saamiseks) · Struktuurne funktsioon (leidub membraanide koostises) · Kaitsefunktsioon (veelinde märgumise eest, kõrbetaimed vahaga kaetud) · Varufunktsioon (karu- talveunes vajab toiduvaru- kogub naha alla rahvakihi) · Bioregulatoorne funktsioon (rasvad reguleerivad ainevahetuslikke protsesse 3. Valgud (ehk proteiinid)- koosnevad aminohapetest. Valkudes on 20 erinevat aminohapet jad on omavahel ühendatud peptiidsideme kaudu. 8 aminohapet on asendamatud, ülejäänud 12 on asendatavad ja neid sünteesib organism ise. Liitvalgud- aminohapped + teised orgaanilised ained. Valgu omadused määrab ära aminohappeline järjestus ehk valgu primaarstruktuur. Valgu molekulide struktuurid:
vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi. Valgu struktuuri võivad lagundada: temp. Happed, alused mehaaniline töötlemine kiiritus Valkude bioloogilsed funktsioonid: 1)ensümaatiline ensüüm-valguline katalüsatoor Kiirendavad ainevahetuslikke reaktsioone ja tagavad selle, et ei toimuks tormiliselt. Iga ensüüm katalüüsib igat reaktsiooni. Mõningad ensüümid saavad töödata ainult liitunud metaalioonidega või vitamiinidega. Kõrgel temperatuuril ensüümid denatureeruvad. (Inimesel üle 42 kraadi) Inhibiitorid- ained, mis takistavad ensüümide tegevust. (antibiotikumid, arseen, tsüaniid, närvigaasid). 2)Regulatoorne (hormoonid) kõhunääre e pankras H: insuliin neerupealsed H: adrenaliin
Mida lähemal teineteisele kaks geeni kromosoomis paiknevad, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Inimesel 46 kromosoomi jaotuvad 23. paariks. Üks paar nendest on mehel ja naisel erinevad, neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel samasugused, nimetatakse autosoomideks. Naisel on igas keharakus kaks X-kromosoomi, mehel X- ja Y- kromosoomid. X-kromosoomid määravad ära ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid, X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks. Suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikke puudeid nimetatakse suguliitelisteks.
Hiljem, kui nad oksüdeeruvad, energia vabaneb. Taimed kasutavad energeetilistel eesmärkidel enda sünteesitud ühendeid, loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja väljutavad seda. Aine-ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Milles väljendub elusorganismidele omane püsiv sisekeskkond? Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis tagatakse ainevahetuslikke protsesside regulatsiooniga. Sisekeskkonna püsivus ilmub aga mitmel erineval tasandil. Tulenevalt aine-ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud on püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased organismid. Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
Glükogeen ja tärklis vastavate hormoonide vabanemist. seedimist, imendumist,rakus toimuvaid Statiinid-pärsivad-takistavad hüpofüüsi koosnevad glükoosjääkidest. ainevahetuslikke radu,ainevahetuse lõpp- Heteropolüoosid-koosnevad vatsavate hormoonide vabanemist produktide eritumist. korduvatest disahharidsetest
kogum,organismi elutegevuse aluseks,hõlmab: Liberiinid-stimuleerivad hüpofüüsi vastavate disahharidsetest ,,plokkidest" Olulised seedimist, imendumist,rakus toimuvaid hormoonide vabanemist. heteropolüoosid: ainevahetuslikke radu,ainevahetuse lõpp-produktide Statiinid-pärsivad-takistavad hüpofüüsi vatsavate hüaluroonhape(mikroobidele eritumist. hormoonide vabanemist barjääriks,osaleb veevahetuse
Mida lähemal on kromosoomis kaks geeni, seda väiksem tõenäosus, et nad ristsiirdena ümberkombineeruvad. Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss) Y-määravad lootel meessoo tunnuste kujunemise, kontrollivad spermatogeneesi X-määravad ainevahetuslikke, arengulisi, vaimseid tunnuseid (Xgeenid-suguliitelised) suguliitelised puuded(retsesiivsest X-st)- daltonism, hemofiilia Pärilik muutlikus Pärilik ehk geneetiline muutlikus: Kombinatiivne-vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks(meioosi, viljastumise käigus) kromosoomide, geenide struktuur ei muutu, toimub geenide ja kromosoomide erivormide pärast Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid)
energiat. 8 Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. 9 Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades. 10 Kaitse nahaalune rasvkude on halb soojusjuht ja kaitseb organismi temperatuuri muutuste eest. Siseorganeid ümbritsev rasvakiht kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. 11 Bioragulatoorne tsüklilised bioaktiivsed lipiidid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. 12 Lahusti teatud hüdrofoobsed ained talletuvad rasvkoes. On lahutiks rasvas lahutuvatele vitamiinidele (K, A, D, E) 13 Ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb metapoolne vesi, mida kasutavad kõrbeloomad veetehvitsiidi korral (1kg rasva = 1,1 kg vett). Valgud Valgud on polüdepiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohappejääkide vahel on peptiidsidemed. Peptiidside moodustub kahe aminohappe ühinemisel, ühe
märkimisväärne lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes, seeläbi soodustab ta keha rasvade kasutamist energeetilisel otstarbel. Oluline on ka kasvuhormooni mõju süsivesikute ainevahetusele ta pärsib glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse. Soodustades lipolüüsi ja piirates glükoosi tarbimist korraldab kasvuhormoon seega organismi süsivesikute varude säästlikku kasutamist. Kasvuhormooni toimemehhanism võib olla kas otsene või kaudne. Ainevahetuslikke protsesse mõjutab kasvuhormoon otseselt seondudes rakumembraanis talle spetsiifiliste retseptoritega reguleerib ta raku ainevahetust, stimuleerides näiteks rasvkoes lipolüüsi või pärssides glükoosi transporti lihasrakku. Seevastu kasvuprotsesse reguleerib ta kaudselt. Nimelt stimuleerib kasvuhormoon kindlate peptiidide sünteesimist maksas, vähemal määral ka muudes elundites. Need polüpeptiidid
· Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. · Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades. · Kaitse nahaalune rasvkude on halb soojusjuht ja kaitseb organismi temperatuuri muutuste eest. Siseorganeid ümbritsev rasvakiht kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. · Bioragulatoorne tsüklilised bioaktiivsed lipiidid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. · Lahusti teatud hüdrofoobsed ained talletuvad rasvkoes. On lahutiks rasvas lahutuvatele vitamiinidele (K, A, D, E) · Ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb metapoolne vesi, mida kasutavad kõrbeloomad veetehvitsiidi korral (1kg rasva = 1,1 kg vett). Valgud Valgud on aminohappejääkidest moodustunud polümeerid ehk polüpeptiidid. Polüpeptiidideks nimetatakse valke sellepärast, et aminohappe jääkide vahel tekivad peptiidsidemed
kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mõrkained organismi. Bioregulatoorne hormoonid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. · Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. · Ehitus: Orgaanilised ühendid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. STRUKTUURID: · Primaat aminohappeline kett · Sekundaar spiraal · Tertsiaar gloobul (ensüümid, antikehad)
Aineid, mis põhjustavad allergiat, nimetatakse allergeenideks. Allergianähtudega annab sinu keha sulle teada, et oled alla neelanud, sisse hinganud või kokku puutunud millegagi, mida sinu organism peab ekslikult kahjulikuks. Toiduained, õhus leiduvad osakesed, nagu tolm ja õietolm, putukahammustused ja -pisted, kemikaalid ja ravimid on kõige tavalisemad allergeenid. Kuidas on tagatud homnöostaas organismis füüsilise pingutuse korral? Füüsiline aktiivsus esitab organismile suuri ainevahetuslikke nõudeid .Hömostaatilised mehhanismid peavad tagama organismi varustamise energiaga tulema toime suurema hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Mis toimub vananemine? See on määratud nii geneetiliselt kui ka ebasoodsate keskkonnategurite toimega. Millised protsessid kehas kaasnevad vananemisega? Suuremad muutused toimuvad sigimiselundkonnas ja tugielundkonnas, Juuste hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine ,nägemise halvenemine ,luude
Metabolismi põhifunktsioonid Metabolism hõlmab: inimorganismis on: seedimist 1. energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis 2. toitainete omastamine ja imendumist kasutamine organismispetsiifiliste rakus toimuvaid ainevahetuslikke radu biomolekulide sünteesiks ainevahetuse lõpp-produktide eritumist 3. biomolekulide lammutamine 4. lõpp-produktide väljutamine 5. organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine
nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded Kromosoome 46, jaotuvad 23 paariks, 1 paar sugukromosoomid, 22 autosoomid. Mehel XY, naisel XX. Uue organismi sugu määratakse viljastumisega, kas XX siis tüdruk, XY siis poiss. Osadel loomadel on emasel hoopis erinevad sugukromosoomid, nt kanal ZW ja kukel ZZ. Y-kromosoom sisaldab meesootunnuseid ja hiljem spermatogeneesi. X-kromosoomi geenid määravad ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid. suguliitelised, tekitavad pärilikke haiguseid või defekte. Suguliitelised haigused: Daltonism punarohepimedus X kromosoomis olev retssessiivne alleel. Hemofiilia retsessiivne alleel Pärilik muutlikkus Muutus geneetilised materjalis DNA-s) Mutatiivne muutlikkus (välistegurid liigiomasel tasemel), põhjustavad mutageenid · füüsikaline kiirgus · keemiline tugevad alused ja happed · bioloogiline viirused
-) Varuainefunktsioon Talve- ja suveuinakute ajaks talletatakse varud rasvadena. Taimsed varud on seemnetes ning viljades õlidena. -) Struktuurne funktsioon Lipiide leidub membraanide koostises. -) Kaitsefunktsioon Nahaalune rasvkude juhib halvasti soojust ja see kaitseb organismi temperatuuride muutuste eest. -) Bioregulatoorne funktsioon Tsüklilised lipiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mis reguleerivad ainevahetuslikke protsese. Seega ,,rasvad" reguleerivad ainevahetust. -) Ainevahetuslik funktsioon Rasvade oksüdatsioonil on lõpp-produktideks CO 2 ja H2O. Tekkinud vett kasutavad kõrveloomad veedefitsiidi tingimustes. -) Lahusti funktsioon Rasvlahustuvad vitamiinid (K, A, D, E, Q) lahustuvad vaid rasvas (vees ei lahustu). Teatud hüdrofoobsed ained talletuvad rasvkoes. Valgud * Valgud ehk proteiinid aminohapetest moodustunud biopolümeerid.
ja anabolismi ehk sünteesiprotsesside integratsioon (ühtsus, terviklikkus). m e t a b o l i s m (ainevahetus) k a t a b o l i s m a n a b o l i s m lõhustumisprotsesside kogusus sünteesiprotsesside kogusus Metabolism hõlmab: · seedimist · imendumist · rakus toimuvaid ainevahetuslikke radu · ainevahetuse lõpp-produktide eritumist Metabolismi põhifunktsioonid inimorganismis on: 1. energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis 2. toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks 3. biomolekulide lammutamine 4. lõpp-produktide väljutamine 5. organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Ksenobiootikumid - inimorganismile kehavõõrad looduslikud (taimsed ja loomsed) ühendid.
autotroofid – sünteesivad kõik endale vajalikud substraadid ise, enamasti redutseerivad nad oksüdeerunud anorgaanilisi ühendeid; mesotroofid vajavad vähemalt ühte juba redutseeritud anorgaanilist ühendit; siia kuuluvad nii organismis kui ka näiteks vees leiduvad mikroobid, nagu enterobakterid ja pseudomonaadid; hüpotroofid – intratselluaarsed parasiidid, vajavad peremeesraku mitmesuguseid ainevahetuslikke komponente oma elutegevuseks. Mikroobiraku seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale eelpoolnimetatud kuue elemendi veel rohkesti mineraale: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda. Vajadus mineraalide järgi pole suur, ainult 0,1-0,8%, põhilähteaineks on kaaliumfosfaat, naatrium- ja kaaliumkloriid, raud ja magneesiumsulfaadid. Toitumise mehhanismid Toitainete sattumine mikroobirakku toimub läbi rakuseina ja tsütoplasma membraani
osad inimesel haigusi põhjustavad mikroobid o AUTOTROOFID – sünteesivad kõik vajalikud ained ise kasutades selleks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, nt vee ja mulla mikroobid o MESOTROOFID – vajavad vähemalt üht eelnevalt redutseeritud anorgaanilist ühendit, nt mikroobid, keda leidub nii inimeses kui vees o HÜPOTROOFID – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad elutegevuseks mitmeid peremeesraku ainevahetuslikke komponente, sellised on nt sugu- ja hingamisteede infektsioone põhjustavad klamüüdiad Seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale 6 elemendi ka mineraale – kaalium, kaltsium, magneesium, raud ja muid elemente – boor, molübdeen, tsink, koobalt, nikkel Kasvufaktorite vajadusest jaotatakse: o PROTOTROOFID – sünteesivad ise mitmesuguseid kasvufaktoreid o AUKSOTROOFID – ei kasva ilma kasvufaktoriteta ENERGIAT KASUTATAKSE:
sekundaarsete sugutunnuste tekke ( karvade kasvu iseärasused, naiseliku kehatüübi jne.), aga Tartu Tervishoiu Kõrgkool 13 Koostanud M. Kolga Biokeemia stimuleerivad ka rakkude pooldumist ja luustumist. Folliikuli küpsedes soodustavad emaka limaskesta proliferatsiooni (vohamist) ja kolla(s)keha säilitamist, tugevdavad ainevahetuslikke protsesse. Folliikuli küpsedes tekib kolla(s)keha, mis produtseerib progesterooni. Viimane kindlustab viljastatud munaraku kinnitumise emaka limaskestale ja loote arengu raseduse esimesel poolel. Hiljem produtseerib progesterooni juba platsenta, mis sünteesib ka kooriongonadoptroopset hormooni. Meessuguhormoonid ehk androgeenid näiteks testosteroon, androsteroon jt. - tekivad testistes. Nad stimuleerivad suguorganite ja sekundaarsete sugutunnuste arengut, ainevahetusprotsesse
Mida lähemal on kromosoomis kaks geeni, seda väiksem tõenäosus, et nad ristsiirdena ümberkombineeruvad. Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss) Y-määravad lootel meessoo tunnuste kujunemise, kontrollivad spermatogeneesi X-määravad ainevahetuslikke, arengulisi, vaimseid tunnuseid (Xgeenid-suguliitelised) suguliitelised puuded(retsesiivsest X-st)- daltonism, hemofiilia Pärilik muutlikus Pärilik ehk geneetiline muutlikus: Kombinatiivne-vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks(meioosi, viljastumise käigus) kromosoomide, geenide struktuur ei muutu, toimub geenide ja kromosoomide erivormide pärast Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid)
Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid – sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid – vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid – sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid – ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Lihtne difusioon – selle mehhanismi põhimõte on vastava aine ärakasutamine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile
* Ülejäänud 22 paari on autosoomid. * sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul. Uue organismi sugu määratakse viljastamisel: *Meioosi tagajärjel saavad pooled spermidest X kromosoomi ja pooled Y. Sugu oleneb sellest, millise kromosoomiga sperm munaraku viljastab. ********************************************* Y- kromosoom määrab meessoo tunnuste arenemise, kontrollib hiljem spermatogeneesi. X- kromosoom määrab: ainevahetuslikke-, arengulisi- ja vaimseid tunnuseid. X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks, kuna neil esineb geene mis põhjustavad pärilikke haigusi ja defekte. Näiteks: daltonism e värvipimedus, hemofiilia jt. Suguliitelised puuded tulenevad retsessiivsetest alleelidest X kromosoomis: *Meestel on üks X kromosoom seega haigus avaldub kui seal on vastav alleel. *Naistel on kaks X kromosoomi kui ühes on vastav alleel, siis haigus veel ei avaldu. Geneetika ülesanded: 1
Keha näärmed jagatakse eksokriinseteks ja endokriinseteks vastavalt sellele, kas nende nõre jõuab epiteeli pinnale ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu kehasse. Eksokriinsed näärmed nõristavad oma nõre juhade kaudu katva ja vooderdava epiteeli pinnale. Endokriinsed näärmed nende nõresid nimetatakse hormoonideks ning need reguleerivad paljusid organismi ainevahetuslikke ja füsioloogilisi protsesse homeostaasi püsimise huvides. lameepiteel kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid omavahel, talletavad energiavaru rasvade kujul ning tagavad immuunsuse haigustekitajate suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud:
Kui üks neerudest lõpetaks vigastuse või haiguse tõttu oma töö, võime jätkata normaalset elu. Kui töötamast lakkaksid mõlemad neerud, ootaks organismi tõsine kriis: vesi, uurea ja kaaliumioonid kuhjuksid kehas kiiresti, sest organismil puuduks võimalus neist vabanemiseks. Ainus ravi on neerusiirdamine. 1) Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Universaalse lahustina on vesi asendamatu keskkond, milles toimub enamik raku ainevahetuslikke reaktsioone. Oluline on hoida kudede veesisaldus kindlal tasemel, vett ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe. 65 kg kaaluvas inimeses on ligikaudu 40 l vett. Sellest 28 l on rakkudes (rakusisene vesi). Ülejäänud rakuväline vedelik koosneb 9-10 l koemahlast ja 2-3 l vereplasmast. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsiooni põhiline roll on neerudel. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Selleks filtreerivad neerud pidevalt verd
Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani. Toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja seejärel viiakse laguproduktid rakku. Erilisteks mehhanismideks, mille abil tungivad
Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani. Toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja seejärel viiakse laguproduktid rakku. Erilisteks mehhanismideks, mille abil tungivad
haigused, artroos ja osteoporootilised luumurrud alajäsemeis (reieluumurrud) ning tserebraalsed paralüüsid. Selgelt somaatilisi põhjusi täiendavad peapööritus, depressioon ja kartus kukkuda. Pikka aega kestev liikumatus nõrgendab peaaegu kõigi elundite funktsioone. Suhteliselt kiiresti arenevad lihasatroofia ning liigesejäikus, pikaajalisi vaevusi põhjustavad lamatised. Juba varases immobiilsatsiooni järgus tekib rida ebasoodsaid ainevahetuslikke muutusi: väheneb glükoosidolerantsus (võime hoida veresuhkru taset normaalsena), häirub organismi lämmastiku ja kaltsiumitasakaal, väheneb ringleva vere hulk ja organism muutub ravimite kõrvaltoimeile vastuvõtlikumaks. Soolte ja kusepõie funktsiooni häired põhjustavad obstipatsiooni ning kuseteede infektsioone. Hingamisfunktsiooni halvenemisest suureneb oluliselt risk haigestuda pseumooniasse.
Geenide aheldust rikub kromosoomide ristsiire. Mida lähemal kromosoomis geenid paiknevad seda väiksema tõenäosusega nad ristsiirde käigu ümber kombineeruvad. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded Kõiki sugukromosoomides asuvaid geene nimetatakse suguliitelisteks. Y-kromosoomis on geenid, mis määravad: meessoole omaste tunnuste kujunemise, spermatogeneesi, üksikud muud tunnused. X-kromosoomis geenid, mis määravad: naissoole omaste tunnuste kujunemise, ovogenees, palju ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid. Sugukromosoomid on see kromosoomi paar, mis meestel ja naistel erinevad. Autosoomsed on ülejäänud kromosoomid. Suguliitelised puuded. X-liitelised: daltonism (punarohepimedus), hemofiilia (vere hüübimatus). Y-liitelised: ainult meestel- kõrvalestade karvasus. 39 Organismide muutlikus Organismi võime teistest erineda. Pärilik muutlikus.
füüsilisest aktiivsusest. Sissehingatava O2 ja väljahingatava CO2 suhe on kõnesolevas uuringus vaadeldavas piirkonnas (0,7–1,2 met) konstantne suurus. Kui konkreetsete katsete tulemusel ei ole määratud teisiti, võib RQ väärtuseks võtta 0,83 (ASHRAE Handbook 1993). Sellisel juhul saadakse CO2 tulemused ligemale 3 % täpsusega, mis on antud kontekstis täiesti piisav. Kasutades valemi 8.1 ja Tabel 8.5 puhkeaja ainevahetuslikke soojuseraldusi, võib leida CO2 eraldused erineva kehakaalu ja pikkusega inimestele. Näiteks 1,73 m pikkuse ja 70 kg kaaluva mehe CO2 eraldus magamise ajal on 10,8 l/h ja 33 kg kaaluva ja 1,4 m pikkuse lapsel 5,3 l/h. Tabel 8.5 Tüüpilised puhkeaja ainevahetuslikud soojuseraldused (*1 met = 58 W/m2). Tegevus Inimese soojuseraldus W/m2 met*
annaabi.ee 
