes" (1993) "Maastik õunapuu ja "Hirm ja iha" (1993) "Harala elulood" (2001) meierikorstnaga" (1973) "Naised ja pojad" (2007) "Pommeri aed" (1973; Näidend kordustrükid 1985 ja 2008) Luulekogud
jätkavad otsinguid sisemise harmoonia saavutamiseks ning luuletused kuulutavad elujõudu ja –usku ning tulevikulootust, looduslüürika kaudu on tunnetada inimese ja looduse ühtsust ning oluliste eluväärtuste püsimist. „Jäälilled“ (1988) süvendab eelmiste kogude eetilist tunnetust, isamaaluule omandab üha selgemaid ja ühemõttelisemaid metafoore, Traat ennustab kurjuse impeeriumi hävimist. „Ajalaulud“ (1990) on tervenisti isamaaluule, selgelt on tunda kriitikat valitseva korra ja vägivalla suhtes, ta nõuab oma poeemides vastust sünnimaa ja rahva saatusele. Katkend luuletusest „Kõik kokku on kuritegu“: „Inimene sureb rahva eest, rahvas hävitatakse mitte millegi eest, nägemata tõotatud maad. Kõik kokku on kuritegu.
tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Luulekogud: "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidend · "Päike näkku" (1981) Novellikogud: · ,,Koputa kollasele aknale" (1966) · "Islandi suvi" (2003) · "Sarviku armastus" (2007) Romaanid: · ,,Tants aurukatla ümber`` 1971 a. · ,,Maastik õunapuu ja meierikorstnaga`` 1973 a. · ,,Pommeri aed`` 1973 a. · ,,Inger`` 1975 a. · ,,Türgi oad`` 1977 a.
sündmus ja situatsioon. Romaanid "Tants aurukatla ümber" (1971) "Maastik õunapuu ja meierikorstnaga" (1973) "Pommeri aed" (1973) "Inger" (1975) "Türgi oad" (1977) "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979) "Rippsild" (1980) "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982) "Üksi rändan" (1985) "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogu "Sarviku armastus" (2007) Kandilised laulud (1962) Helmi Sell Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja
Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tule rüütamine'' jne. Luulekogus ''Ilmakaared'' on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti ajaloos oli 1960ndatel nn ''sulaaeg''. Elu "raudse eesriide" taga vabamaks, ning inimesed said rohkem teada sellest,mis toimub noorte hulgas laias maailmas. Välisriikide muusikavoolud tõid uuendusi Eestisse. Kuuekümnendaid on loetud ka luulekümnendateks. Meie kirjanikke
"Puud olid, puud olid hellad velled" (1979) "Rippsild" (1980) "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982; kordustrükk 1990) "Üksi rändan" (1985) "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Ilmakaared" (1970) 6 "Hilised talled" (1976) "Valitud luuletused" (1979) "Septembrifuuga" (1980) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogud "Islandi suvi" (2003) "Sarviku armastus" (2007) 7 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://www.postimees.ee/251106/esileht/kultuur/230501.php http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/traat.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E305A8C754C7AE87C225723300455509 http://www.slideshare.netwww.slideshare
Õppinud ülikoolis õigusteadust pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat" teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline. Tuntumad teosed: Ballaadide kogu ,,ajalaulud"(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi ,,Sileesia kangrud") Poeem ,,Saksamaa.Talvemuinasjutt" ,,Romanzero" Muinasjutud Üks romantismi osa on kahtlemata muinasjutud, mis põhinevad rahvapärimusel kuid paljudel maadel kerkivad üles isikud kelle teeneks on rahvaloomingu kogumine ja kirjapanemine. Saksakirjanduses on kõige olulisemad Jacob ja Wilhelm Grimm. Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Nende ühiselt kogutud ja väljaantud raamat ,, Laste ja kodumuinasjutte"
Materjal onpärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Tekstisisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest., ,,Üksi rändan", 1985, ,,Minge üles mägedele", I 1987, II 1994, ,,Hirm ja iha", 1993. Novellikogud: ,,Mänguveski", 1972, ,,Umbsõlm ja Armuvägi", 1989. Luulekogud: ,,Valitud luuletused", 1979, ,,Valitud teosed", 1985, ,,Sügislootus", 1986, ,,Ajalaulud", 1990, ,,Vastuseta", 1991, ja ,,Koidu kätes", 1993. Mats Traat on kirjutanud ka näidendeid ,,Päike näkku", 1981 ja filmitsenaariume ning tõlkinud luulet poola, tsehhi ja makedoonia keelest. 2003 aastal ilmunud novellikogu "Islandi suve" seitsmest novellist kuus käsitlevad peamiselt päriselt elanud ja Eesti ajalugu mõjutanud tegelasi. Lood on ajalises järjekorras, sündmustik viib XIX sajandi kolmandast veerandist 1930ndate keskpaigani.
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid ja tänu sõber Sten...
· "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979) · "Rippsild" (1980) · "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982; kordustrükk 1990) · "Üksi rändan" (1985) · "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) · "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud: · "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidendid: · "Päike näkku" (1981) Novellikogud · "Islandi suvi" (2003) · "Sarviku armastus" (2007) Kokkuvõte Mats Traat tegeleb eesti rahva kultuurimälu säilitamisega. Ta kujutab oma loomingus eesti talurahva elu erinevatel perioodidel. Ta kirjutab oma romaanides eestlaste lugu ning aitab taastada meie eneseväärikust ja kultuuri. Traat tahab oma loominguga
"Rippsild" (1980) "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982; kordustrükk 1990) "Üksi rändan" (1985) "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994), III (2009), IV (2010) "Hirm ja iha" (1993) "Naised ja pojad" (2007) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Küngasmaa" (1964) "Kaalukoda" (1966) "Laternad udus" (1968) "Ilmakaared" (1970) "Hilised talled" (1976) "Valitud luuletused" (1979) "Septembrifuuga" (1980) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) "Harala elulood" (2001) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogud "Islandi suvi" (2003) "Sarviku armastus" (2007) Luule põhiteemad: · Elu ja surma vastasseis · Inimese ja looduse ühtsus · Rahvuslik-kultuuriline järjepidevus · Inimese kohanemine ja kohanematus
Reisikirja stiil on samuti vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani. See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu ,,Ajalaulud" kui ka poeemi ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt." Viimase kirjutamist ajendas Heine külaskäik kodumaale. See on balladilaadne poeem Saksamaa oludest: satiiri ja iroonia kõrval leidub selles helis mälestusi kodust, emast ja noorusromantikast. Teose ilmumisele järgnes Saksamaal karm reaktsioon: autor mõisteti hukka kodumaa laimamise eest, ta looming keelati ja ta ise pidi jääma alatiseks maapakku. Heine viimane luulekogu ,,Romanzero" on varjutatud kibestumisest ja sarkasmist.
samas realiseerimata võimalustega silmapaistev isiksus, üks vene kirjanduse nn liigsetest inimestest. Petsorin oli keskmist kasvu, sale ning laiade õlgadega. Ta kõnnak oli hooletu ning laisk. Tal olid lokkis blondid juuksed, mustad kulmud ja vurrud, püstine nina, valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli uudishimulik. H. Heine Heine oli rahvuselt sakslane, juut. Heine kirjutas Luulekogud: ,,Laulude raamat", ,,Ajalaulud", ,,Romanzero" Luuletaja lemmiksümbol on meri, lained, torm. Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale. Heine ballaad ,,Krahvinna Juta" kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad
selguse lätteks on nihe inimese- ja maailmasõbralikkuse suunas, mida toidab teadmine juuresidemete olemasolust möödunuga ning ühtsusetunnetus kõige elava ja olevaga. Selles teadmises ei puudu optimism, kuid ta pakub hingerahu, lisades oleviku probleemidele igavikulisust ja kõlbelist sügavust. Kosta on ka mõneti kriitilist tooni, seda aga peamiselt Traadi isamaaluules. Uuele algusele viitavad värsikogud “Sügislootus” (1986), “Jäälilled” (1989), “Ajalaulud” (1990), “Vastuseta” (1991) ja “Armastuse päiv” (1995). Kõigis nimetatud kogudes vahelduvad lüüriline ja lüroeepiline laad, klasikalised luulevormid vabavärsiga. Leebetele ja stabiilsetele värssidele annab vajalikku värvingut Mats Traadi alaline sekkumisvalmidus ja pateetiline maailmaparandamise püüe. Nendes hilisemates kogudes on valdavaks sõna mõjujõu, luule sõnumitäpsuse ja sisukoormuse kasv ning erinevate värsivormide
1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika. Henrik Visnapuu külakomöödia "meie küla poisid" Enn Vaigur 1935 Kraavihallid August Mälk 1932 Vaese mehe ututall 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Ekspressionistlik ajaluule. Läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestisid vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Ajalaulud.inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse 8 leida väljapääsu. Esineb palju hüperbooli, liialdamist. August Alle ja tema ajalaulud. Klassika ja modernismi sünteesi poole. Voolude põimumine. Avardub poeetide elunägemine ja mitmekesistub luule temaatika. Loodusel suur tähtsus. Looduslüürika küpsuse saavutab 20ndatel Jaan Kärner.
Tarapitalased ei suutnud raskepärase sõnastuse tõttu oma ideid küllalt sisendavalt sõnastada. Kuid rühmituse tegevuses on hinnatav aktiivne, võitlev ja arvustav hoiak. Kahjukse ei olnud rühmitus vaadetelt ühtne. Ajakirja väljaandmine oli majanduslikult raske. Kõige selle tõttu "Tarapita" lagunes. Tarapitalaste looming jääb nn ajaluule perioodi, mida võib piiritleda aastatega 1919 1923. Ajalaulud on saanud inspiratsiooni elult eneselt ja mõjutusi saksa impressionismilt. Selle ajajärgu luuleloomingu põhisisuks on inimene oma ajas ja ühiskonnas. Sõdade järel väljendati inimsuse, rahu ja demokraatia ideaale enamasti retooriliselt paisutatud südamevaluga. Ekspressionistlikest mõjudest tingitult väljendub igatsus parema järele äärmiselt tugevate värvidega antud õudusvisioonides ja võikuspiltides, millest kostub hukkujate kisa, voolab jõgedena verd ja taudid tapavad tuhendeid
eriti esimeste luuletuste puhul, kuid ka hiljem on kõlaseostel tema luules oluline osa. Tema looming on suguluses vene sümbolismivärvinguga futurismiga. Esikkogu on 1917. a ilmunud ,,Amores", mis on ebaühtlusele vaatamata tuumakamaid ja isikupärasemaid esikkogusid eesti luuleloos, see on Visnapuu poeediisiksuse väljendus. ,,Amores" väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskne teema on armastus. 1920. a ilmus kolmikkogu ,,Talihari" (ajalaulud), ,,Hõbedased kujutised" (armastuslüürika) ja ,,Köo-orvik" (kõla- ja vormieksperimendid). Visnapuu arenes märgatavalt ja suundus oma teele ning murdis välja maailmavalisuse ajaluule ühekülgsusest. See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925. a ilmus uuenenud maailmaga raskelt kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika
Mälk oli Raudseppa vääriline järeltulija. Kirjutab ka rannateemal. Sõja ajal kirjutab poliitilise sihiasetusega: „Lõunatuul“ ja „Ellen Paas“. Mälk lahkub Eestist ja jätkab draamaloomingut paguluses, aga siis polnud loota, et professionaalsed teatrid neid mängiks. 11) Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929–44 Ekspressionistlik ajaluule – läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestivad vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Žanr: ajalaulud (nt August Alle). Inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse leida väljapääsu. Palju hüperbooli ja liialdamist. Klassika ja modernismi süntees, voolude põimumine. Poeetide elunägemine avardub. Luule temaatika mitmekesistub. Looduslüürika saavutab küpsuse 1920ndatel Jaan Kärneriga. Loodusel on suur tähtsus. Oengo kirjutab rannast ja merest ballaade. Linnamiljöö ja tehnilised reaalid tekivad looduslüürikale vastukaaluks
Seal palju armastusluulet, õnnenautimist. Üldse esimene luuletus 1908 "Postimehes". 1918 "Jumalaga, Eve". Gailit ja Visnapuu leidsid, et "Siuru" on liiga elukauge ja läksid hoopis Vabadussõtta, olid seal 1919-20. Visnapuu teeb endale selgeks, mida mõtleb rahvuslusest. Tema luuletus oleks äärepealt hümniks saanud, probleem oli aga selles, et üks varastas selle ja Visnapuu arust ei võinud hümnil plekki peal olla. 1920 "Talihari" seal valdavalt ajalaulud, ühiskond ja rahvas, inimene ajaloos, esikohal rahvus ja rahvuslus, avaluuletus "Kodumaa laul" (see, mis hümniks pidi saama). 1920 "Hõbedased kuljused" kunstiküpsem, teemadel laiem, peale ajalaulude ka kõnelused Issandaga. Teeb keeles eksperimente (kirjutet), soomlaste eeskujul n-lõpuline sisseütlev (maailman). 1920 "Käoorvik" armastusluule, tsüklis kümme kirja Ingile (suurim armastus). Tegelik nimi Hilda Elfriede franzdorf. 1922 abielluvad, 1942 suri naine tuberkuloosi.
ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust. 1920 "Talihari" ühiskonnakriitiline, isamaaline- Kodumaa laul: tähtsaim väärtus vabadus, (kordab kõigis salmides), äratuntavad sündmused- Jääb inimene ikka, ikka meil veel selleks (Kuperjanovi mälestus), Ärge tapke inimest 1919, retooriline, jõuline pöördumine, ekspressionism (ajaleheartikkel), ajalaulud, maailmas valitseva kurjuse jälestamine- Manitsus pühitsusele, Meie aeg,. Siiski poeetiline- Sireli. Patsifismi ja patriotismi vastasseis- Meie aeg. 1920 "Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. 1920 "Käoorvik" Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet
annaabi.ee 
