Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aine tihedus (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks vajalik?
  • Mida näitab aine tihedus?
Aine tihedus
Tarvi  Langus
Mõniste  kool
7. klass
Füüsikaline suurus
Mõõdetakse:
mass
Kas keha, nähtus
            või suurus?

ruumala
m
Arvutatakse:  
Kuidas mõõdetakse?
Tihedus
V
    Mõõtühik Nimetus: 
kilogrammi 
Milleks  vajalik?
kuupmeetri kohta
Ainete 
kg
Lühend:
iseloomustamisek
1 3
m
s
Tähis
ρ
Mida näitab aine tihedus?
kg
Raua tihedus on 7800      .
3
m
7800 kg
Võib kirjutada teisiti:
3
1m
kg
Raua tihedus 7800       n
3
äitab, 
m
7800 kg
et
3
1m
kaalub
Kuidas  määrata aine 
tihedus?
1) Määra keha ruumala.
2) Mõõda keha massi.
3) Jaga mass ruumalaga.
Aine tihedus
Alumiinium
 
2,7
 
Messing
 
8,5
Betoon
 
2,2
 
Parafiin
 
0,9
Graniit
 
2,6
 
Plii
 
11,3
Hõbe
 
10,5
 
Puit ( kask )
 
0,7
Jää
 
0,9
 
Puit (mänd)
 
0,5
Klaas
 
2,6
 
Tellis
 
1,8
Kork
 
0,2
 
Teras
 
7,8
Kuld
 
19,3
 
Tina
 
7,3
Tänan  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Mida näitab aine tihedus?
  • Kuidas määrata aine tihedus?
  • Aine tihedus
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Aine tihedus #1 Aine tihedus #2 Aine tihedus #3 Aine tihedus #4 Aine tihedus #5 Aine tihedus #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarvi Langus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Füüsika
27
doc

Füüsika

Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine......................................................................................

Füüsika
Füüsika täiendõppe KT II versioon
1
docx

Füüsika täiendõppe KT II versioon

II versioon 1.Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad,

Füüsika
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö
9
docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase

Ehitus
Ehitusmaterjalid labor 1
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus ­ punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus ­ punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm ­ materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g ­ materjali

Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr 1-Maaterjali tiheduse määramine
22
docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m ρ= ∙ 1000 V br , [kg/m3] Valem nr:1 kus m – katsekeha mass (g) Vbr – katsekeha ruumala (cm3) 1.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht V arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmistest. Mõõdame joonlaua või nihikuga

Ehitusmaterjalid
Mustad ja värvilised metallid
10
docx

Mustad ja värvilised metallid

NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). Vask ja vasesulamid. Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele

Materjaliõpetus
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr-1 Tiheduse määramine
16
docx

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr-1 Tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2022 Tihedus Rühm: - K. V ****** Tanel Tuisk 1. 20. OCTOBER 2022TÖÖ EESMÄRK Massi ja ruumala järgi määrata korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tihedus. Määrata materjali poorsus. 2. KATSETATUD MATERJALID Töös katsetatud materjalide loetelu:  Ehitusteras, silindriline  Tsementkiudplaat, laineline  Autoklaavitud betoon  Betoon  Puitkiudplaat 1  Puitkiudplaat 2  Keraamiline tellis, õõnes  Silikaattellis  Klaasvill  Kivivill  SBS  Aknaklaas  Kergkeraamiline tellis  Korekergkruusbetoon  Dolokivi

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide omadused
30
pdf

Ehitusmaterjalide omadused

arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3 o puit 400…600 kg/m3 o portlandtsement 1200…1300 kg/m3 o tellis 1600…2000 kg/m3

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun