4 Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et see oli Darius I loodud või haritlaste keel vms. Religioon Kuni Xerxeseni(Pärsia valitseja aastatel 486-465 eKr) oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zariastistid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse oli suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli zariartist. Peajumal Ahura-Mazda, kellele olid kõik ahhemeniidid pühendunud. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale. Ka uusaastapidustused olid tähtsal kohal. Äärmiselt liberaalne usupoliitika: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreid kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur
Vana-Pärsia usund ehk Zoloatrism H.Gersman 4.Aprill 2014 · Kõige vanem ilmutatud usund · Nimi tuleb prohveti Zoroastri järgi ehk veel ka mazdaism · See on jumala Ahura Mazda järgi nimi · Püha kiri avesta selle järgi dateeritakse ajajärku 18-6 saj e.m.a · Protoindioaanlased elasid Lõuna-Venemaa stepi aladel · Aarialased hõimu asukad ; airya üllas; Aiyryaman aarialaste poolt asustatud maa tänapäeva Iraan · Seoses sõjavankri kasutusele võtuga tuleb uus ajajärk · Zoratrustra oli preester · Ühiskond koosnes preestritest, sõjaväelastest ja karjakasvatajatest
Püha raamat, uskumused, sümbol Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid, sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis. Tänapäeval kasutavad nad versiooni, nimetusega Khurda Vesta, mis koondab jumalateenistuseks vajalikke tekste. Nad usuvad, et on üks kõrgem Jumal: looja, tark isand Ahura Mazda (Ormuzd). Tema vastaseks on Angra Mainju (Ahriman), kes esindab pimedust, kurjust, kannatusi, haigusi ja surma. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus, kas paradiis võib põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust. Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut
poistel, tüdrukutel 8ndal päeval pannakse nimi; bar mizwa 13 aastaseks saamisel hakkavad kehtima juudi usundiga seonduvad kohustused ja õigused ja kui neiu saab 12 tehakse pidupäev, tähistatakse üleminekut; ketuba/huppa/get ketuba on abielu leping. Huppas viiakse läbi ja get on abielulahutus; hevra kedisa kui inimene sureb. Pühaduse kogukon võtab üle matuse korraldamise. VANA-PÄRSIA USUNDID ZOROASTRISM Avesta iraanlaste pühakiri. Peajumal Ahura Mazda. Esimene prohvet, kes sai ilmutuse: Zaratustra. Avestas esimene osa Yasna (hümnid), teine osa visperat (palved), kolmas osa Yast (kiiduhümnid, eepilised jutustused), neljas osa Videvat (seadus kurjade vaimude vastu). Vaikuse torn sinna pandi laibad, kajakad nokkisid liha ja luud kuivasid. Jumalikud olendid jagunevad: daeva-sõjakad jumalaolendid ja yazata head. Kõige vanem ilmutatud usund. Usuti, et eksisteerib loodusseadus (asha).
Indral oli käes vajra (sõjanui), sellega ta tappis Vritra. Teda austatakse kui viljakusetoojat, äikesejumalat. Indra- jumalate vürst. Asura- pooljumal, deemon Deeva- jumal Devi - jumalanna Veedade religioon ohverdamise religioon Tolleaegses Indias puudus preesterkond ohverdamine jumalate toitmine VANA-PÄRSIA RELIGIOON 1) Zoroastrism tuleneb ajaloolisest isikust (600 eKr) Zoroaster 2) Masdaism hea jumala Ahura Mazda (Tarkuse Isand/Hea looja) Iraan on kiltmaa, madalamad orud asuvad 1500 m merepinnast, mäetipud ~5000 m. iraani keskosa moodustab soolakõrb, metsa on vähe, kasvavad palmid, küpressid; palju viljakaid oaase rikkaliku taimkattega (moon, jasmiin, roosid (Rhodan- roos kreeka keeles)) Pärslastel tänini kirg rooside vastu. Pärslaste kultuur roosikultuur. Paradeisos oivaline ümbruskond U 3000 e.m.a. , algupära kuulub euroopa muistsesse religiooni, indo-eurooplased oli
Lisaks sellele austasid nad elavat tuld. Religioosseid talitusi viisid pärslastel läbi preestrid e maagid. Umbes 7. - 6.saj vahetusel reformis õpetlane ja usu-uuendaja Zarathustra põhjalikult kogu pärslaste religiooni. Zarathustra õpetus – mazdaism, pandi järgnevate sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku Avesta, mis sisaldab hümne jumalatele, palveid jne. Mazdaism on oma olemuselt dualistlik religioon, mis räägib hea peajumala Ahura Mazda (Tark Isand) ja kurjuse kehastuse Angra Mainju (Kuri Mõte) lakkamatust võitlusest maailmas. Zarathustra õpetus on oma iseloomult eshatoloogiline (kr k eschatos – äärmine, lõplik) ehk kuulutas ette headuse/tõe võitu vale/kurjuse üle tulevikus ning igavese õnneajastu saabumist.
Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo- euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Pärsia Laht. Ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40
kui maa vallutati siis neile ohverdati. Usuti, et väljaspool oma piirkonda jumalad aidata ei saanud Zarahustra Võimalik, et ilmus kuskil Ida-Iraani kuningriigis. Sündis nomaadse eluviisi hulka, võis olla varajase indoiraani usundi preester, oli tuttav vanausundi rituaalidega, kus tapeti loomi ohverduseks, austati iidseid iidoleid 10.a pärast eksiili minemist oli saanud ilmutuse polüteistlikust panteonist välja tulnuna, ainsana ainsalt jumalalt Ahura Mazdalt, pidi seda tõde kuulutama hakkama kõigile Tema ilmutused võttis vastu ka Ida-Iraanis kuningas Vistaspa. Hea uurida seda India iidsete religioossete kirjutistega võrreldes Avesta sõna ilmselt tähendab usaldusväärne ütlus. Keelt, milles see kirjutatud kutsutakse avesta keeleks, sest keelt tuntakse vaid sellest allikast Avesta religioossete tekstide kogum, sellest on säilinud vaid veerand
Zarat. leidis, et haoma manustamine ja ohverdamine on läinud liiga rohkeks. Zarat. tahtis taastada tasakaalu maailmas ning leidis, et asha on paigast ära meie maailm toimib täna asha tasakaalule väitis, et ülikkond ja preesterkond on astumas ashast drugi ehk asha vastandisse, totaalsesse tasakaalutusse, kaosesse Umbes 20. aastaselt läks ta eksiili ning kuulutas oma ideid 30-aastaselt sai ta oma esimese nägemuse Ahura Mazdalt, mille järgi hakkas jutlustama uut religioosset sõnumit: on üks jumal, kes on kõige looja ja headuse allikas Zaratustra on Ahura Mazda poolt valitu, kelle ülesanne on olla vahendaja ning viia Ahura sõnum rahvale Esimesena aktsepteeris tema nägemusi Vitashpa ning ta aitas tema ideid levitada Zarat. tapeti 77. Aastaselt Hoolimata Zaratustra pingutustest säilis kultuuris haoma manustamine
Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Taarausk loodi 1920ndatel. Algatajaks loetakse Juhan Luigat. Taarausu liikumise ülesandeks peeti kaasa aitamist eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele; selle uutele alustele viimine. Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat, mida nimetatakse Taaraks: – Taara ei ole määratav ega kujutatav – Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav 24. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainyu (Ahriman) ning aša ja druj? Ahura Mazda – Rigveeda Azura Medha. Mazda tähendab tarkust; Ahura Mazda on zohoasterluse(zoroastrismi) jumal(Iraanis). Angra Mainyu on avestakeelne nimetus zohoasterluse „hävitava vaimu“ hüpostaasist; aša druj ?? 25. Mis ajajärku jääb Zoroasteri (Zarahustra) tegevus ning zoroastrismi väljakujunemine? Zoroastrism tekkis Ahhemeniidide ajal (6.–4. sajandil eKr) ja oli mõne valitseja soosimisel, vahel, riigi peamine usund
25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti:neljarealised tantslaulud.Karjala:runolaulud.Isuri:lörpötykset. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust? 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning asa ja druij? Ahura Mazda:Mazda:indoeuroopa keeles 'teadlane'.Zoroastrismi peajumal/ülemvalitseja.Asa määrab universumis kõik võimalikud toimingud.Druij on Asa vastasprintsiip.Kurjuse printsiipi kehastab omaette jumal,mitte kurat.Ahriman ehk kuri vaim. On olemas 6 kurjuse ideed, kellega ta läheb Mazdaga võitlema.Nende vahel toimub pidev hea ja kurjuse võitlus. 29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi
34) 35)Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid leoti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreisd kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid.
Faehlmann väitis, et Taara ehk Vanaisa kuion peajumal, kes lõi ka maailma. Vanemuine oli Taara vanim poeg, too aitas ka maailma luua. Ta ise väitis, et oli neid lugusid Virumaal ja Järvamaal lapsepõlves kuulnud või rahva suust välja meelitanud. 23. Millal ja mis põhjustel loodi taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. 1920ndatel (1925 hakati koos käima) <- VÄGA TÄPNE Rahvuslik ärkamine, oma riikluse edasikandmine, eestluse äratamine 24. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainyu (Ahriman) ning asa ja druj? Ahura Mazda on jumal, see lind mis igast särkidel on ja mida hitler kasutas ja egiptlased ka) 25. Mis ajajärku jääb Zoroasteri (Zarahustra) tegevus ning zoroastrismi väljakujunemine? esimene monoteistlik usk, praegu vähelevinud, usuvad tule jõusse ja tõesse, igavese tule sümboolika, väike aasia alad, hetkel usutakse inglismaal, usas ja väike aasias 26. Mida tähistatakse sõnaga Avesta? 27
Rembrandt. Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puskini-nim. muuseum. Moskva. 5 KULTUUR Religioon Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli kindlasti zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlat infot. Peajumal oli pärslastel Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi nende täpne roll on teadmata. Uusaastapidustused olid nende jaoks tähtsad. Usupoliiitika oli äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid neile ohverdusi, kui nad maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid.
(nt Püha Jüri ja draakon) kultuuriruumist pärinevaid sarnaseid mütoloogilisi motiive. Kõik need kolm lugu ,,Illujnka ja Tesub", ,,Anzu eepos", ,,Enuma elis" on tihedalt seotud uue aasta pidustustega ning kuningavõimu legitimeerimisega Mesopotaamias, Süürias ja Anatoolias. Lohe tapmine sümboliseerib aga uue aasta ja kevade saabumist ning headuse võitu kurjuse üle. 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning asa ja druij? Zoroastrism on maailma vanim monoteistlik usund. Zoroastrismi rajaja on pohvet Zoroastrit. Usundi õpetuse kohaselt on Ahura Mazda peajumal ning maailma ja inimkonna looja (tõlkes tähendab "hea mõte"). Temale vastandub kurjust kehastav jõud Ahriman ("kuri vaim"). Need kaks oma loomult erinevat jõudu ehk teisisõnu "headus" ja "kurjus" võitlevad omavahel
Semiitiel luuakse kosmilisest eetrist muna ja jumal Kusor kes loob munast taeva ja maa. Vaikse Ookeani mütoloogias ka sukeldumismüüdi sarnasusi. Indoeuroopas arenes muna müüt peale lsm. Balti, slaavi ja germaani rahvaste hulgas pole olnudki Arvatavasti seotud vahemere traditsiooniga kus samuti esineb ilmalind --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning aša ja druij? Maailma loomises osalevad jumalused zoroastrismis ‐ Ahura Mazda on headuse kehastus ja tema kaksikvend Angra Mainju halva ja kurja kehastus. 29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. Nt Ameerika ja terroristid, Põhja- Korea ja lääne ühiskond 30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis ajajärgust on
Zoroastrismi-eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused olid pärslaste jaoks tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke
templis üle kogu Rooma riigi ja paiknes kesksel kohal, see annab alust arvata, et stseenil oli oluline Mithrase kultust kujutav sisu. Lisaks tauroktoonia reljeefile oli templites teisigi reljeefe, millel kujutati näiteks söömaaega, Mithrase erinevaid tegevusi ja loomi. John Hinnellsi artikkel uurib tauroktoonia stseeni Mithrase päritoluga seoses. Nimelt on teada, et Pärsias kummardati jumalat nimega Mithra või Mithra-Ahura, kes oli kokkulepete jumal. Sarnase nimega jumaluse leiab ka hetiidi tekstidest. See annab alust eeldada, et Rooma Mithrase kultus on seotud mõnega neist kultustest või isegi neist pärinev. Mithrase päritolu on üks suuri Mihrase müsteeriumitega seotud mõistatusi. On erinevaid tauroktoonia-reljeefi interpretatsioone, mis pakuvad välja teooriaid Mithrase päritolu kohta. Tauroktoonia stseeni üks tuntuimaid interpretatsioone kuulub Belgia ajaloolasele Franz Cumont'le
Suurimad kõrbesündmused olid luuletajate turniirid. Luuetaja oskas harva lugeda või kirjutada. Tähtsaim ning geniaalseim luuletaja oli kuningapoeg Imru al-Qais ibn Hudzr. Ta määrati palestiinasse valitsejaks. IV ptk. 600 aasta paiku määrasid peale Rooma riigi kokkuvarisemist maailmaajalugu Pärsia ja Bütsants. · Bütsants oli idakristluse keskpunkt. Nende suurimaks vaenlaseks oli Iraan,( Pärsia). Vaga sassaniidide dünastia. · Püha Iraan, igavese tule, hea Ahura Mazda ja kurja Ahura Mainya maa. Täiesti immuunne kristlike mõjude suhtes. Rooma ja Bütsantsi vägev idanaaber. Prohvet Zarathustra, sealt pärit Atropatene . · Zarathustra tulejumal, rajas pühatule religiooni. · Atropatene asub Kaspia mere kaldal. See maa võttis ta omaks.Muutus Pärsia pühaks maaks (ulatus Hiinast Bütsantsini) Pärsia valitseja Husrav Õiglane, Kubadi järeltulija hävitas pool Bütsantsi, purustas
südame. Nimelt peavad Illujanka ja Tešub Anatoolia linnas Kiškiluššas lahingu, milles Tešub saab täielikult lüüa. Kuid Tešub ei kaota oma silmi ja südant ning pöördub pärast kaotust hoopis abipalvega kõikide jumalate poole. Indoeuroopa puhul on tegemist hiigelsuure lõvipeaga Anzu-kotkaga. Müüdi kohaselt oli Anzu sumeri ja akkadi peajumala Enlili uksehoidja. Ta varastas Enlililt saatuste tahvli, mis oli Enlili üks kõige tähtsamaid võimuvahendeid 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning aša ja druij? Ahura Mazda zoloastrismi peajumal. Tõlkes teadja/tark jumal. Angra Mainju (Ahriman) kuri vaim. Peamine negatiivse kurjuse kehastus. Nad olid kaksikvennad, kelle vahel toimus võitlus. Aša-jumalik reegel Druij-aša vastandprintsiip 29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. Müütide kasutamine poliitikas algas kuskil 20. sajandil, s.t. hea ja kurja vastandamine
kommentaare. See sisaldab maailma kirjeldust, inimese loomist ja rolli. Inimene peab elama maailmas nõnda, et ta saaks seda säilitada nii, nagu see oli loodud. Põhimõtteliselt on tegu 13 müüdikoguga. Müüdid määrasid õige ja vale: Kosmos ja Kaos, Valgus ja Pimedus. Aeg oli tsükliline, jumal pidi maailma pidevalt uuesti looma. Müütide peamine tegevusvaldkond oli Jumal ja taevad. Jumalaks oli Ahura Mazda Valgus, Õige. Tema vastane oli Angra Mainju Pimedus, Kaos, Vale. Taevastes sfäärides oli peale nende ka seitse vaimolendit, ,,inglit". Maa valdkonnad olid vastavuses nende seitsmega: loomad, tuli, metallid, maa, vesi, taimeriik. Seitsmendaks peetakse Ahura Mazda't. Usuti, et maailmas olid segunenud valgus ja pimedus, sellest tulenevalt on see ebapüsiv. - sakraalsed tekstid kuidas jumal maailma lõi, selle kommentaarid. - seadustekstid, kus eristatakse õiget ja vale
Kolmainsuse teemalises teoses kordab Jung juba mitmel pool mujal ilmunud käsitlust: Algses ,,protoseisundis" on Jumalas ehk Jahves hea ja kuri kvaliteetidena eristamatud. Peale pikka ,,arengut", mille hulka kuulub ka ,,kainestav kokkupõrge" lõpuni ustava ja lojaalse sulase Iiobiga, soovib Jahve endas latentsena peituva Kurja ,,käsile võtta" ja sellest distantseeruda. Järgnevalt omandavad piirjooned kaks kvalitatiivselt erinevat ,,hüpostaasi". Tekib erisus, mida Jung võrdleb Ahura Mazdas tekkinud kahtleva mõtte ehk tema ,,tumeda" pojaga, kes eristub ,,heledast" pojast. ISA KURAT POEG Selles skeemi näol näeb Jung Antikristuse ilmumist juba iraani usundis. (JUNG 1977:174) Seega on Jungi nägemuse kohaselt tegemist tingimata jumalasisese jagunemisega. Tema käsitluse kohaselt on Kuradile iseloomulik autonoomia ning tahtevabadus. Ta ei ole pelgalt Jumala tööriist
Kreeka mehed leidsid et pärsia turg on ahvatlev koht , ja pärslased avastasid et kreeka palgasõdurid on väga head sõdurid, tulemus oli see et 4 saj algusest peale 1000 kaupa kreeklasi läks pärsia kuninga teenistusse, läksid väeosadega pärsia teenistusse, tõusid kõrgeteks ohvitserideks. Eliitüksus , oli ka kreeka palgasõdurid. Pärsia usk Pärslased olid etniliselt seotud indiaga.Pole eriti midagi teada nendest muistsetest . Mingi aeg pääses võimule ainujumala Ahura Mazda(tark isand), see oli usk või õpetus mis omistati kunagi ammu elanud suurele õpetajale Zarathustrale, kes ta oli , kas ta üldse oli , me ei tea. Valdav enamus tõendeid tema kohta pärineb Pärsia impeeriumi järgsest perioodist. Juhul kui Zara juurutas seda AM kultust siis peame ta paigutama Dareios I varasemaks. Vb elas 12 saj eKr, talle tagantjärgi tekstide ja keele järgi, aga on ka paigutatud hilisesse 7 ja varajasse 6 saj. Me ei tea millal see usk alguse sai
hõbedas. Zuusa ehitati selleks, et oleks ligipääs läänepoolsetele teedele. Persepolise varakambri põletas Aleksander Suur maha. Säilmeid pole. Leitud savitahvleid ainult. Keel jäeti samaks (tark otsus), pärslased sallisid kõiki religioone. Pärslaste enda religiooni kohta raske öelda. Religiooni roll oli üleüldiselt suhteliselt väike, kuigi nt kuningas Xerxes oli ise kindlalt zoroastrist, eelmiste kuningate religioossuse kohta pole väga midagi teada. Oli siiski peajumal Ahura Mazda, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli ühiskonnale oluline mõju, kuigi nende täpne roll on teadmata. Usupoliitika: oli äärmiselt liberaalne. Kohallike jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ja valitsejad annetasid neile isegi ohvreid peale maa vallutamist. Seega uskusid pärslased ka teiste rahvaste jumalaid. Nt Kogu jeruusalemma templiehitust toetas pärsia kuningas. Hea infrastuktuuri areng: Postiteenistuse sisseseadmine
Persephone, Attis ja Demeter ning neid ohverdati Osirisele ja Kuule. Hiljem hakati siga võrdlema Kuradiga. Foiniiklased kummardasid kärbesjumalat Baali, kellest hiljem sai kurat nimega Beelzebub. Nii Baali kui ka Beelzebubi sümboliseerib sõnnikumardikas ehk skarabeus, mis Egiptuses tähistab taassündi, nagu ka müütiline lind Fööniks, kes tõusis iseenda tuhast. Tänu kontaktidele pärslastega, uskusid iidsed juudid, et kaks suurt jõudu, mis maailma juhivad, on Ahura-Mazda tule, valguse, elu ja headuse jumal ning Ahriman madu, pimeduse, hävingu, surma ja kurjuse jumal. Need ja paljud teised näited ei näita ainult inimkonna kuradeid loomadena, vaid ka vajadust ohverdada jumalate algupäraloomi ning alandada neid loomi endid kuradite tasandile. Kuueteistkümnendal sajandil, reformatsiooniajal avastas alkeemik dr Johann Faust meetodi, kuidas kutsuda Põrgust deemon Mephistophelest ning kuidas temaga lepingut sõlmida. Ta
annaabi.ee 
