Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine......................................................................................
II versioon 1.Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad,
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali
plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m ρ= ∙ 1000 V br , [kg/m3] Valem nr:1 kus m – katsekeha mass (g) Vbr – katsekeha ruumala (cm3) 1.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht V arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmistest. Mõõdame joonlaua või nihikuga
NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). Vask ja vasesulamid. Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2022 Tihedus Rühm: - K. V ****** Tanel Tuisk 1. 20. OCTOBER 2022TÖÖ EESMÄRK Massi ja ruumala järgi määrata korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tihedus. Määrata materjali poorsus. 2. KATSETATUD MATERJALID Töös katsetatud materjalide loetelu: Ehitusteras, silindriline Tsementkiudplaat, laineline Autoklaavitud betoon Betoon Puitkiudplaat 1 Puitkiudplaat 2 Keraamiline tellis, õõnes Silikaattellis Klaasvill Kivivill SBS Aknaklaas Kergkeraamiline tellis Korekergkruusbetoon Dolokivi
arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3 o puit 400…600 kg/m3 o portlandtsement 1200…1300 kg/m3 o tellis 1600…2000 kg/m3
Kõik kommentaarid