Google Guava Margus Martsepp History Java collections was created in 1997 3 big ideas: · interfaces (define collections) · implementations (concrete or abstract) · algorithms (to manipulate collections) Basic idea around this framework: Extensible - people can build on it Overview 1. Utilities - {static constructors,functional - {predicates, transform}} 2. Objects {equal, coalesce, ComparisonChain} 3. Immutable - {why, how, collections} Utilities - static constructors Create a list of 2 elements Utilities - functional - predicates Apply predicates on collections/iterables Functional language equivalent Utilities - functional - transform Create a transformed view of a collection Object - {equals, coalesce} Equals (null safe) Coalesce Objects.firstNonNull(obj, default) Object - ComparisonChain CompareTo method: Immutable - why Why? · + Your life is easy (no trust problems) · + Free thread safety · + Can be...
Mathematica Margus Martsepp Estonia named first computer- based math education country (11.2.2013) In our first Estonia project we will work with them to rewrite key years of school probability and statistics from scratch. -- Conrad Wolfram Predictive interface Linguistic input suggestions Unit discovery, conversion and problem solving Visualisation and graphics composition is really simple Fundamental limitation of all numerical systems Blind numerical sampling - black box Too complex for others 14th order linear differential system automatically solved Example problem Process diffusion-related experimental data to find the Matano interface and create an ascending diffusion on a ternary plot Example problem Example problem Example problem Example problem Example problem Final result: Line count ratio The end
ORBIT WHITE Toiduvärvid E133-Briljantsinine, asovärv, sinist värvi. Leidub saiakestes, maiustustes. Mõju tervisele: allergiatekitaja, võib tekitada nõgeslöövet, allergiline nohu ja halvendab astmat, lastel tekitab üliaktiivsust ja käitumishäireid (ärritus, rahutus, unehäired, keskendumis- ja õppimisraskused). Võib põhjustada allergilist purpurpuna, naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu. E170- Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat. Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator. Leidub veel leivas, tortides, jäätistes, maiustustes ja tablettides. Mõju organismile pole kindlaks tehtud. E171-Titaandioksiid, valge värvus. Kasutatakse glasuuri tegemisel. Leidub ka Mozzarella juustus, saiakestes, maiustustes, vitamiinitablettides. Mõju organismile pole kindaks tehtud. ...
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste ...
Levimus Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Üldvarusid atmosfääris hinnatakse 3,7*109tonnile, kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. He sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10...
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH). See on värvitu kristalne aine või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida nimetatakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Suspensioon peentest kaltsiumhüdroksiidi osakestest kutsutakse lubjapiimaks ja kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses ning ehituses. Kasutusalad Tänu oma tugevatele aluselistele omad...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Freddy Kriisa 011PK 5 TOIDUKAUBA E-AINETE ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Komfekk ,,Piena" E-aine nr: E322 Nimetus: Letsiin Kasutusvaldkond: Lastetoidud, saiakesed, salatikastmed, majoneesid, margariin, jäätis, shokolaad ja maiustused. Mõju inimesele: Pole teada.. E-aine nr: E471 Nimetus: Rasvhapete mono- ja diglüt-seriidid Kasutusvaldkond: Lastetoidud, pasta, kartulikrõpsud, piima-ja koorepulbrid, salatikastmed, majoneesid, leivad, jäätis ja maiustused. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E330 Nimetus: Sidrunhape Kasutusvaldkond: Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Mõju inimesele: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte . E-aine nr: E202 Nimetus: Kaaliumsorbaat Kasutusvaldkond: Väga lai kasutusala: ...
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT 5 TOIDUKAUBA E-AINETE ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Keeduvorst "Laste" E-aine nr: E450 Nimetus: Difosfaadid Kasutusvaldkond: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. E-aine nr: E452 Nimetus: Polüfosfaadid Kasutusvaldkond:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E451 Nimetus: Trifosfaadid Kasutusvaldkond:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E250 Nimetus: Naatriumnitrit Kasutusvaldkond:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Mõju inimestele:Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. E-aine nr: E300 N...
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt...
KORDAMISKÜSIMUSED: I A rühma metallid 1)Selgita mõisteid: *Leelismetall I A rühma metallid. Neid nimetatakse leelismetallideks asjaolu tõttu, et nende vette asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimali...
E Nimetus Kasutusala: Omadused: Kõrvalmõjud: Aine E 621 Naatriumvesin Lihatoidud, Lõhna- ja Hiina restorani sündroom: valmistoidud, maitsetugevda südame pekslemine, peavalu, ikglutamaat pearinglus, näo punetus, lihas- lihaleeme- -ja. ja liigesvalud,migreenilaadsed puljongikuubikud, peavalud. Riskirühma kuuluvad salatikastmed, allergikud, astmaatikud, peavalu kuivkastmed, põdevad inimesed ja lapsed. maitsesegud. Imikute ja väikelaste toitudes ...
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal ,,Fosfor ja räni" 1) Fosfori leidumine ja saamisvõimalused 2) Ülevaade fosfori tuntumatest allotroopidest (punase, valge ja musta fosfori aine ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused, mürgisus ja kasutusalad) 3) Tuntumate fosforiühendite iseloomustus: P4O10 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused , kasutusalad P4O6 - nimetus, aine ehitus, saamine, omadused PH3 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused H3PO4 nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad 4) Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine,...
KEEMIA 1. Mõisted 1) süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. NT metaan- CH4 2) alkaanid- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult sigma-sidemeid. Nt: heksaan C6H14 3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) ...
KARASTUSJOOGID JA NENDE MÕJU KARASTUSJOOKIDEST Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja, nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks põhjuseks. Keskmine klaas karastusjooki sisaldab 4 grammi süsihappegaasi, dieetjoogid veel rohkem. KARASTUSJOOKIDEST Bensoaadid tekitavad allergiat. Koolajoogid võivad põhjustada migreeni. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida immuunsüsteemi kuueks tunniks! Suhkur annab energiat, millele järgneb väsimus, täpselt nagu kofeiini puhul. See paneb jooma rohkem, et uut laengut saada ning see kahjustab omakorda adrenaalnäärmeid ehk neerupealsed. KARSTUSJOOKIDEST Dieetjookides sisaldub polüetüleenglükooli. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) ...
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron...
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (läh...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 LISAAINED Kirjalik töö Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 Kirjalik töö „Lisaained“ Hanna Seeder Sisukord 1.Heliis siirup punasesõstra- ja maasikamaitseline.....................................................................3 2.X-tra tomatiketšup....................................................................................................................3 3.Rimi must jäätee virsikumaitsega............................................................................................3 4.AS Maag lihatööstus Rannarootsi lastevorst............................................................................3 5.Mertinger Burgeri viilud (juust)........................................................................................
1. Tee aktiivseks andmebaas, kuhu soovid varundusfailis kool.sql tabelid koos andmetega paigutada. Klõpsa menüüs valikule Impordi, vali fail, kontrolli formaati (peab olema SQL) ning klõpsa nupul "Mine". mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | AINE | | AINE_OPILANE | | EMA | | EMAD | | HIIR | | HIIR_2 | | H_EMA | | LAENUTUS | | LUGEJA | | OPETAJA | | OPILANE | | OSAKOND | | O_GRUPP | | RAAMAT | | SYNNID | | koolitaja | | koolitusfirma | | koolituskursus | | koolitusteema | | tootaja | | tootaja_koolitus | +-----------------------+ 21 rows in set (0.01 sec) 2. Uuri millised tabelid tekki...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_06.lst SQL> COLUMN nimetus FORMAT A15 NEW_VALUE nimetus NOPRINT SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 OLD_VALUE oppe NOPRINT SQL> COLUMN nimi FORMAT A15 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> TTITLE CENTER 'Aine: ' nimetus SKIP 1 SQL> BTITLE CENTER 'Oppejoud: ' oppe SKIP 1 SQL> BREAK on nimi SKIP SQL> SET feedback on SQL> COLUMN nimi heading "Nimi" SQL> COLUMN ulesanne heading "Ylesanne" SQL> COLUMN punktid heading "Punktid" SQL> COLUMN kuupaev heading "Kuupaev" SQL> --Kasutage tabeleid yliopilased, koduylesanded, oppeained ning koostage skript (programm) SQL> --mis küsib kasutajalt õppeaine nimetuse fragmendi (kasutades asendusmuutujaid) ja väljastab SQL> --selle õppeaine kohta saadetud kodutööd. Lehekülje päisesse kirjutage õppeaine nimetus ja SQL> --jalusesse vastava õppejõu nimi, nagu näidatud allpool SQL> SELECT o.oppejoud AS oppejoud, 2 o.nimetus AS nimetus, 3 y.eesnimi || ' ' || y.perenimi AS ...
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteer...
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV. valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2). viimases kihis elektrone ja need loovutatakse. d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite eelviimase kih...
Hallutsinogeenid MT12-PE Stephani Pille, Marianne Sagaja Sissejuhatus HALLUTSINOGEENID Uimastite rühm, mis päritolult erinevad üksteisest, kuid mis toime poolest on sarnased. Tekitavad muljeid ja elamusi, millel ei ole midagi ühist tegelikkusega. Ajalugu Alates 1950. a keskpaigast on sünteetilised hallutsinogeenid olnud nii teadlastele ja nn droogiprohvetite ja uudishimulike noorukite huvi objekt. 1960. aastal hakati illegaalselt valmistama. Aine valmistamine ja kasutamine Hallutsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis põhiliselt pärinevad taimedest ja seentest ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks. Tähtsaimad looduslikud hallutsinogeenid on : meskaliin ja psilotsübiin. Tähtsaimad sünteetilised hallutsinogeenid on: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid), DOM (dimetoksimetüülamfetamiin), kasutusel ka nimetus STP, DOB (dimetoksibromoamfetamiin), ka nimetus Broom-STP, MDA (metüleendioksiamfeta...
Nimi .................................................................. Hindeline arvestus keemiast VIII klassile 1. Tõmba õigele vastusevariandile joon alla. (10 p) 1) Allotroopiaks nimetatakse a) teemantit ja grafiiti b) ühe ja sama elemendi esinemist erinevates ühendites c) ühe ja sama elemendi esinemist mitme erineva lihtainena 2) Molekulivalem väljendab a) aine ehitust b) aine koostist c) aine olekut 3) Liitaineteks nimetatakse a) elemente, mis kuuluvad ühendite koostisse b) aineid, mis koosnevad kahe või enama elemendi aatomitest c) keemilisi ühendeid 4) Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest a) molekul on aine väikseim osake b) aine koostis on püsiv c) aine koosneb molekulidest või aatomitest 5) Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse a) destillee...
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas koos...
n= N n aine hulk (mol) NA N aineosakeste arv (osakest) NA Avogadro arv 6,02·1023 osakest/mol n=m n aine hulk (mol) M m ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid - HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikusha...
PROGRAMM KINNITATUD 28.06.2011 nr 6.1-14/86 AINEPROGRAMM AINE KOOD YAKC5005 AINE NIMETUS (eesti k.) Sissejuhatus riiki ja avalikku haldusesse AINE NIMETUS (inglise k.) Introduction to State and Public Administration AINE MAHT (EAP) 3,0 EAP s.h. kontakttunnid päevaõppes 36 kaugõppes 24 iseseisva töö tunnid 42 54 ÕPPEKAVA Sisekaitseakadeemia korrektsiooni, maksunduse ja tolli, päästeteenistuse ning politseiteenistuse eriala ...
· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees). Aine on aromaatne, kui funktsionaalne rühm on benseenituuma küljes. Aromaatne tuum tekitab tugevama happe, aga nõrgema aluse · Fenool benseenituuma küljes on OH-rühm(ad). Annab vesini...
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ül...
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid 6 Nazo moo — 4 Nan, Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH reageerimine alus reageerivad vaid ja al CaO ...
KORDAMINE Puhas aine ja ainete segu Puhas aine Aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest. Ainete segu Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused · Agregaatolek · Iseloomulik lõhn, värv, maitse · Tihedus, ühik: · Sulamis- ja keemistemperatuur · Kõvadus Vastupidavus lõikamisele, kriimustamisele · Tugevus Vastupidavus painutamisele Segude lahutamise võtted · Setitamine ja nõrutamine · Filtrimine · Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lah...
Fütoteraapia eksam 2013 +1. Kolm suurt rühma taimseid sekundaaraineid, kuhu kuulub enamik ravimtaimede toimeaineid? Alkaloidid, polüfenoolid, terpenoidid. +2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid. +4. Kinnistava toimega ained a)missugustel taimsetel ainetel on kinnistav toime b) missugusesse sekundaarainete rühma need toimeained kuuluvad c)millel nende kinnistav toime baseerub? a) Parkainetel ehk taniinidel b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valku...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassi...
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: ...
Keskkonnaohtlik aine · Dangerous for the environment (keskkonnale ohtlik) - Sisaldab keemilisi ühendeid, mis keskkonda sattudes põhjustavad mikroorganismide või taimede haigestumist (hävitamist). Ökomärgiste eesmärgid · Edandada tooteid, mis on keskkonnasõbralikud. · Tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmine. · Turu mõjutamine keskkonnateadlikkuse suunas. Eesti ökomärgis · Puhas keskkond. - Asutatud 30.12.1997. - Antakse toodetele, mis oma olemasolu jooksul teevad keskkonnale kõige vähem kahju. Eurolilleke · Asutatud 1992. - 83 ettevõtet. - Üle 350 toote. · Pesu ja puhastusained. · Pesumasinad. · Pabertooted Toodet võib põletada · Plastiktooted · Pakendid · Muud materjalid - Võib põletada küttekolletes. - Võib põletada lõkkes. Turvakork Kemikaali kaubanduslik nimetu...
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem. Glükoos: CH2(OH) CH(OH)CH (OH)CH (OH)CH(OH)CHO C6H12O6 Fruktoos: CH2(OH)CH(OH)CH(OH)CH(OH)C(=O)CH2OH C...
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne......
Aine tihedus Tarvi Langus Mõniste kool 7. klass Füüsikaline suurus Mõõdetakse: Kas keha, nähtus mass e? või suurus? detak s ruumala mõõ m Kui das Arvutatakse: V Tihedus Mõ õtü hik Nimetus: kilogrammi Milleks vajalik? kuupmeetri kohta Ainete kg iseloomustamisek Lühend: 1 3 m s Tähis ρ Mida ...
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
ÜLESANNE 1 (4 punkti) Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda. 1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) _____________________ 2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) _____________________ 3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) _____________________ NH 2 4) Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH, )_____________________ ÜLESANNE 2 (5 punkti) Õpilastele anti analüüsimiseks järgmine reaktsioonivõrrand: C(t) + CO2(g) 2 CO(g) , H > 0 Allpool on toodud valik õpilaste vastuseid. Millised vastused on õiged, millised valed? (Märkige kastikesse vastavalt "+" või "-".) Tõmmake vigadele joon alla ja parandage need (parandusena ei arvestata lause üleviimist eitavasse ...
I A RÜHMA METALLID: nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid.mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus. Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omad...
Sisukord 1.Üldvaade............................................................................................................. 1 1.1 Taust.............................................................................................................. 1 1.2 Lausendid...................................................................................................... 2 1.3 Organisatsiooni eesmärgid............................................................................2 1.4 Põhiprotsesside loetelu.................................................................................. 3 1.5 Põhiobjektide loetelu..................................................................................... 3 1.6 Tegutsejate loetelu........................................................................................ 3 1.7 Infovajaduste loetelu...............................................
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
PENTEEN Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Alkeenide nimetamine..........................................................................................................................6 Alkeenide isomeeria.............................................................................................................................8 Alkeenide keemilised omadused..........................................................................................................9 Alkeenide ja Penteeni leidumine(saamine)ja kasutusalad..................................................................10 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 11 Kasutatud materjalid...............................................
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; ...
Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal esineb looduslik...
Metaanhape Metaanhape ehk sipelghape keemiline valem HCOOH või CH2O2 värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. kõige lihtsam karboksüülhape Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Hea redutseerija Tootmine: Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused: Terava lõhnaga, vedel, läbipaistev, söövitav, terava maitsega, hüdrofiilne sööbiv aine. Teistest karboksüülhapetest tugevam. Sisaldab kahe aineklassi omadusi- nii aldehüüd- kui ka karboksüülrühma. Kasutamine: M...
annaabi.ee 
