Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aine tihedus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tähega, mahub, tammepuu, parafiini, nafta, hõbeda, tammepuust, klotsi, tihedust, balloon, mahutab, piiritustammoniaaki? (500 mol) 13. Arvutada vee ja väävelhappe moolide arv 180 g 68%-lises väävelhappe lahuses. 14. Leia hapniku aatomite moolide arv 3,011022 molekulis lämmastikhappes. (0,154 mol) 15. Kui suur on 9,031026 CO molekulist ja 3,011025 molekulist lämmastikdioksiidist koosneva gaasisegu mass? (2,3 kg) 16. Arvutada 5,6 m³ gaasisegu mass kui see koosneb 60 mahuprotsendist vääveltrioksiidist ja 40 mahuprotsendist süsinikdioksiidist. (4,4 kg,12 kg) 17. Leida hõbeda ja kulla sisaldus massiprotsentides, kui sulam koosneb 0,5 moolist Ag-st ja 0,25 moolist Au-st. (52,3%,47,7%) 18. Mitu mooli lämmastiku aatomeid on segus, mis koosneb 15 moolist lämmastikdioksiidist ja 50 g gaasilisest lämmastikust? 19. Mitu vesiniku aatomit on klaasitäies vedelas vees (klaasi ruumala on 200 ml ja (H2O) 1 g/cm3)? 20. Mitu süsiniku aatomit satub inimese organismi ühe tableti aspiriiniga (C9H8O4, tableti mass on 500 mg)? 21
- jämedateraline betoon - peeneteraline betoon Täitematerjali liigi järgi: - looduslik betoon sisaldab liiva - tehislik betoon sisaldab killustikku, räbu, kergkruusa, saepuru - kiudbetoon täitematerjali ca 70% betoonid jaotatakse klassidesse, mille aluseks on proovikeha · 15*15*15cm 95% - lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 · Poorsus oluline poorsuse iseloom Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus
Tugevus- on võime taluda jõudu, ilma et puruneks. Jõud võib olla dünaamiline(löök) kui ka staatiline (pidevlat kasvav). Deformatsioon- millegi tagajärjel muudab materjal oma kuju. • Plastne def- kuju ei taastu ( voolavad ja roomavad ) • Elastne def- kuju taastub Survetugevus- Kõige sagedamine määratletud näitaja, mille survetugevus on 15-20 korda suurek tõmbetugevusest. Survetugevust määratakse tavaliselt mingi silindrilise või ruudukujulise klotsi abil, tema ristlõike pindala ja purustatud jõu abil. Tõmbetugevus- materjalid mis enne purunemist deformeeruvad kõvasti ( nt. teras). kAtse tehakse nii, et rebitakse proovikeha katki. Paindetugevus- proovikeha tehakse pooleks teatud seadme abil. Katsekeha asub klotisde peal ja sellele suurutakse pealt poolt jõudu täpselt keskele. (Rp= 3*jõud mis surus katki*telgede vahe/2*klotsi laius*klotsi kõrgus ruudus) Materjalide kõvdus- võime vastu panna teistele materjalidele ja kriimustustele
kuumutatav (otsik vasara, vardakujulise sablon-fassongkonstruktsiooniga). Kõvadejoodiste saamiseks kasutatakse gaasipõletit, jootelampi või induktsioon kuumutusahju, siis kasutusel pastajoodised. Happevabad räbustid (kampoli baasil) kasutusel peamiselt elektrimontaaztöödel. Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi, pronksi ja terase jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel. Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel. Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga. Kaasajal räbustid võivad olla ka paigutatud joodise sulamist valmistatud torusse - joodise "elektroodi". Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri
* valem: a = F/m; F = ma * Jõudu mõõdetakse tema tekitatud deformatsiooi või kiirenduse kaudu. * Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s2 * Newtoni gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. * valem: F = G*m1m2/r2 -) m1 ja m2 tähistavad kummagi keha (punktmassi) masse ning r nendevahelist kaugust. Tähega G tähistatud tegurit nimetatakse gravitatsioonikonstandiks. -) Gravitatsioonikonstandi tähis = G ja ühik = 6,7 * 10-11 Nm2/kg2 * a = F/m = GMm/R2m ehk a = GM/R2 * Vaba langemise kiirendus on gravitatsioonikiirendus. * Kui keha ei asu maapinnal, vaid kõrgusel h, on keha ja maakera massikeskmete vahekaugus r = R+h. * Raskusjõu valem: F = GMm/(R+h)2 * Gravitatsioonikiirenduse valem: g = GM(R+h)2 * Raskusjõud ja kiirendus sõltuvad kõrgusest.
kiiremini, selle põhjusel toimub ristlõikes ebaühtlane niiskuse langus. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ja selle tulemusel toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine ristisuunas ja pikisuunas seoses niiskuse muutumisega. Mõjutavad tegurid: kuivatamisest ristlõike kujust mõõtmetest koore olemasolust saetud materjali aastarõngaste suunast tüveosast Tihedus Puidu tihedust loetakse üheks tähtsamaks puitu iseloomustavaks füüsiliseks omaduseks. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. kg/m3 (g/cm3) Puit on ehituselt poorne materjal, mille üldruumala sisaldab nii suuri kui väikeseid õõnsusi. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina.
ISO-seeria vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m); 1D 10 jalga (3,05 m); 1B 30 jalga (9,14 m) VII peatükk 7. Vedellastide vedu tankeritel. 7.1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................
Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja Etüleenoksiid Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises krakkimisjääk. Etüleendikloriid (1,2 dikloroetaan) ja vinüülkloriid kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja Soojusvahetites (skeemil pole näidatud) soojendatud 5. Propüleen (Propeen) settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni 5, kus ta 6. Butüleenid (Buteenid) NAFTA DESTILLATSIOONI PRODUKTID C SISALDUSE segatakse aurustist 4 tulevate kuumade 7. MTBE tootmine JÄRGI: krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. 8. 1,3-Butadieeni tootmine 1
Kütuste liigid.......................................................................................................... 10 Looduslikud kütused........................................................................................... 10 Tehiskütused....................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid........................................................................................ 11 Kütuse põlemine.................................................................................................... 11 Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine........................................11 Vedelkütuse auruvus.....................
· kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. "laeng": elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: "nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm" asemel "f = - 25 cm" ); · võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil. Probleeme 1. 1. Määrati keha tihedust, mille ruumala oli 20 cm3 ja mass 54 g. Tihedus leiti seosest = m/V = 54 g / 20 cm3 = 2,7 g/cm3. Kas tulemus näitab, kui suur mass on 20 cm3 ainel või 1 cm3 ? 2. Kuidas mõista lauset I = U/R? 4. Kuidas mõista lauset vk = s/t? Kas vk s ? Kas vk 1 / t ? Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline
reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tahke tehiskütus on näiteks koks. Looduslik vedelkütus on nafta, tehisvedelkütused aga raske kütteõli (masuut), kerge kütteõli (ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus, bensiin, põlevkiviõli jne. Looduslik gaaskütus on looduslik gaas, tehisgaasid aga generaatorgaas, kõrgahjugaas, põlevkivigaas jne. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid.
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või t/m3 või g/cm3. Näide 3.1.1 Alumiiniumist tahuka mõõtmetega 1,5 m x 2,0 m x 0,5 m mass on 4,052 tonni Leida alumiiniumi tihedus. m 4,052 4,052 ρ= = = =2,701 t /m3 V 1,5× 2,0 ×0,5 1,5 Näide 3.1.2 Terastahukas mõõtmetega 1,5 m x 2,0 m x 0,5 m omab tihedust 7,80 t/m3. Leida tahuka mass. m=V × ρ=( 1,5× 2,0 ×0,5 ) ×7,80=1,5× 7,80=11,70 t Näide 3.1.3 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kütuse kulutangi mõõtmed on: pikkus 4,5 m, laius 3,6 m, kõrgus 6,0 m
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
t0C = 100/180t0F-32 = 5/9t0F-320C; t0C = 100/180t0R = 5/4t0R, järelikult t0C = 5/9t0F-320 = 5/4t0R Absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala omab ainult ühte reeperpunkti selleks on vee kolmikpunkti temperatuur, mis on 273,16 (täpselt) K. Rahvusvahelisel praktilisel temperatuuriskaalal on 11 reeperpunkti: hapniku keemis temperatuur (-89,960C), vee kolmikpunkti temperatuur (0,010C), vee keemistemperatuur (1000C), tsingi tahkestumistemperatuur (419,5050C), hõbeda tahkestumistemperatuur (960,80C) jt. 1.4. Mass ja maht. Mateeria hulk mingis kehas on seda suurem, mida rohkem osakesi on tema koostises, sest iga osakes sisaldab endas teatud koguse mateeriat. Newton nimetas seda kehas olevat mateeria hulka massiks. Mass on üks iseloomulikemaid keha omaduse näitajaid, ta on inertsi mõõduks, määrab gravitatsiooni omadusi. Mass on leitav Newtoni 2.seaduse järgi: m = F/a , kus (2)
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
Puitaine tiheduseks on määratud: • heeliumis 1.46 g/cm3 • vees 1.53 g/cm3 Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 Lehis 360 1040 2,89 Saar 569 753 1,32 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. Niiskus mõjutab tugevalt nii selle tihedust kui ka teisi puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25...30%. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ehk poore. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200%
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik
Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3 Kiirendus Kui keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) võrdsetes ajavahemikes
Ühik W/m2 K soojaerijuhtivuse ühik on kcal/(mC tund) (1,163 W/(mK) Soojatakistus R=/[m/(W/m2K) ja nn. U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14.Soojamahtuvus Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada Salvestatav sooojahulk Q = c (t1 - t2 ) G ( ühik J/kgK või ka J/kgC), kus c on erisoojus (specific heat) J/kg K Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1o võrra. 1.5.3.15.Tulekindlus Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris.
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu
heledate läikivate ribadena, radiaallõikes pikkade heledate või tumedate lintidena. Tähelepanuväärne on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks. Sellist peaaegu kahjustamatut puitu nimetatakse mustaks tammeks. Tamme puitu kasutatakse mööbli-, parketi- ja vineeritööstus, kuulsad on tammepuust vaadid. Koort ja pahka tarvitati varem ka meditsiinis ning värvainete ja tindi saamiseks. Harilik jalakas (Ulmus glabra). Esineb eestis üksikute puistudena ja pargipuudena. Lülipuiduline puu, maltspuit on kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Lülipuit maltspuidust kergelt eristatav. Aastarõngad hästi eristatavad, säsikiired kitsad ja puidus selgesti eristatavad andes lõikele omapärase tekstuuri. _____________________________A. Roos______________________________ 22
2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded,
2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded,
Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks. Parafiin on peamiselt naftasse
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. REACH on selle määruse inglisekeelsetest võtmesõnadest tulenev akronüüm 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur Näide: CO2 balloon praktikumis (balloonis on vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina). 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25. Gaaside olekuparameetrid.
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh�
Samuti edendab see ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivseid meetodeid, et vähendada loomkatsete arvu. 24. Gaas ja aur-definitsioonid. Gaas – aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Täidab ruumi ühtlaselt, molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises, molekulidevahelised jõud on väiksed. Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur (veeaur) CO 2 balloon – balloonis vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina 25. Gaaside omadused. Kokkusurutavus ja paisuvus Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 26. Gaaside olekuparameetrid. Rõhk P Temperatuur T Moolide arv n Ruumala V 27. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle-Mariotte: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala
annaabi.ee 
