Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad
Minu autori lugu Kerttu Rakke Rodny Verner Reeder 12D Võru Gümnaasium 2017 Kerttu Rakke On sündinud 16.septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke "Kodu keset linna stsenaristina" (2003- 2010) Sellest on ta ka kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal päl...
toimub ning ajakirjanikel on võimalus kirjutades, meile seda näidata. 3. Kas iga meediaväljaanne on ka lava ajakirjandusele? Ma arvan, et iga meediaväljanne on ka lava ajakirjandusele, kus igal ajakirjanikul on võimalus ennast näidata ja kuidagimoodi silma paista. Me peame ju siiski nõustuma, et iga uue meediväljaandega, ajakirjandus aina kasvab ja kasvab ning samuti tekib ka rohkem ideid. 4. Otsige netist millised väljaanded ja saated võiksid olla 100% ajakirjanduslikud; kas on segazanre? Võime nimetada paari ajakirjandusliku saateid ja väljaannet nendeks on näiteks "Radar", mis on jakirjanduslik telemagasin, mis mõeldud kõigile uudishimulikele vaatajatele. Ekraanile jõuavad põnevad, olulised, liigutavad, mõtlemapanevad ja naljakad lood elust enesest. Radarist leiab nii päevakajalisi kui ka ajatumaid teemasid, mida vürtsitavad korralik reporteritöö ja värsked lähenemisnurgad. Teiseks võime nimetada näiteks "Pealtnägija" See
Ideereklaamid on erinevad maailmavaadete ja mõttelaadide reklaamid, nagu näiteks ,,Eelista Eestimaist" ; ,,Welcome to Estonia" jne. Ostjakeskne reklaam reklaam, mis on ostja hüvanguks, ostjale ei määrita midagi pähe. Ostja heaolu rõhutav reklaam. Selle alla kuuluvad igasugused allahindluse, sooduspakkumiste ja muu sellise reklaamid. Meediategelikkus meedia kujutab tegelikkust valikuliselt erinevatest huvidest lähtuvalt. Erinevate huvide alla võime lugeda väljaande poliitika, ajakirjanduslikud valikud, ka ajakirjaniku maailmavaate. Meedial on omad tööstuslikud huvid, milleks on raha teenimine ja sellest tulenevad iseärasused tegelikkuse meediakujutises.
Sõna on mõtestamise tööriist. Kultuur on killustunud ja sellega seoses on ka palju paralleelseid mõisteruume. Aga inimese olemus, mis eri moel peegeldub muusika paljudes avaldumisvormides, on ikka seesama. Aasta muusikadiskussioone meenutades tundub, et on põhjust otsida erinevate mõiste- ja väärtusmaailmade vastastikusi tõlkeid ja ühisosa. Seda saab teha üksteisega rääkides, suheldes ja kompromisse otsides. Jäägu kuri autoritaarsus ja ajakirjanduslikud provokatsioonid möödunud aastasse ja tulgu selle asemele avatud ja tsiviliseeritud arutelu. Suhtlemiskultuur üldiselt – selles saab „sõna lihaks”. See tähendab mõistvat ja lugupidavat suhtlemist inimeste ja institutsioonide vahel nii „horisontaalis” kui ka „vertikaalis”. Püüdlust üksteisega rääkida ka teist poolt kuulates. Ja lõpetuseks: olles küll sellise asutuse juht, mis tegeleb faktide, nimekirjade ja arvudega, tahan
• Jätad välja - varem kokku lepitud või vahetult peale selle välja ütlemist • Olete kindel? Sellel on ju ka plusspooli Raadio ja televisooon • Erinevus • Üks on helis • Teine helis ja pildis • Sarnasus • Tekstile üles ehitatud • Tugevused • Raadio: • Saab aru, kas räägib tõtt või mitte - hääl väriseb, jamab • Helile keskendumine • Televisooon: • Annab emotsioone edasi • Suudab ühendada kõik ajakirjanduslikud variandid • Nõrkused: • Raadio: • Ainult heli • Televisioon: • Hajutab tähelepanu • Eelised pabermeedia ees • Värsked asjad palju kiiremini • Telekanalid • ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 • Raadiod • Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4, Elmar, Star FM, Uuno, KUKU, Klassika, Raadio Tallinn, Sky Plus, • Avalikõiguslik • ERR - ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Raadio4, Klassika, Tallinn • Reklaamivaba • Eraõiguslik • Raha teenimine
kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne." (Lotman "Poeetika lühikursus") Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) Kirjandus meelelahutusena Tõlgendus e interpretatsioon Kuidas mõista kirjanduslikku teksti? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt
mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid. Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, Fiktsionaalsus, Fikseeritus ( kirjandus kui midagi kirjutatut), Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid
“Eestlaste maa” Hellar Grabbi Teos, mille valisin, “Eestlaste maa”, räägib ajaloost ja poliitikast väga ausalt ja otsekoheselt, mitte läbi tsensuuri. Tekstid on jutustavad, kirjeldavad, enamus neist on ajakirjanduslikud. „Eestlaste maa“ kajastab 1953-2003 ajaloolisi, poliitilisi sündmustikke ning annab edasi mälestusi. See ongi minu arust Eesti mõttelugu, mõttelugu vanemast ajast, mis paneb tundma veelgi rohkem austust ja armastust oma riigi vastu – tänulikkust, et selline riik nagu Eesti eksisteerib. Hellar Grabbi (22.10.1929-28.07.2018) oli Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja. Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale ning 1949. aastal asus elama USA-sse, mis ei
numbrilis näitajaid, loob see vale tähenduse, et olukord on kontrolli all. Tekstihooldaja ülesanne ongi ajakirjanike tähelepanu sellele juhtida (Kasik 2002b: 461). 7 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade tekstihooldest ja tekstianalüüsist. Töö käigus selgus, et tekstidel on võime luua oma maailm, kus ajakirjanduslikud tekstid kujundavad inimeste seisukohti ja arvamusi. Selgus, et levinud võte ajakirjanduses on tegija mitte lisamine tekstile, erinevad situatsioonid ja tegevused „juhtuksid“ justkui iseenesest ning tegijateks pole inimesed. Lahti seletati keele uurimismeetodid ning keelehoolde eesmärgid. Tekstianalüüsi poole pealt selgus, et kui analüüsida keelelisi valikuid, on võimalik teada saada, kuidas tekivad väärtused
kombel mis seagripi puhul ei pruugi korduda. Seega iga ajalehetoimetus peab praegu vastama küsimusele kui mitu korda tohib karjapoiss külarahvast hundi vastu relvile kutsuda ilma et tema usalduskrediit lõplikult ammenduks. Tegelikult teame väga hästi kuidas ajalehetoimetused tegelikult selle olukorra lahendavad v ä i d e t a v hunt ilmus eile õhtul karjamaale. Seetõttu surungi alla kõik oma ajakirjanduslikud fantaasiad ning kasutan hoopis juhust et üle korrata kõnealuse teema kõrgeima instantsi Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitused nakatumise vältimiseks. Need on hoidke eemale ebaterve olekuga inimestest peske käsi seebiga ja tehke seda tihti harrastage tervislikke eluviise magage korralikult ja palju sööge toitvaid ja tervislikke roogi olge füüsiliselt aktiivsed. Nagu näete ei midagi erilist. III. Tuletamine 1
allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. Töö keel Õpilastööde keeleks on eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (nt. "... hinnad tõusid maru kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu
Suuline vs. kirjalik kirjandus kogukonnas peetakse kirjanduseks Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline Laiem kirjanduse mõiste (rahvaluule). Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. “madalamaid” žanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: kirjutatud tekstid) a) kirjalik tekst; Kirjandus meelelahutusena
(vaatepunktide paljusus ehk käsitlus ei oleks liialt ühekülgne) -kuidas uuring võiks seonduda edasiste plaanidega? (mis on missioon elus- mille eest seista tahab?) 2)mis on keskne sõnum konkreetselt? (kirjutada enda jaoks lahti ühe lausega) - kirjutada max 1 lk kogu töö kokkuvõte (peab olema mudel, teoreetiline arusaam) 3) koostada esialgse kirjanduse nimekiri (peamised allikad, millele võiks uurimistöö koostamisel toetuda- raamatud, artiklid, ajakirjanduslikud artiklid, kohtuotsused, seadused, määrused, EL õigusallikad) 4) kokkuvõtlik tööstruktuur – graafiliselt esitatud töö kontseptsioon (JOONIS) 5) selgeks teha vormistamise ja viitamise reeglid (Jaan Sootak) 6)millised on peamised meetodid, mida kasutab uurimistöö koostamisel, et ei tekiks vigu (empiirilised meetodid- katselised: küsitlused, vaatlused, või muud meetodid) (kirjutada nt laste õigustest- leida vähemalt kolm artiklit, vaatab millistele allikatele
(rahvaluule). 7. Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? - Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjanduse" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas. Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks. - Laiem kirjanduse mõiste kirjandus hõlmab ka nt selliseid mitte fiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) 8. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? - Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne - Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt - Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada
§ 54-71 8 9 3. Noorte võimalused tööle asumiseks Millised siis on noorte võimalused leida tööd? Kõige rohkem infot saavad noored tööandjate kohta kas organisatsiooni kodulehe, interneti töövahenduskeskkondade ja otsingumootorite kaudu. Kõvasti on kasvanud sotsiaalmeedia olulisus. Lisaks internetis ringi vaadates, leiab mitu veebisaiti, mis on suunatud noorte teadlikkuse tõstmisele. Veel ka ajakirjanduslikud kanalid, mis tänapäeval sisaldavad tööpakkumisi ja reklaame, mis on suunatud tööotsijatele. Analüüsisin erinevaid kanaleid noorte võimalustest ning leidsin, et on üsna palju variante, läbi mille leida tööd või olla lihtsalt rohkem kursis oma võimalustega. 3.1 Võimalused läbi sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia olulisus on noorte seas kasvanud viimase viie aastaga väga palju. Üle 70% noortest peab seda väga oluliseks. Kõige rohkem kasutatakse Facebooki
Valge nägu kole "koleda" valents? Otsuse praimimine Ankurdamine on eelaktiveeritud arvu mõju arvulistele hinnangutele ja otsustele. Ankurdamine kui (osaliselt) praimimisfenomen: mis kuupäeval sa sündisid? Kas maksaksid oma sünnikuupäeva jagu eurosid selle pileti hinna eest? Kui palju oleksid nõus selle eest maksma? Raamistamine mõiste tasandil Raamistamise teooria (ing k framing). Selle teooria point on, et ajakirjanduslikud tekstid kajastavad reeglina vaid üht osa olemasolevast informatsioonist infost on tehtud valik, mis on pandud mingisse "raami". Raamistamine tähendab, et lugu on üles ehitatud teatud probleemipüstituse ümber ning seejuures näidatakse, kes või mis on probleemi tekitanud ja üldujuhul pakutakse välja ka mingi lahendus. Raamistamise teooria on hea selle poolest, et see võimaldab võtta teksti lahti osadeks ja näidata, kuidas need osad koos loovad teatud pildi
Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi ja koik teised viidetes noutavad andmed. See lihtsustab viidatavate allikate loetelu koostamist ja tekstisisest viitamist ning hoiab hiljem aega kokku. 24) Üliõpilastöö keelekasutus peab olema… - Rangelt teaduslik Keelekasutus peaks olema rangelt teaduslik. Hoiduda tuleks paljusonalisusest, valtida sonakordusi. Konspektistiili ja slangi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, kaibe ja ka poeetilised fraasid on uurimistoos sobimatud (naiteks valjendid nagu „kellel on onnestunud rontgeni jarjekorras elama jaada, on meeldiv voimalus surra operatsiooni enda jarjekorras“ ei ole kohased). Samuti tuleb valtida (uli)emotsionaalsete omadussonade tarvitamist nahtuste voi protsesside iseloomustamisel (naiteks: „majanduslik olukord on lausa suureparane“, “hinnad
Ülesanne 1. Sebrad peavad sööma taimi … . Lõvide biomass suureneb … . Ülesanne 2. Mardikate biomass on … . Õpik lk 103. Kuidas taimed üksteist mõjutavad. Õpilaste püstitatud uurimisküsimus: … Hüpotees: … Külvatud seemnetest tärkas: … --- 42 Lisa Klassi putukaajakiri Tutvume loodusajakirjandusega. A. Millised paber- ja veebipõhised meediaväljaanded tegelevad Eestis just looduse ja keskkonna temaatikaga? Sirvi mõnda loodusajakirja. Millised ajakirjanduslikud žanrid on loodusajakirjanduses kõige levinumad? Mille poolest sarnanevad loodusajakirjanduse artiklid teiste väljaannete artiklitega, mille poolest erinevad nendest? B. Koosta klassiga putukaajakiri (1-3). 1. Ajakirja nimi: … (Valige nimi ajurünnakuga!) 2. Kirjuta lugu klassi putukaajakirja. Artikli teema ja žanri valimiseks on sul abiks alljärgnev tabel (tabelis on 3 veergu ja 8 rida). Esimesest tulbast tõmba ring ümber
Kuritegevus, vaesus, tööpuudus, prostitutsioon, alkoholism, enesetapud, neuroosid Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus Benjamin Disraeli (1804-1881)briti poliitik (konservatiiv) "Eksisteerib kaks rahvust kelle vahel ei ole suhtlust ega sümpaatiat; kes on ignorantsed teineteise harjumuste, mõtete ja tunnete suhtes nagu erinevate tsoonide või planeetide elanikud. Need on rikkad ja vaesed." Sidney Webb The Fabian Society 1884 Ajakirjanduslikud uurimused Mark Twain George Bernard Shaw Esimesed teadusuuringud Charles Booth (1840-1916) inglise filantroop ja sotsioloog Life and Labour of the People in London (1889-1903) 17 köidet. Uuringu kestvus 1886-1903 Esimene osa East Londonist, kus oli 35% vaeseid Statistika ja etnograafia Mõiste vaesuspiir Londoni kaardid Seebohm B. Rowntree (1871-1954) inglise sotsioloog Poverty, A Study of Town Life (1901)
Sirkel, R. Turundusuuring. AS Kirjastus Ilo 2001 16. Thompson, M., Pringle, H. Hingega bränd. Pegasus 2003 17. Tooman, H. Turismiturundus. Tallinn, EKK trükikoda 2000 18. Turunduse käsiraamat. Äripäeva Kirjastus 19. Vihalem, A. Turunduse alused. Külim 2003 20. Vihalem, A. Turundusuuring. Külim 2001 21. Vihalem, A. Marketing. Turg, toode ja tarbija. Külim 1997 22. Vihalem, A. Marketing. Hind, müük ja reklaam. Külim 1996 23. John Westwood "Turundusplaan" Tallinn, TEA Kirjastus 1999 Ajakirjanduslikud väljaanded Äripäev 69
Peamisteks infoallikateks on esmased ja teisesed uuringud, mis kvaliteedi alusel lihtsustatult reastades moodustavad hierarhia, mille kohaselt on kuriteoennetuses olulisemateks infoallikateks süsteemsed ülevaated ja metaanalüüsid ning juhuvalimiga uuringud. Statistika Oma välise lihtsuse ja käepärasusega ahvatleb faktorite teooria kriminolooge, eriti kriminolooge- praktikuid veel tänapäevalgi. Politsei ülevaated kuritegevuse olukorrast, ajakirjanduslikud käsitlused kuritegevusest ja selle põhjusest on enamasti kantud faktorite teooria vaimust. Autorid on varmad pidama kuritegevuse põhjusteks kõikvõimalikke majanduslikke, sotsiaalseid, demograafilisi, kultuurilisi jne tegureid, kui ainult statistika kinnitab seost parasjagu vaadeldava teguri ja kuritegevuse vahel. Ka argimõtlemisele pakub faktorite teooria tänuväärseid võimalusi meelepäraste järelduste tegemiseks nn silmaga nähtavatest ja käega katsuvatest seostest nähtuste ja
mõttevahetus / arutelu kahe või enama inimese vahel · Igapäevaelus levinud Tööintervjuud Ajakirjanduslikud intervjuud Ülekuulamised (politsei) · Teaduslikus uurimistöös kasutavad intervjuud Uurijat huvitava informatsiooni süstemaatiline hankimine
petturluse sümboliteks. Seda madalat juudilikku maneeri on vaja läbi näha: otsekohe nagu võlukepikese väel hakatakse ausat inimest üle kallama mustusega sadadest ja tuhandetest ämbritest, pole olemas sellist kõige madalamat valet, mis ei voogaks sellise, mitte milleski süüdi oleva ohvri pähe; tuleb lähemalt tutvuda sellise hävitamiskatse meetodiga vastase poliitilise maine suh-tes, et veenduda selles, kuivõrd ohtlikud on taolised ajakirjanduslikud lurjused. Nende pressi-röövlite jaoks pole midagi sellist, mis ei kõlbaks kui vahend nende räpaste eesmärkide saavutamiseks. Ta püüab imbuda perekonna kõige intiimsemasse olukorda ja ei rahune enne, kui on oma alatutel otsingutel leidnud mõne pisiasja, mille ta tuhandekordselt suureks puhub ja ära kasutab, selleks, et oma õnnetule ohvrile löök anda. Aga kui ta, vaatamata kõikidele otsingutele, ei leia oma vastase
analüüsimise oskus (Mitchell 1994: 16). Ka käesolevas uurimuses on fotod olnud oluliseks (sageli ainsaks) usaldusväärseks dokumentaalseks allikaks, mille abil osutus võimalikuks tuvastada nii konkreetsete kollektiivide pilliline kui isikkoosseis ja fikseerida arenguid ning muutusi erinevate ajahetkede lõikes. Fotode tähtsust ajaloo allikana rõhutab ka Tõnis Liibek, juhtides tähelepanu asjaolule, et ajaloo seisukohalt ei paku huvi niivõrd kunstfotod, kui just ajakirjanduslikud ja amatöörfotod (Liibek 2006: 11). Materjali käesoleva uurimuse jaoks on hangitud erinevatest arhiividest: Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Riigiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Soome Jazz ja Pop Arhiivist (Suomen Jazz & Pop Arkisto), Rootsi Rahvamuusika ja Džässi Uurimiskeskusest (Svenskt Jazzarkiv/visarkiv), Rootsi Džässiföderatsiooni (Svensk Jazzriksförbundet) arhiivist, Rootsi Raadio arhiivist, Rahvusraamatukogu arhiivifondist, Eesti Raadio arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti
annaabi.ee 
