Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Amoni tempel Karnakis, Päikesetemplid. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. 7. Millise vaarao ajal sai ainujumalaks Aton? Miks toimus selline muudatus? Kuidas mõjutas see pinnakunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.). Ta kehtestas uue riigiusundi,rajas uue pealinna (praegune Tell el-Amarna) Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja peamine oli tema ja tema perekonna eluolu kujutamine. Figuurid
Ehnatoni-aegne kunst. Amenhotep IV e. Ehnaton oli esimene Uue Riigi vaarao, kelle valitsusajal toimus ainuke tõsine katse murda vana kunsti põhimõtteid. Amenhotep IV suhted Amoni templite preesterkonnaga halvenesid, sest nende rikkus ja mõju hakkasid ohustama vaarao võimu. Amonist ja tema preestritest vabanemiseks kehtestas Amenhotep IV uue riigiusundi. Amoni ja arvukate kohalike jumalate asemel kuulutati ainujumalaks Aton. Mitmejumalausk (polüteism) asendus usuga ühte jumalasse (monoteismiga). Erinevalt Amonist polnud Aton aga inimesekujuline. Atoni kehastuseks peeti kiirgavat päikeseketast. Atoni auks võttis vaarao Amenhotep IV endale nime Ehnaton (,,Atoni lemmik"). Ta keelas teiste jumalate kummardamise ja lahkus Teebast ning rajas Niiluse allavoolu uue pealinna Ahet-Atoni. Atoni templites pidi päike saama vabalt valgustada kogu templit. Tavaliselt olid Egiptuse
Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis,
ISLAMI KUNST 7. sajandil kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed. Oma usku levitasid nad peamiselt sõjalisel teel, tänapäeval tunnustab seda usku rohkem kui kolmveerand miljardit inimest. Islamiusulisi nimetatakse moslemiteks ehk muhameedlasteks. Islami usku aitas levitada ja rahvaid ühendada araabia keel. Islami püha raamat ehk pühakiri on Koraan. "See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad
See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati surnute matmiseks. Seal leidus peamiselt seina-ja laemaale 13. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Sarkofaage LK 111 1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? 7.saj alguses, Araabia poolsaarel, ainujumalaks Allah 3.Mida tähendavad mosee, minaret, mihrab, medrese? Mosee: pühakoda Minaret: sale ja kõrge torn, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse Mihrab: poolümar palveniss Medrese: muhameetlik ehitispüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse 5.Milliseid motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamisel? Keerulist väänlevat taimemotiivi nn arabesk, erinevatest kivisortidest kärjemotiivid BÜTSANTSI ARHITEKTUUR 1.Mida tähendavad mõisted tambuur ja talum?
ISLAMI KUNST 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islamiks nimetatud usund liitis ja ühendas araablasi. Islam on alates oma sünnist jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal.
.............................................................................................. ................................. ........................................................................................................................... ..... ................................................................................................................................................ ....... 8. Millise vaarao ajal sai ainujumalaks Aton? Miks toimus selline muudatus? Kuidas mõjutas see pinnakunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? ............................................................................................................................................................ ..................................................................
19.Benben kiviplokkidest tornid, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt Obelisk- päikesejumala auks püstitatud nelinurksed kiviplokkidest sihvkad teravatipulised ausambad 1570 1070 ekr 20.Seisval figuuril on vaarao tardunud sirges poosis, vasak jalg ees, rusikasse tõmbunud käed vastu külgi surutud. Nägudel on võimukas ja üleolev naeratus. Sfinks on Vaarao pea ja lõvi kehaga. 21. Polüteism asendati monoteismiga, ainujumalaks sai Aton. Vaaraod kujutati lõdvana, pehmena, elavalt, isegi haiglasena, mitte ilustatult ega üldistatult. Nofretete büst poole meetri kõrgune kuju Nofretetest, näojooni on realistlikult kujutatud. (aeg: 1365 eKr.) 22. Egiptuse pinnakunst reljeef ja seinamaal. "Egiptuse poos" - pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Vähemväärtuslikuks peetud inimesi kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku.
need seletaksid/täiendaksid kujutatut. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Ehnatoniaegne kunst Uue riigi ajal esimene katse muuta kunsti traditsioone toimus vaarao Amenhotep IV e. Ehantoni ajal. Preestrid hakkasid ohustama vaarao võimu jaAmenhotep IV kehtestas uue riigi usundi. Ainujumalaks kuulutati Ato. Amenhotep lahkus oma õukonnaga Teebast, et oma võim säilitada ja lõi uue pealinne Ahet-Aton. Atoni Templid Koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid. Jumalakujukesed puudusid. Kui surnute riik asus varem loojangu suunas (Niiluse läänekaldal), siis nüüd tehti kalmistu päikesetõusu suunas (Niiluse idakaldal). Kujutav kunst Vaarao ja tema perekonna kujutamine sai kunstine peaülesandeks. Ehnatoni kujutati: lõdva keha,
Araabia kunst Sissejuhatus 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda
· RADJA-JOOGA teadmiste tee Jumalateenistus Jumalateenistust viiakse läbi kas: · kodus · looduses Gangese jõgi · templis Ohvrid lilled, puuviljad jne. Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid. Külades toimuvad peod, mille käigus on protsessioonid rongkäigud. Hinduismi peasuunad · Visnuism · Sivaism · Saktism VISNUISM e. VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. visnuistid. Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja. Visnuism on panteistlik, kuna Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja universumis. Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama, Krisna ja Buddha. Visnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena. Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas).
Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraid ja jumalusi ranged, suursugused ja üldistatud. Nt sfinks Giza suurte püramiidide juures. Ka on mykerionse ja ta naise kuju gizast. Egiptuse reljeef oli enamasti madaleljeef, sageli ka süvendreljef. Inimese ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe. Seinamaal. Maaling: noored neiud peol. Samamoodi nagu skulptuuris, olid lihtrahva ja loomade maalid palju vabamad ja elavamad. Ehnatoni-aegne kunst. Memnose koloss istuva vaarao kuju. Aton kulutati ainujumalaks. Teda kujutas suur päikeseketas. Vaarao nimeks sai Ehnaton. Ta tegi uues pealinna 350 km Niilusest allapoole. Atoni templites polnud salapäraseid ruume. Aton oli päike ja ta pidi saama vabalt valgustada kõiki ruume. Ahet-Atoni kalmistu asus aga Niiuse idakaldal ja kaljusse raiutud hauakambrite suudmed olid päikesekiiretle avatud. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena haiglasena. Reljeefid kadunu vend oma abikaasaga, ja Ehnaton Nofretete ja nende kolm
ISLAMI KUNST 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida
ilus jutt sellest, kuidas Islami kunsti mind juba lapsest peale huvitanud on ning teemavalik tänu sellele suurele kunstikirele sündinud oleks. Teada sain muidugi palju. Kuna ma pole kunagi varem Islami kunstiga kokku puutunud, tundus pea iga kolmas fakt uue ja huvitavana. Silmaringi kohapealt tuli see referaat kindlasti kasuks. Kust on saanud alguse islami kunst? 7. sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui sajandi jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi. Araabia kultuur on andnud maailmale palju, kuid eriti ornamentika tehnikat.
toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti s Judaism Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile Islam Islam on tekkinud Lähis-Idas samas piirkonnas judaismi ja kristlusega, kuid 7. sajandil koraani nime all
all. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks, mis oli dualistlik õpetus-kuulutas hea ja kurja võitlust maailmas. Pärsiat mõjutas kõige vähem Mesopotaamia.Foiniikas oli jumalate mõju suur. Linnades olid templid, kus toimusid ohverdused. Jumal Molok nõudis laste ohverdamist. Rahvas uskus väga hinge suremustesse. Surnuid maeti koopahauakambritesse. Juutide religiooni iseloomustab ainujumala usk ehk monoteism. Nende ainujumalaks oli Jahve. Suur roll riigis oli prohvetitel jutlustajatel kes kuulutasid sündmusi ette. Messia ootustest sai juutide maailmavaate alustalasid. Kultuuri ühisteks tunnusteks olid Mesopotaamia mõju ja kirja oskamine. Hetiidide keel oli indoeuroopalik ja nad kasutasid hireoglüüf-kui ka kiilkirja. Aja jooksul kujunes ulatuslik hetiidi kirjavara, mille moodustasid kroonikad, religioossed ja mitte mütoloogilised teosed, rikalikud dokumendid ja
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk
· Ümarskulptuur ja reljeef · Keha tinglik, nägu väga detailne · Jumalad tugevalt stiliseeritud Tarbekunst · Väga kõrgelt arenenud keraamika, ehtekunst, tekstiilikunst · Omapärane geomeetriline (kubistlik) ornamentaalne kaunistus · Kõrgkuumuskeraamika kaetud glasuuriga · Kesk- ja põhjaaladel punutised CHAC-MOOL ehk tootemikuju India kunst 7.saj · Koraan-pühakiri · Kalifaat-ühtne riik · Monoteistlik religioon- Islam, ainujumalaks Allah ja prohvetiks Muhamed · Islami alged on pärit kristlusest · Islam ei ole ainult reiligioon vaid eluviis DIN (väga järjekindel ja range) · Kõik islamiusulised on üks perekond UMMA. · Islami sümbol on poolkuu ja täht HILAL · Aasta 1433=2008 · ISLAM KEELAB IGASUGUSE INIMKEHA KUJUTAMISE. Islami kunst on pmst mittekujutav : arhitektuur, tarbekunst, abstraktne geomeetriline ornamentika · Tsihaad püha sõda Arhitektuur · Pühakoda mosee
· Palverännak (Hajj ehk hadz) Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid. Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.
· Ülistuslaulud jumalatele, püramiiditekstid, surnuteraamatud · Kodanikkonna moodustasid jõukamad mehed, kes olid sõltumatud · "Sinuhe jutustus" · Aristokraatlik vanemate nõukogu, korraldati rahvakoosolekuid Ehnatoni usureform · Uue riigi ajal kehtestas ainujumalaks Atoni · Rentnikud ja orjad- orje oli vähe ja neid kasutati peamisel majapidamistes teenijatena · Teistele jumalatele ohvreid ei toodud Mesoptaamia suurriigid · Rajas uue pealinna Ahetatoni.
Kes on hanuman? Ahvipeaga jumal Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid. Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.
3. Upanisaadid seletuste kommentaarid 4. Aaranjakad hilisemad pärimused · Veedade kirjandus koosneb kahest väga mahukast osast: pühast, ilmutuslikust srutist (kuulatu) [veedad, brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine
skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis usutõdesid vanakreeka teaduse abil mõistusepäralt ära seletada raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft - käsitööliste organisatsioon gild- ametiühendus, mis kaistes oma liikmete huve - korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust Hansa Liit- kaubalinnade liit. Kokkutulekutel otsustati sõjaja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisi jne. Islam- usk, mille ainujumalaks on Allah. Selle rajas Meka kaupmees Muhamed. Koraan- Islami pühakiri Kalifaat- Kalifaat oli islamiriik 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- oli frankide kuningas 481.511. a ja Frangi impeeriumi rajaja Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- Rooma paavst, taotles ilmaliku võimu allutamist kirikule, algatas 4. Ristisõja.
Värvid ei jäljenda täpselt loodust, kuid on kaunid, arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet. Inimfiguuride ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad objektid paigutati kõrgemale. Ehnatoni-aegne kunst 1)Millisel sajandil elas vaarao Ehaton? Kuidas oli tema nimi algul? Ehnaton elas 14. saj eKr ja tema nimi oli algul Amenhotep IV. 2)Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus? Ta kehtestas uue riigiusundi, ainujumalaks kuulutai Aton. Teiste jumalate kummardamine keelati. 3)Mida tähendavad sõnad "polüteism" ja "monoteism"? Polüteism mitme jumalaga usk monoteism usk ühte jumalasse 4)Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal? Ehnatoni ajal kummardati Atonit, kelle kehastuseks peeti kiirgavat päikeseketast. 5)Kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Kadus kindel geomeetriline ja üldistatud vorm, vaaraosid ei ilustatud. Nad mõjuvad elavana ja maisena, kuid siiski valitsejalikult üleolevalt.
· Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge · On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas Levis seinamaal Pinnakunst-reljeefikunst ja seinamaal · Valitses üldistamine ja stiliseerimine · Lihtrahva kujutamine vabam ja elavam, rassilised tunnused välja toodud Ehnaton tahtis murda vana kunsti põhimõtteid Tema isa ajal ehitati jumal Amonile suur tempel, tema suhted aga sealsete preestritega halvenesid ja ta kuulutas välja monoteismi, ainujumalaks sai Aton-polnud inimesekujuline vaid päikeseketas Rajas uue linna Ahet-Aton Atoni templid: · Hämarad ruumid puudusid, kogu tempel koosnes suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid Kunstike peaülesanne oli kujutada vaaraod ja tema perekonda, kuna Aton ei vajanud jumalakujusid Ehnatonist säilinud palju kujusid, keha kujutatud lõdva ja pehmena ehk teda pole ilustatud Paljudel maalidel ja reljeefidel kujutatud teda abikaasa ja tütardega
semiidid elasid Araabia ps-l nad olid rändkarjakasvatajatest beduiinid. Nende ühiskonnas olid tähtsal kohal kaamelid ja datlipalmid. Oaasides elavaid talupoegi nimetati fellahiteks. 6. saj sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonnajuhtidel e. šeikidel oli palju eelisõigusi. Paremad karjamaad, karavanimaksud, joogivesi. Algselt valitses Araabias polüteism. Mekas oli Kaaba kivi, mida austati. 7. saj hakkas kuulutama usku ainujumalasse Meka kaupmees Muhamed. Ainujumalaks oli Allah. Muhamed sattus konflikti Mekalastega ja lahkus Mediinasse a. 622. Sellest sai Islamiusulise ajaarvamise algus. Mediinalaste toetusel pöördus ta 620 a. tagasi Mekasse. Sai alguse Islamiusk, mis sai mõjutusi judaismilt: palvetamine, seaduse usk, kristlusest: idee viimsest kohtupäevast ja lunastusest. Koraan kirjutati üles Muhamedi surma järel. Islamiusuliste põhikohustused: - usutunnistus: Muhamed on nende prohvet ja Allah on ainus jumal
saarel. Vanavene kunsti märkimisvääsed ehitised olid kindlused-kremlid (Moskva, Pihkva, Smolenski, Irboska). Kirikud ja katedraalid ehiti seest mosaiikide ja ikoonidega sarnaselt bütsansi süsteemsusele. Kuulsaimad ikoonide maalijad olid Theophanes Kreeklane ja tema õpilane Andrei Rubljov. Vene ikoonid olid õrnemad, ümaramad ja südamlikumad kui bütsantsi, kuid suur osa hävitati bolsevike poolt. Islami kunst 7.saj. Alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, ainujumalaks Allah. Prohvetiks Muhamed, Püha linn Meka. Islamiks nim. sest usund liitis ja innsutas araablasi. Etniline kirevus ja erinevad traditsioonid on kujundanud islami kunsti väga mitmekesiseks. Islami usu monoteism on väga järjekindel ja range. Vaen "ebajumalate" vastu on põhjustanud igasuguse kujutava kunsti keelamise. Ehituskunstis tähtsaim ehitis pühakoda mosee. Ehituskunsti võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon(tüüpiline on väänlev taimemotiiv, nn. arabesk).
kaitsejumala Marduki (samastati Jupiteriga) kaudu, kel on 50 erinevat nime. Jumalate üldarvuks annab see eepos 600. Semiidi usundis vahetusid peajumalad. HAMMURAPI (1792-50) ajal sai peajumalateks jumalate nelik Anu, Enlil (saab järjest enam mägede jumalaks), Ea (tuulejumal) ja jumalanna, keda austati erinevate nimede all (peamiselt Istar). Hiljem muutus oluliseks kolmik: Istar, Samas ja Sin. Seejärel saab kogu Mesopotaamia ainujumalaks Babüloni kaitsejumal Marduk. Babüloonia ajal hakatakse jumalate puhul nõudma eetilist joont. Moraalinormide rikkumine võrdsustatakse patuga ja seetõttu kardetakse karistusi ja palutakse jumalatelt pattude andeksandmist. Jumal Marduk loob maailma tapetud jumala kehast: ühest poolest maailma ja teisest taeva. Inimene luuakse teise, tapetud reetliku jumala verest. Sellest tehakse järeldus, et inimene on loomult halb. Selline jumala kehast loodud maailm esineb ka põhja mütoloogias.
Sugukonna juhid, keda kutsuti seikideks, kasutasid paremaid karjamaid, valdasid kõrbes jootmiskohtasid, said karvanidelt tasu (et neid ei rünnataks). Olid tekkinud ka mõningad linnad: Meka, Mediina. Esialgul oli araablaste puhul tegemist polüteismiga (palju erinevaid jumalaid). Meka oli ka usukeskus. Kõige suurem kultuskoht seal oli Kaaba kivi (must kuubi kujuline kivi). Islami usk 7. sajandil hakkas kuulutama usku ainujumalasse üks Meka kaupmees nimega Muhamed. Selleks ainujumalaks oli Allah. Tegelikus on arvatud, et algselt oli Allah nendest paljudest jumalatest ja Muhamed tõstis tema esile. Tegelikkuses see ainujumala kuulutamine ärritas Meka kaupmehi, sest kui ainult ühte jumalat hakata kummardama, siis palverändurite arvukus hakkaks vähenema ning kaupmeeste sissetulek kahanes. Aastal 622 oli Muhamed sunnitud just nende kaupmeeste tõttu Meka linnast lahkuma ja ta läks sealt Mediina linna. Seda sama aastat, 622, peetaksegi islamiusuliste ajaarvamise alguseks
· Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr V Amarna (Ehnatoni) ajastu kunst · Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul · See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks u. 20-30 aastat · Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks · Amoni templite rikkus ja mõju ohustasid vaarao võimu -> Aton (kiirgav päikeseketas) ainujumalaks (polüteism -> monoteism) · Amarna e Ahet-Aton vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn (varem Teeba) · Templites puudusid hämarad ruumid, koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid · Tuntumad kunstiteosed on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud · Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon: reeglistik, kuidas kujutada inimest
sisse tuua. Enda valitsuse ajal ka önnestus, pärast seda jälle lõpetati ära see teema. Amon-Ra-l oli mitmeid ilminguvorme. Ta võis ilmuda igast asjadena, ka päikeseketta Aton-ina. See Aton oli Ra üks aspekt, ei midagi uut. Oli tähtsal kohal ra tähtsustamise seiskohalt Amenhotep IV aga otsustas, et teeb sellest Atoni kettast peajumala ja hiljem ainujumala. See Atoni ketas siis samastus kuningaga (hieroglüüfidel paistab see päike maapeale, nn "elu andev päike"). See mutuus siis ainujumalaks ja pikapeale muude jumalate austamine keelati ära ametlikul tasandil. Selle süvendamiseks viis ta pealinna Teebast ära ( see oli Ra kultuskoht), ning rajas tühjale kohale uue pealinna Ahet-Aton ("Atoni silmapiir). Ehitas selle spirituaalkeskuseks, templeid seal palju polnud, tähtsad olid rituaalväljakud. Seda tuntakse prq araabia keeles Tell de-Amarna. Ning sea perioodi nimetatakse prq Amarna perioodiks. Ta muutis ka oma nime ära Ehnatoniks. Lisaks hakkas see
annaabi.ee 
