Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aine tihedus (0)

1 Hindamata
Punktid
Aine tihedus
Kodune töö
1.      Missugune tehtemärk sobib valemisse ρ = m ... V, et võrduks aine tihedusega[A1]?
2.      Betooni tihedus 2 200 kg/m3 näitab, et[A2]
3.      0,002 m3 ruumalaga tammepuust klotsi mass on 1,6 kg. Leidke tammepuu tihedus kg/m3[A3].
4.      Marmori tihedus on 2 700 kg/m3. Teisenda marmori tihedus g/cm3[A4].
5.      0,5 dm3 ruumalaga parafiinitüki mass on 450 g. Leidke parafiini tihedus g/cm3[A5].
6.      Tiheduse valemis tähistatakse tihedust tähega …, massi tähega … ja ruumala tähega[A6] ….
7.      Jää tihedus 900 kg/m3 tähendab[A7],
8.      0,5 m3 ruumalaga balloon mahutab 400 kg piiritust . Leidke piirituse tihedus kg/m3[A8].
9.      Bensiini tihedus 710 kg/m3. Leidke bensiini tihedus g/cm3[A9].
10.  Mingist sulamist tehtud detaili ruumala on 1,5 dm3 ja mass 6 kg. Leidke sulami tihedus g/cm3[A10].
11. Aine tiheduse leidmiseks tuleb[A11]
12.      Petrooleumi tihedus 800 kg/m3 tähendab, et[A12]
13.      0,2 m3 ruumalaga tsisterni mahub 160 kg naftat. Kui suur on nafta tihedus kg/m3[A13]?
14.      Hõbeda tihedus 10 500 kg/m3. Kui suur on hõbeda tihedus g/cm3[A14]?
0,6 dm3 ruumalaga klaasivalu mass on 1,5 kg. Leidke klaasi tihedus g/cm3[A15]
16.      Aine tiheduseks nimetatakse selle aine[A16]
17.      Õhu tihedus 1,290 kg/m3 tähendab, et[A17]
18.      50 m3 ruumalaga tsisterni mahub 40 000 kg petrooleumi. Leidke petrooleumi tihedus kg/m3[A18].
19.      Plii tihedus 11 300 kg/m3. Leidke plii tihedus g/cm3[A19].
20.  10 liitrilisse ämbrisse mahub 9 kg taimeõli. Leidke taimeõli tihedus g/cm3[A20]
Aine tihedus #1 Aine tihedus #2 Aine tihedus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Angelika Sadam Õppematerjali autor
Aine tiheduse ülesanded

Sarnased õppematerjalid

ÜLDKEEMIA
7
docx

ÜLDKEEMIA

lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO ja SO moolide arv 9,031024 molekulis gaaside segus kui ühe CO molekuli kohta tuleb kaks SO molekuli. (150 mol) 3. Mitu mooli on 5,6 m3 vesinikku (normaal tingimustel - nt)? 4. Kui suur ruumala on 16 g happevihma põhjustaval gaasil vääveldioksiidil (nt)? 5. Hingamisel eritab inimene ööpäevas keskmiselt 1,0 kg süsinikdioksiidi. Leida eralduva süsihappegaasi maht. 6

Keemia
Keemia kontrolltöö harjutamiseks
10
docx

Keemia kontrolltöö harjutamiseks

lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO₂ ja SO₃ moolide arv 9,03∙1024 molekulis gaaside segus kui ühe CO₂ molekuli kohta tuleb kaks SO₃ molekuli. 3. Mitu mooli on 5,6 m3 vesinikku (normaal tingimustel - nt)? 4. Kui suur ruumala on 16 g happevihma põhjustaval gaasil vääveldioksiidil (nt)? 5. Hingamisel eritab inimene ööpäevas keskmiselt 1,0 kg süsinikdioksiidi. Leida eralduva

Anorgaaniline keemia
Ehitusmaterjalide eksam
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalid
52
docx

Ehitusmaterjalid

temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust.

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Mustad ja värvilised metallid
10
docx

Mustad ja värvilised metallid

NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). Vask ja vasesulamid. Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele

Materjaliõpetus
Füüsika
27
doc

Füüsika

Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine......................................................................................

Füüsika
Nimetu
132
pdf

Nimetu

Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse ka oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt on 2...5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne: tamm ­ tähtjas lepp ­ kolmnurkne vaher ­ ümmargune haab ­ viisnurkne Juveniilpuit Juveniilpuit koosneb harilikult 10...20 esimesest (sisemisest) aastarõngast. laiad aastarõngad sügispuidu väike osakaal madal puidu tihedus Aastarõngad Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve lõpu poole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevad- ja sügispuidu tihedus võib erineda kuni 3 korda. Aastarõngaste laius võib olenevalt puiduliigiti märgatavalt erineda, sõltudes kliimaoludest, mullastikust jne. Ilmastikuolude

Kategoriseerimata
Konteinerveod
73
doc

Konteinerveod

Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse vette temperatuuriga 37,8 °C. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8 °C. Mida suurem on Reidi aururõhk, seda intensiivsemalt vedelik aurub. Aurumise tagajärjel tekib naftasaaduste veol loomulik kadu. 7.3. Vedellastide karakteristikud Vedellastide üheks tähtsamaks karakteristikuks on tihedus, mille abil arvutatakse tankidesse või laeva pumbatud vedellasti mass. 5 Aine tiheduse (density, tähis ), all mõistetakse aine ühe kuupühiku massi. Temperatuuri tõustes vedelike tihedus reeglina väheneb. Erandiks on vesi, mille tihedus on suurim temperatuuril +4 oC (1,0000 g/cm3). Tiheduse ühikuks on kg/m3 (g/cm3).

Laevandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun