6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O) CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu
(aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksiid + vesi Hüdroksiid (välja arvatud leelismetalli hüdroksiid) ---- oksiid + vesi NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON: HAPE + ALUS = SOOL + VESI SOOL- tahke kristalne aine, mis koosneb metalli ja happejääkioonist. (soolasid liigitatakse koostise järgi: 1. lihtsoolad, 2. vesiniksoolad, 3. hüdroksiidsoolad, 4. kaksiksoolad (seal on kaks metalli). Oksiidide, hapete ja soolade keemilised omadused. Aluseline oksiid + hape = sool ja vesi Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid (leelis) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool Happeline oksiid + alus = sool ja vesi Happeline oksiid + vesi = hape (SiO ei reageeri veega) Happeline oksiid + aluseline oksiid = sool Hape + metall = sool ja vesinik Hape + aluseline oksiid = sool ja vesi Hape + alus = sool ja vesi Hape + sool = hape ja sool
NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on siiski nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas.
· 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7. Teada aluste liigutust lahustuvuse järgi. · Vees lahustuvad alused e. Leelised · Vees lahustumatud alused 8. Teada aluste keemilisi omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 9. Teada soolade liigitust. · Lihtsoolad metall + happejääk (K2SO4) · Vesiniksoolad metall + vesinikku sisaldav happejääk (NaHSO4) · Hüdroksiidsoolad metall + OH + happejääk (Cu2(OH)2CO3) · Kaksiksool kaks metalli + happejääk (KAl(SO4)2) 10. Teada soolade keemilisi omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid, kastada pingerida). 11. Osata kirjutada reaktsioonivõrrandeid oksiidide, aluste, hapete ja soolade saamise kohta. 12. Osata otsustada keemilise reaktsiooni toimumise üle tundes anorgaaniliste ainete keemilisi omadusi ja vahetusreaktsioonide toimumise tingimusi. 13
Liigitus: 1. Happed 1) Tugevuse järgi: tugevad ja nõrgad Tugevad - H2SO4 , HNO3 , HI , HBr, HCl ; Nõrgad – kõik teised, H2CO3 - (kõige nõrgem) 2) Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed 3) Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised 2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised Oksiidide eesliited: di-2, tri-3, tetra-4, penta-5, heksa-6, hepta-7, okta-8, nona-9, deka-10.
Mitmeprootonilised: H2SO4 , H3PO4 .... Ia ja enamus IIa rühma metallidest Lihtsoolad : NaCl, K2SO4 , (NH4)3PO4 annavad leeliseid nemad on ka tugevad Vesiniksoolad NaHCO3 , Ca(HCO3)2, KH2PO4 alused Hüdroksiidsoolad Cu2CO3(OH)2 e CuCO3*Cu(OH)2 Vees praktiliselt mittelahustuvad on kõik Kaksiksoolad AlK(SO4)2 ülejäänud hüdroksiidid. Nemad on ka nõrgad alused. Nõrk alus on ka NH4OH Kristallhüdraadid CuSO4*5H2O
Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus
annaabi.ee 
