Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Fosfor ja räni“ (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kordamisküsimused kontrolltööks teemal „ Fosfor ja räni“
  • Fosfori leidumine ja saamisvõimalused
  • Ülevaade fosfori tuntumatest allotroopidest (punase, valge ja musta fosfori aine ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused, mürgisus ja kasutusalad)
  • Tuntumate fosforiühendite iseloomustus:
    P4O10 – nimetus, aine ehitus, saamine, omadused , kasutusalad
    P4O6 - nimetus, aine ehitus, saamine, omadused
    PH3 – nimetus, aine ehitus, saamine, omadused
    H3PO4 – nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad
  • Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine)
  • Fosfori seos elusorganismiga
  • Räni leidumine looduses ja omadused
  • Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga
  • SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts , mäekristall, ametüst, ränikivi)
  • Ränihapete ja tema soolade saamine, omadused ning kasutusalad (silikageel, vesiklaas , aluminosilikaadid, põldpagu, kaoliniit, asbest , vilk, talk )
  • Klaasi, tsemendi, keraamikatoodete koostisosad, valmistamine ja omadused
  • Fosfor ja räni #1
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pisisanspu Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused kontrolltööks teemal

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    doc

    Keemia - FOSFOR

    FOSFOR ­ P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes

    Keemia
    thumbnail
    16
    doc

    MITTEMETALLID

    b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega

    Keemia
    thumbnail
    16
    pdf

    Fosfor

    FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2

    Keemia
    thumbnail
    18
    doc

    Keemia

    väärtust, välimust ja maitset. Inimese organismis väheneb seda süües hapnikusisaldus, halveneb enesetunne ning soodumus vähirakkude tekkeks on suurem. Fosfor 1) Fosfori esinemine eluta ja eluslooduses. 2) Iseloomustada fosfori allotroopseid teisendeid. 1) Lihtainena looduses fosforit ei leidu, küll aga mitmesuguste fosfaatidena, nt. kaaliumfosfaadina. Seda on ka elusorganismide koostises valkudena luudes ja hammastes. Taimekasvatuses on fosfor vajalik taimede kasvamisel ja viljade valmimisel. 2) Valge fosfor on valge vahataoline vees lahustumatu väga mürgine aine. Pimedas see helendab aeglasel oksüdatsioonil eralduva energia tõttu. Keemiliselt aktiivne ja süttimisohtlik, seega hoitakse teda suletud anumas vee sees. Seda saadakse fosforiaurude jahtumisel, seismisel muutub aga punaseks fosforiks. Punane fosfor on tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori kuumutamisel õhu juurdepääsuta.

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    thumbnail
    14
    doc

    Keemia alused KT3

    · Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. · Be väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Magneesium : · Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. ­ Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. ­ Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. ­ Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures.

    Keemia
    thumbnail
    3
    odt

    MITTEMETALLID

    Fosfor Millised on fosfori o-a? V - -III Fosfoti (valge, punane) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Valge mürgine, vaha taoline, ei lahustu vees vaid orgaanilises aines. Punane: ei ole mürgine, ei lahustu üldse Mille poolest erinevad fosfori allotroobid? Keemiliste omaduste poolest Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): P4O10, H3PO4, Ca(H2PO4)2, CaHPO4, Ca3(PO4)2. Milliseid aineid saab kasutada väetisena? Miks on fosfor taimedele vajalik? Fosfori biofunktsioonid. Süsinik Millised on süsiniku o-a? IV - -IV Süsiniku füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Tahke, ei lahustu Mille poolest erinevad süsiniku allotroobid? Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): CO2, CO, H2CO3, CaCO3, NaHCO3, Na2CO3. Kirjelda süsiniku ringkäiku looduses. Täielik ja mittetäielik põlemine. Räni Millised on räni o-a? IV - -IV

    Üldine keemia
    thumbnail
    29
    doc

    Keemia aluste KT3

    Keemilise aktiivsuse tõttu ei esine vabalt lihtainena, vaid ainult elemendina arvukate ühendite ja mineraalide koostises. Bioelemendina kuuluvad mg ühendid ka elusloodusse (Mg kuulub roheliste taimede klorofülli koostisesse), ka merevees v levinud metall. Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. MgCl2Mg+Cl2 ­ Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. MgO +CMg+CO ­ Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures. Magneesium põleb

    Keemia alused
    thumbnail
    7
    docx

    Mittemetallilised elemendid

    · Kõik on väga erinevate värvustega · Ei juhi elektrit · Lihtainetes on kovalentsed sidemed · Esineb allotroopiat Allotroopia ­ Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. · Erinev aatomite arv(nt hapnik) · Erinev molekulide paigutus(nt väävel) · Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe. Esineb looduses isotoopidena. Tavaline vesinik ehk prootium, raske vesinik ehk deuteerium(1 prooton, 1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium( 1 prooton, 2 neutronit). Isotoop on radioaktiivne. Lihtainena: · Lõhnatu, maitsetu, värvusetu gaas · Kõige kergem · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur -253 C, molekulivahelised jõud nõrgad, sellepärast on madal Keemilised omadused:

    Keemia




    Kommentaarid (1)

    rateroosakiisu profiilipilt
    rateroosakiisu: väga hea
    16:11 12-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun