MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side PUHAS AINE koosneb ainult ühesugustest aineosakestest AINETE SEGU koosneb erinevatest aineosakestest LAHUS ainete segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest LAHUSTI aine, milles lahustunud aineosakesed on ühtlaselt jaotunud LAHUSTUNUD AINE aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud (aine, mida lahustatakse) KÜLLASTUNUD LAHUS tekib kui lahustunud ainet rohkem ei lahustu KÜLLASTUMATA LAHUS tekib kui lahustunud ainet saab veel lahustada OKSIID liitaine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik ALUS aine, mis liidab vesinikioone
Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
( vaakumis). Lähimõju all mõistetakse kui kaks keha mõjutavad teineteist nähtamatu vahendiga. Aine ja väli: Aine ja väli kuuluvad mateeriasse, väljal on võrreldes ainega mõningaid erilisi omadusi: 1. Väli omab energiat, mis avaldub aineosakeste vastastikmõjus 2. Üks väli ei sega teist ja teine esimest ja mõjule pääseb ainult kõige tugevam väli Väljad-: 1. Gravitatsiooniväli 2. Magnetväli 3. Elektronmagnetväli Aine koosneb aineosakestest. Erinevate ainete osakesed on aga erinevate mõõtmetega ja seega nad ei pruugi ühte ruumiossa ära mahtuda. Joonkiirus: Selleks nimetatakse füüsikalist suurust , mida mõõdetakse kaare pikkuse ja selleks kulunud aja suhtega: Põhivalem: = * r, kus (oomega) on nurkkiirus ja r on trajektoori raadius
Metall Klaas Vesi Plastik Inimkeha Puit (kuiv) Kumm Paber Destilleeritud vesi Õhk NB! Väga head juhid on metallid. Elektriväli o Elektriväli on kõikide laenguga kehade ümber. o Väli ei koosne aineosakestest. o Inimene oma meeltega elektrivälja ei taju, me näeme selle mõju tagajärgi. o Elektriväli on seda tugevam, mida suurem on laeng. o Väljal ei ole kindlast lõpppunkti, ta hajub laiali.
mille tulemusel need kehad laaduvad. Erinimeliselt laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Positiivset laengut tähistatakse + märgiga. Negatiivset laengut tähistatakse märgiga. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mis tekib laetud kehade vahel. Juhid: Aine, mille sees on olemas vabad laengukandjad (elektronid ja laetud aatomid-ioonid). Sarnasus: Mõlemad on ained ja koosnevad aineosakestest. Mittejuhid: Aine, mille sees ei ole vabasid laengukandjaid. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks. Kui laetud kehadele mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas. Elektriväli levib vaakumis 300,000km/s. Elektriväli on tugevam laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrgem.
mittemolekulaarne aine - aine, mis koosneb ioonidest või kristallidest (iooniline side) molekulvalem - valem, mis näitab molekuli koostist: keemiliste elementide sümboleid ja alaindekseid (aatomite arvu molekulis) lihtaine - aine, mis koosneb vaid ühe keemilise elemendi aatomitest liitaine - aine, mis koosneb kahest või enamast keemilise elemendi aatomitest puhas aine - liht- või liitaine, mis koosneb ühesugustest aineosakestest ainete segu - segu, mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest ning tihti on võimalik segust puhtaid aineid eraldada Tuntumad molekulid Lämmastik (moodustab 78% õhust) - N2 Hapnik (moodustab 21% õhust) - 02 Vesi - H2O Süsihappegaas - CO2 Metaan (maagaasi peamine koostisaine) - CH4 Vääveldioksiid - SO2 Vingugaas - CO Osoon - O3 Raud - Fe Teemant - C
Looduseta ei saa meist keegi Loodus on kõik ning kõik on loodus. Alustades väikese putukaga ja lõpetades Linnuteega galaktikaga. Kõik elus ja eluta on looduse osa. Loodus ehk maailm jaguneb kaheks: maa ja ilm ehk aine ja väli. See tähendab, et osad asjad koosnevad aineosakestest, nt: laud, maja, planeet, teised jäävad ainete vahele, nt: energiaväli, magnetväli. See kõik moodustab universumi ning meie inimesed oleme sellest vaid väike osa. Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei oleks elu, ka inimesed on looduse osa. Lühidalt on loodust vaja selleks, et oleks
Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
Näited: M molaarmass; m - 1 molekuli mass; n molekulide konstruktsioon jne... 7) Mikroparameetrite seos makropaameeritega; molekuli mass ja aine mass; ainehulk ja molaarmass; kontsentratsioon ja ruumala; molekuli mass ja tihedus. 8) Loetle olekuparameetrid, nende tähised ja vastavad ühikud. Olekuparameetrid: p rõhk ; V ruumala ; m mass ; T temperatuur 9) Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused? Kõik ained koosnevad aineosakestest (molekulid; aatomid aineosakesed) Aineosakesed on pidevas korrapäratus liikumises. Aineosakeste vahel on vastastikmõju. 10)Milline on ideaalse gaasi mudel? Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulid on punktmassid (molekuli mõõtmed puuduvad). Molekulide põrked vastu nõu seina on absoluutselt elastsed (põrkel kiirus ei muutu). Molekulide vastastikmõju puudub (tähtsusetult väike). 11) Millest on tingitud gaasi rõhk nõu seinale?
üleküllastunud lahus lahus sisaldab rohkem ainet, esmalt naatrium- ja kloriidioone, seostuvad nendega ja kui samadel tingimustel lahustuvus lubaks. ,,rebivad" ioonid kristallist välja. Niisiis on lahuses Üleküllastunud lahused ei ole väga levinud ning need on lahustunud aine osakesi ümbritsemas vee molekulid ehk ebapüsivad. Üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui saame rääkida hüdraatunud aineosakestest. lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Tahke aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb, Lahustuvuse mõjutegurid alandamisel väheneb. Kui valmistame kõrgemal Kehtivad järgmised seaduspärasused: temperatuuril küllastunud lahuse, siis temperatuuri alanemisel peaks lahustuvuse vähenemise tõttu ainet
· Ristiusk on puhs tõde · Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk · Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge · Juhtlauseks oli "nopi päeva" · Idealism · Materialism Thomas Hobbes · Kõik nähtused koosnevad aineosakestest Descartes · Tõsikindla tunnetuse võib anda üksnes mõistus · "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Locke · Kõik meie mõtted ja ettekujutused on vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest
A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. C. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest ATOMOSTEST. Aatomite vahel
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala.
7. Positiivne ioon on positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni. 8. Negatiivne ioon on negatiivse elektrilaenguga aatom, millega on täiendavalt ühinenud elektrone. 1.5. Elektriväli Elektriväli tekib laetud keha ümber. Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng nad kas tõmbuvad või tõukuvad. Elektriliselt neutraalse keha ümber pole elektrivälja mõju märgatav, sest aatomites tasakaalustuvad elektriväljad. Kahe lähestikku asetatud samanimelise laenguga kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist "tõugata" ja muutuda omavahel paralleelseteks.
wikipedia.org/wiki/Robert_Strutt,_4th_Baron_Rayleigh. 6. Miks on piirituse ja vee segu ruumala (maht) väiksem kui nende summaarne maht enne segamist? Sellist ainete segu ruumala vähenemist nimetatakse mõnikord kontraktsiooniks. 7. Millise võõrsõnaga võiks asendada sõna korrapäratu? 8. Millist nähtust tuntakse Browni liikumisena, http://en.wikipedia.org/wiki/Brownian_motion 9. Kes oli Robert Brown elukutselt? 10. Millistest aineosakestest koosneb õhk?(vasta õpiku teksti järgi) 11. Millistest aineosakestest koosneb vesi?(vasta õpiku teksti järgi) 12. Millest sõltub aineosakeste liikumise kiirus? 13. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda ....................on aineosakeste....................... Vaata tabelit lk.12. ja vasta küsimustele: 15. Milline on vesiniku molekulide liikumise keskmine kiirus temperatuuril 100ºC? 16. Mida tähendab keskmine kiirus? 17
Vajavad niisket elukeskkonda. Nendel on palju limanäärmeid, mis hoiavad naha niiskena. On lülild ning vaheseinad. Vöö tekitab munade jaoks limase kookoni. Ussid liiguvad lihaste ja kehavedeliku abil. 14. Mis eristab ümarussi lameussist? Lameusside kehaehitus on lame, ümarussidel silindriline, mõlemast otsast ahanev keha. Lameuss võib ka olla erksavärviline. 15. Miks käsnad on looduses olulised? Käsnad on looduses olulised, sest nad puhastavad vett hõljuvatest aineosakestest. Filtreerivad välja väikesed surnud organismid ning hõljumi. Nad on ka toiduks vähestele loomadele. Käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis ehk lasevad karbid oma seljale, et karpe ära ei söödaks ning käsnad saavad karpidelt ülejäänud toiduosakesi. Käsnade olulisim sümbioos on vetikatega ehk vetikad fotosünteesivad ning käsnad saavad neilt toitu, hapnikku ning vetikad saavad jälle käsnal elada. Käsnad pakuvad ka elupaika paljudele väikestele loomadele. 16
A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. C. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis
2. Selgita järgmised mõisted: Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) B. II etapp jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil erinevad KÄE tõttu
Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha liikuma. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. 5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U
Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736— 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha liikuma. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. 5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U
Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur, olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus, elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65 15. Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage järgmiste elementide vahelised kovalentsed sidemed polaarsuse suurenemise / vähenemise suunas. Näiteks a) H-Cl; b) H-F; c) H-Br Molekulvõrega ained: koosnevad molekulidest, suhteliselt madala
1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub
vahekaugus. Elektronide hulk = laeng = tähis Q. Ühik kulon. Keha omab laengu 1C, kui mahutab endas 6,25 * 10 astmel 18 elektroni laengu. 1C on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sek jooksul, kui voolutugevus on 1 amper ehk 1C = 1 ampersekund. Elektriväli Elektriväljaks nim elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaalinise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saaab kindlaks teha laetud kehaga. Jõujooned on mõeldavad jooned elektriväljas, mida mööda püüab liikuda sellesse välja asetatud keha. Jõujoonte suunaks (jõudude mõjumise suunas) elektriväljas loetakse leppeliselt suunda, mida mööda liiguks elektrivälja asetatud positiivse laenguga keha. Seega väljuvad jõujooned positiivselt ning suubuvad negatiivsele kehale. Kahe lähestikku asetatud samanimelise laenguga
Neid seoseid, mis toimivad nn. aineosakeste vahel ja mida ei saa mingite samasuguste osakeste abil kirjeldada, käsitletaksegi väljana. Teatavas mõttes kujutab füüsikaline väli endast mõjusfääri osakeste ümber st. ruumiosa, milles antud vastastikmõju toimib. Kuigi elementaarosakeste füüsikas räägitakse ka väljaosakestest(footon, graviton, gluoon, vahebosonid), mis vahendavad osakestevahelist mõju, erinevad nende omadused oluliselt aineosakestest(elektron, prooton, neutron) Kuigi aine ja väli esindavad mateeria kaht erinevat ilmingut, ei saa neid käsitleda kui omaette eksisteerivaid substantse. See tähendab, et ei saa ette kujutada ainet ilma väljata ning vastupidi-välja ilma aineta. Mis puutub elementaarosakestesse üldse, siis praegusel ajal arvatakse, et ,,tõeliselt" elementaarsed on vaid 6 kvarki ja 6 leptonit (aineosakesed) ning bosonid, mis vahendavad fundmentaalseid vastastikmõjusid
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada.
Keha omab laengu 1 C kui ta mahutab endas 6,2510 18 elektroni laengu. 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1kulon = 1 ampersekund. 1.5 ELEKTRIVÄLI Elektriväli tekib laetud keha ümber. Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektri- välja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng nad kas tõmbuvad või tõukuvad. Elektriliselt neutraalse keha ümber pole elektrivälja mõju märgatav, sest aatomites tasakaalustuvad elektriväljad. Elektrivälja ühes või teises punktis esinevate mehaaniliste jõudude suuna ja tugevuse piltlikumaks iseloomustamiseks kasutatakse nn.
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui
*molekulide vahelised vastasjõud tugevad. Tahke: *suur tihedus; *väga vähe kokkusurutav; *kindla kujuga; *molekulide liikumine võnkuminsed; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasmõjud tugevad. 4. Segu süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt
*molekulide vahelised vastasjõud tugevad. Tahke: *suur tihedus; *väga vähe kokkusurutav; *kindla kujuga; *molekulide liikumine võnkuminsed; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasmõjud tugevad. 4. Segu – süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu – koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu – koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus – on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus – termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus – dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt
E = hc/ , s.t.kvandi energia on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkusega. Katse näitab, et seni kuni footon on olemas, liigub ta kiirusega c ega saa ühelgi juhul aeglasemalt liikuda või hoopis seisma jääda. Ainega kohtumisel võib aineosake footoni neelata. Sel juhul footon ise kaob, footoni neelanud aineosakene aga omandab kogu footoni energia. Footonil pole seisumassi ning selle omaduse poolest erineb ta aineosakestest, näiteks prootonitest (aatomituuma koostisosake) ja elektronidest. Praguseni pole päris selge, miks valgusel avalduvad ühtedes nähtustes selgelt lainelised, teistes aga korpuskulaarsed omadused ja kuidas saavad nii vastandlikud omadused kiirguses ühineda. Kvantteooria järgi on laineliste ja korpuskulaarsete omaduste ühtsus kogu mateeria omadus üldse, s.t. igal aineosakesel on laineomadused ja igal lainel on osakeseomadused. 3.5.7. Fotoefekt.
Sel ajastul arvasid mõned, et eksistents sügavamas plaanis on hingelist või vaimset laadi. Sellist seisukohta nimetatakse idealismiks. Vastupidist seisukohta materialismiks. Materialismi all mõeldakse filosoofiat, mis taandab kõik eksistentsi nähtused konkreetsetele füüsilistele suurustele. Ka materialismil leidus 17. sajandil palju pooldajaid. Thomas Hobbes (vt Lisa 17) Thomas Hobbesi arvates koosnesid kõik nähtused, sealjuures ka inimesed jh loomad, eranditult aineosakestest. Isegi inimese teadvus ehk hing on tingitud imepisikeste osakeste liikumisest ajus. La Mettrie (vt Lisa 18) La Mettrie väitis: "Nagu jalal on kõndimislihased, nii on ka ajul mõtlemislihased". Leibniz (vt Lisa 19) Tähtis 17. sajandi filosoof Leibniz märkis, et oluline erinevus ainelise ja vaimse vahel on see, et ainult ainelist saab jaotada väiksemateks tükkideks. Hinge ei saa kaheks jaotada. 16 Descartes (vt Lisa 20)
vaenlase kehasse mürki süstivad. Tähtsus looduses-toiduahelas, elupaigaks väiksematele loomaliikidele, elavad sümbioosis. Tähtsus inimestele-suveniirid, vaatamisväärsus. LIMUSED Kolm tähtsamat rühma: teos, karbid ja peajalgsed. Teod on enamasti taimtoidulised, kuid neid võib olla ka loom- ja segatoidulisi. Suus on tigudel väikeste hambakestega riivitaoline hõõrel. Sellega kraabib ta neelamiseks sobivaid toidupalakesi. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka jalg ja koda, kod kaitseb röövloomade eest, kuid osal liikidel on koda muundunud seesmiseks toeseks
terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldab tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. 2. Psühholoogia ajaloost ,,Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik" 2.1. Antiikaja psühholoogia Esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks võib pidada teost ,,hingest", mille kirjutas Aristoteles (384-322 eKr). Aristoteles ei võtnud omaks sellel ajal levinud arvamust, et hing koosneb erilistest aineosakestest, sest niisuguse vaatekoha omaksvõtt tähendanuks, et hing võib eksiteerida väljaspool keha. Aristoteles jõuab järeldusele, et hing ei saa olla kehast sõltumatu. 2.2. Uusaja pööre inimesekäsitluses Antiik- ja keskajal keskenduti põhiliselt teistele teemadele. Valitses üldine usk, et teadvus peegeldab maailma nagu see on, lisamata sinna omalt poolt midagi olulist. Renessansiajastu tõi uue inimkäsitluse kogu maailma hakati nägema
Nende levitamist tuleks vältida. Tulnud sisse lillepottide jmt. Karpe elab nii soolases kui magevees.nt jõekarp ja järvekarp. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mida hoiavad koos elastne side ja tugevad lihased. Ohu korral tõmbab karp kojapoolmed lihastega kokku, rahulikus olekus on need avatud. Karpidel on ka jalg, aga pead neil pole. Neil pole tundlaid ega silmi. Kompimisel on tähtis nende jalg, hõõrel puudub. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Täiskasvanud karbid elavad kas mingile pinnale kinnitunult või veekogu põhja kaevunult. Need, kes põhjas, saavad ka jala abil edasi liikuda.Neile pole liikumine oluline- toit liigub nende poole ise: veega kanduvad pisiloomad, vetikad mantliõõnde. Enamik karpe hingavad lõpustega. Erinevaid Eestis elavaid karpe: Tähtsus looduses: Paljud limused on inimese toiduks( kammkarbid, austrid, viinamäeteod)
Pluralism mitme alge käsitlus. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest ATOMOSTEST.
• Kogu kaasaegne katseliselt kontrollitud osakestefüüsika lähtub osakeste standardmudelist, mille kohaselt aine koosneb kaheteistkümnest fundamentaal- ehk alusosakesest: kuuest leptonist ja kuuest kvargist. Tavalise aine ehituskivideks on vaid kaks kõige väiksema massiga kvarki ning elektron kui levimuim lepton. Ülejäänud alusosakesi saab tekitada vaid laboris ja nende eluiga on väga lühike. Niisiis saab rääkida vaid antud teadmiste tasemel jagamatutest aineosakestest. Jagatavuse piiri ehk inimkonna sisemist nähtavushorisonti on viimase 150 aasta jooksul kogu aeg edasi nihutatud. • Muuseas on ka osakestefüüsikas jäänud kehtima juustulõikamisel ning aatomite lõhkumisel ilmnenud seaduspärasus, mille kohaselt jagatavuse piiri ületamisel ei säili enam jagatava objekti endised omadused. Alusosakesed õigupoolest enam ei jagune väiksemateks samalaadseteks osakesteks, vaid nad muunduvad üksteiseks, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud
kusjuures ained säilitavad segus oma iseloomulikud omadused (õhk, piim, tsement). Segudel puudub püsiv koostis. Segusid saab kas täielikult või osaliselt lahutada koostisaineteks füüsikaliste meetoditega (nt filtreerimine, aurustamine, destillatsioon). Segu võib olla: homogeenne - koostis on sama igas väikeses segu koguses, koosneb ühest faasist (puhas õhk, lahus). Osakeste suurus segus on < 1 .m. heterogeenne koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, koosneb mitmest erinevast faasist: gaas-tahke, vedelik-tahke, tolmune õhk, lahus sademega. Segu erinevad osad võivad olla ka erinevas olekus (veeaur-vesi-jää). Mõõtmine Mõõtmine - mingi suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga). Reaktsioonivõrrandid Reaktsioonivõrrand väljendab alati: reaktsioonis osalevate ainete keemilist koostist ; reaktsioonis osalevate ainete omavahelisi moolsuhteid (reaktsioonivõrrand peab olema tasakaalustatud!)
Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha liikuma. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. 5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U
miks inimesed nõnda ütlevad, et superstaari kontserdil ise käia on hoopis midagi muud kui seda ko- dus televiisorist vaadata. Infot on lihtsalt palju rohkem, mis ajju jõuab. Sellist tajumist, mida tunne- tatakse ainult oma enese silmade läbi, võiks tegelikult ainult inimese enda teadvuses ette kujutada, ilma mingisuguse objekti või sündmuse vahetut nägemist. Mingisuguse aine tunnetamisega on samad lood. Võtame näiteks ühe suvalise kivimi. Me teame faktiliselt, et see koosneb aineosakestest elementaarosakestest, elektronidest, nukleonidest jne. Kuid seda saab ka tajuda. Kivimi ruumiline ulatus ei piirdu ainult sellega, mida me näeme. Peaaegu lõpmata palju osakesed ,,loovad" enda mõõtmetega võrreldes hiigelsuuri struktuure. Need moodus- tavad terviku mida me näemegi. Meiega võrreldes on need aga väga väikesed selle kivimi puhul. Kivimi tajumisel võib välja tuua järgmise analoogi. Kui inimene viibib kosmoses ja tal on võimalus
miks inimesed nõnda ütlevad, et superstaari kontserdil ise käia on hoopis midagi muud kui seda ko- dus televiisorist vaadata. Infot on lihtsalt palju rohkem, mis ajju jõuab. Sellist tajumist, mida tunne- tatakse ainult oma enese silmade läbi, võiks tegelikult ainult inimese enda teadvuses ette kujutada, ilma mingisuguse objekti või sündmuse vahetut nägemist. Mingisuguse aine tunnetamisega on samad lood. Võtame näiteks ühe suvalise kivimi. Me teame faktiliselt, et see koosneb aineosakestest elementaarosakestest, elektronidest, nukleonidest jne. Kuid seda saab ka tajuda. Kivimi ruumiline ulatus ei piirdu ainult sellega, mida me näeme. Peaaegu lõpmata palju osakesed ,,loovad" enda mõõtmetega võrreldes hiigelsuuri struktuure. Need moodus- tavad terviku mida me näemegi. Meiega võrreldes on need aga väga väikesed selle kivimi puhul. Kivimi tajumisel võib välja tuua järgmise analoogi. Kui inimene viibib kosmoses ja tal on võimalus
miks inimesed nõnda ütlevad, et superstaari kontserdil ise käia on hoopis midagi muud kui seda ko- dus televiisorist vaadata. Infot on lihtsalt palju rohkem, mis ajju jõuab. Sellist tajumist, mida tunne- tatakse ainult oma enese silmade läbi, võiks tegelikult ainult inimese enda teadvuses ette kujutada, ilma mingisuguse objekti või sündmuse vahetut nägemist. Mingisuguse aine tunnetamisega on samad lood. Võtame näiteks ühe suvalise kivimi. Me teame faktiliselt, et see koosneb aineosakestest – elementaarosakestest, elektronidest, nukleonidest jne. Kuid seda saab ka tajuda. Kivimi ruumiline ulatus ei piirdu ainult sellega, mida me näeme. Peaaegu lõpmata palju osakesed „loovad“ enda mõõtmetega võrreldes hiigelsuuri struktuure. Need moodus- tavad terviku mida me näemegi. Meiega võrreldes on need aga väga väikesed – selle kivimi puhul. Kivimi tajumisel võib välja tuua järgmise analoogi. Kui inimene viibib kosmoses ja tal on võimalus
annaabi.ee 
