Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud olukorda, kus ta pidi valima oma riigi ja oma perekonna vahel. Poisi vend Ants oli kommunist
Nimed marmortahvlil Kokkuvõte Romaan "Nimed marmortahvlil" peamine tegelane on seitsmenda klassi poiss Henn Ahas. Romaan jutustab õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaan on kirjutatud kolmes osas. Romaani esimene osa räägib kuidas Ahas võitleb oma hinge näriva kahtlusega. Ahase klassivennad on juba oma maailmavaadetes kindlad ja oskavad ka uues 1918. aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega, et võidelda "vereimejate vastu. Oma otsustusvõimetuse tõttu ei astu Ahas koos klassivendadega vabatahtlikult rahvaväkke, vaid läheb hoopis oma isatallu Viljandimaal. Kodus olles kaalub ta kas olla valgete või punaste poolt
Raamatutöö Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Küsimused 1.Iseloomusta raamatust nelja tegelast 2.Missuguseid probleeme on selles romaanis?(Nimeta 4) 3.Miks ja kelle vahel tekib enne sõtta minekut koolis tüli? 4.Miks on Ahase valik kummal poolel sõdida eriti raske? 5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11.Kas ja kuidas on poisid romaani esimese osa lõpuks muutunud? 12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1
Nimed Marmortahvlil Koostas: Rauno Marks Ülevaade 4-osaline romaanisari I osa hakkas ilmuma ajalaehes joonealusena Tervikuna avaldati 1936. aastal Räägib Vabadussõjast ja koolipoiste osast selles Tugineb tegelikult asetleidnule ja Kivikase mälestustele Tegelased Pooldavad iseseisvat Pooldavad punaarmeed: Eestit: § Käsper § Käämer § Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad § Martinson § Miljam § Konsap § Kohlapuu Iseloomustus § Käsper Kommertskooli poiste rühma juht sõjas § Tääker enesekindel, vaimustunud relvadest § Mugur vapper § Martinson raamatuhuviline, filosoof § Miljam lihtsameelne, suure söögiisuga § Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane §
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid
tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pataljon võitis selle lahingu ja seda mindi tähistama kirikusse, kus oli pidu. Sellel õhtul läks Ahas Marta juurde. Varahommikul suundus Ahas tagasi kirikusse. Sinna jõudes avastas ta sealt punased. Samal ajal, kui Ahas kirikus oli, rööviti Marta
naha vahele ning nad pistsid jooksu. Ahas kõige ees ja teised tema kannul. Kuna püssid olid joostes koormaks, siis visati need metsa alla. Käsper ja Tääker tõid teiste poiste püssid metsast ära ja nad olid natuke kurjad, et teised kohe jooksu panid, kui laske kuulsid. Mõisa poole liiguti arglikult, sest siiski olid nemad need olnud, kes plehku panid. Järgmise tulevahetuse ajal paar vangi ja Ahas jäeti ühte vangi valvama. Too vang aga üritas Ahase käest püssi ära võtta, mis tal ka õnnestus pärast väikest kähmlust. Ahas ei osanud midagi muud teha ja kargas tollele vangile kallale ning kägistas ta ära. Heitlus ründajate ja kaitsjate vahel jätkus juba mitmendat tundi, kuid Läti polgu pealetung ei raugenud. Kui Ahas ja Tääker põgenema hakkasid, siis Tääkerile meenus, et nad peavad ka kuulipilduja Maksimi kaasa võtma. Mõisaväravas oli hobune koos reega, mille nad võtsid, et hõlbustada põgenemist.
Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vägistamisest jõhkra punakomissari poolt. Järgneb dramaatiline põgenemine vaenlase käes olevast mõisast üle lageda välja käsikäes neiuga, tagaajavate ratsanike mõõgad välkumas ja kahurimürsud ümberringi lõhkemas. Kõik see ja muid dramaatilisi seiku -- näiteks Ahase vastakuti sattumine punaarmeelasest vennaga, kes surmatakse (mitte Ahase poolt) ja kogu see viimane traagiline lahing raudtee
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale? Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne. 4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi?
sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli
Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli
Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas
Nimed Marmortahvlil Jüri Ahas on lihtne koolipoiss, kes elab Tartus. Ta käib kommertskoolis. Tema klassis käivad nii sakslased kui venelased. Ahas oli selline poiss, kes sai kõikide inimestega hästi läbi. Ahase vend oli punaarmees, kuid kuna hetkel oli hetkel oli saksa okupatsioon, siis ta ei olnud oma venda ammu näinud. Ühel hetkel vajas Eesti sõjavägi sõdureid ja koolipoisid mobiliseeriti sõjaväkke. Ahas ei tahtnud alguses minna, kuid varsti sai ta aru, et kuulub sinna. Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud. Nad said sõjasaagiks kuulipilduja. Peale seda lahingut tuli käsk...
klassi õpilane, vaesest perekonnast. Sõjas oli erapooletu. Tal oli kirg raamatute vastu. Ta elas oma korteris, koolilinna kaugemas agulis. Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu.
siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul sma minna. kuid lpuks ta ikkagi lks. hiljem lks ahas oma vanu klassivendu vaatama. seal olid kik rmsad teda nhes. lpuks otustas ahas et ta ikkagi liitub oma klassivendadega ja lheb sdima. siis tuli sinna ahase isa. kes ji kmeriga vaidlema kommunismi ja rahvusluse le. alguses lks ahas koos oma isaga ra. kuid kui ksper ja teised tagasi tulid, otsustas ahas ikkagi sinna jda. (ma jtsin vahelt ra et teised lksid treenigule ja tker ji ahasega rkima) kuid lpuks ikkagi otsustas kindlalt ra ja tuli tagasi. esimene sjakogemus oli kigil misa juures. kus ahas hakkas kartma ja pani jooksu teised tema jrel (v.a tker ja ksper) lpuks kui kik vsinud olid ja viskusid "elutult" lumme.
kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas. Mõningad, nagu Tirmann,
Vabadussõja päevilt. Autori prototüübiks peetakse raamatu peakangelast Henn Ahast. Samuti on raamat hinnatud ka ajaloolaste seas, sest põhineb tõestisündinud sündmustele. Raamatu esimene osa käsitleb 1918 aasta lõpuks välja kujunenud meelsust Tartu kommertskooli õpilaste näitel. Osa neist hoiab kommunistide poole ja pooldab vaeste aitamist või teisi kõidavad iseseisvus ja rahvuslikud ideaalid. Peategelane Ahas on kui kahe tule vahel. Sõber Käämer on kommunist, Ahase vanem vend on Venemaal punaste poolel ja isagi ootab pikkisilmi punaste võimu tulekut, lootes saada paremat elujärge. Samuti ei ole Ahasele võõrad isamaalisus ja rahvuslasest sõber Käsperi vaated. Seda raskem on tal valida poolt, kui sõbrad Käsper ja Kräämer omavahel vaieldes pöörduvad toetuse saamiseks tema poole. Ta ei taha kummagagi tülli minna. Parema meelega oleks ta erapooletu, kuigi tundub, et sisimas on ta kommunistist Käämeri poolt.
Ahas saab sõjas raskelt haavata, kuid jääb ellu. Tema parimateks sõpradeks oli Käämer ja Käsper. Tegevus Teos kajastab Kommertskooli õpilaste tegevust Eesti Vabadussõjas kus noored poisid tahtsid anda panuse Vaba Eesti loomisele. Romaan keskendub Eestis 1918. aasata lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tunnetele ja siseheitlustele. Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri sotsialistid või rahvuslased? Punaarmeed pooldavad Käämer, Ahase vend ning tema vanemad, ent iseseisva Eesti poolt on Käsper, Tääker, Mugur, Martinson, Miljan, Konsap ja Kohlapuu. Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses. Ta ei taha sõdida ja võidelda, kuid vabat Eestit soovib küll ja seetõttu asub sõjas siiski Eesti eest võitlema
Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. Nika Ahas- Henn Ahase isa. Reinok- pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss. ESIMENE OSA. 1-5 peatükk. Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma
Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. Nika Ahas- Henn Ahase isa. Reinok- pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss. ESIMENE OSA. 1-5 peatükk. Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma
Poiste muutumine sõjas Juba ammu on räägitud, et sõda muudab inimest. Inimesed võivad muutuda kinnisteks, usaldamatuteks, õelateks. Sõda võib ka teha lahkemateks ja sõbralikumaks, kuna ei soovita teistele sama saatust mis nendele osaks sai. Kuidas muutusid poisid sõjas teose „Nimed marmortahvli“ alusel? Kas sõda võib muuta inimeste mõtlemist ja maailma vaadet või võib see hoopis hoopis panna ennast tundma õppima? Ahase klassivend Kohlapuu oli alguses patsifist, kes ei julgenud kedagi tulistada, aga esimeses lahingus venelaste vastu sai ta haavata ja see pani ta ümber mõtlema. „Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru,
6)halvas olukorras. 7)koolide saksastamisega, oma hertsogiriik ja maa laialdaselt koloniseerida Saksast sissetoodud asunikkudega. 8)Kõigepealt Kuperjanov ütles:,, Jänesed ja argpüksid välja!’’ kutsub eesti noorust appi eestlaste valitsusele kaitsma oma rahvast ja riiki. Neil on vaja selliseid mehi, kes suudavad relva käes hoida ja vaenlastele vastu hakkata. 9)elab Võistvere suure parunimõisa viletsale kandikohale. Vilets ja puuduse ei olnud midagi muud, Ahase vanemad olid sipelnud kogu eluaja. Ta nägi oma vanemate tapvat ja rasket eluvõitlust. Ta küsis vennalt abiraha ja ise õpetas ka teisi. 10) 11)see, et eestlased hakkasid venelastele vastu. 12)Ta ei suutnud seda uskuda, et neist võib täna kuuldud esti vägede võitudest tuleb midagi. T arvas, et need võidud võivad olla väga hästi ainult ajutised möödaminevad nähtused. 13)Tal oli häbi sellepärast, et ta pole seisnud surmaga silmitsi, pole võidelnud vaenlastega,
episoodidest antud filmis. Järgmiseks meeldejäävaks lõiguks oli poiste vaidlus ja arutlus Kommertskooli klassiruumis. Enamus poistest ju tegelikult kartsid astuda lahinguväljale, kuid siin sai määravaks noortepärane kambavaim ja patriootlikkus. Arvan, et paljud neist ei oleks oma loomu ja isiksuse tõttu sõdalaseks sobinudki, kuid kodumaa truudus ja soov olla sõpradele meelepärane kaalus selle üle. Filmi vürtsitas suurepäraselt peategelaste Henn Ahase ja Marta armuafäär, mis oli erutavaks killukeseks masendavasse sõja meeleollu. Kahe noore omavahelised leegitsemised paiskasid esile juba peale esimest kohtumist. Ebarealistlikult juhtus ka taaskohtumine peagi, kus valiti juba ühine teekond. Nende vahel tundus kõik kohe nii kindel ja määratud olevat. Armunute kiindumus ja üksteisest sõltuvus oli domineeriv kogu filmi vältel. See oli kauniks vahepalaks külmale veresaunale. Kõige selle kütkestava ja meeldiva sees oli minu jaoks ka
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Esimene osa 1. Teose peategelaseks oli Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas. 2. Teose sündmused algasid 1918. aasta detsembris seoses mobilisatsiooni välja kuulutamisega. 3. Henn Ahase sõpradeks olid Käämer ja Käsper. Mõlemad sõbrad suhtusid Eesti riiki erinevalt ning mõlemal oli oma kindel arvamus asja kohta. Käämer pooldas rohkem venelaste võimu ning punaarmeed ja ka selle tulekut Eestisse. Käsperi mõttemaailm erines Käämeri omast märgatavalt. Käämer pooldas rohkem iseseisvat Eestit ning Eesti Vabariigi arengut. Käsperi arvamus ning mõttemaailm ühtis enamjaolt ka teiste noortega. 4. Henn Ahasel polnud kindlat seisukohta
-Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. -Nika Ahas- Henn Ahase isa. -Reinok- pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss.
Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul. Shakespeare Chopin 2. Käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Chopin {sop'ään} Cambridge {geimbridz} 3. Kui võõrnime lõpus on vokaal, mida ei hääldata, siis lisatakse omastava käände tüvevokaal ja käändelõpud ülekoma abil. Cambridge'isse Couture {kotüür} Couture'iga 4
omakaitsesse. Ahas ei astunud kuhugi, kuna kahtles kõiges. Lõpuks levis kuuldus, et inglased on jõudnud Tallinna. Kõikjal kostus suurtükkide laskmist. Poisid jagunesid kahte leeri. Osad võitlesid eestlaste vastu ja osad eestlaste poolt. Ahas läks Viljandisse. Tallinnast juhtis töörahva liikumist viktor Kingisepp. Käsper läks Sadukülla, aga seal polnud veel punaste vägesid. Kui Ahas jõudis Rannu mõisa algas seal ka juba tulistamine. Ahase vend võitles vastaspoolel. Poisid koostasid esimest lahingut ja jooksid ära. Posid muutusid sõjas väga palju. Paljud said surma. Ahas naases haavatuna tagasi. Poiste nimed kraabiti marmortahvlile. Eesti Vabadussõda oli eestlastele väga tähtis. Võidetud lahingutest sai alguse eestlaste võidutee. Vabadussõda lõppes 2.02.1920. aastalsõlmitud Tartu rahu lepinguga. Film oli väga õpetlik ajaloo seisukohalt. Saime tead kui palju isimesi kaotas oma
roodus võitlesid ka koolipoisid. · 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. · Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahingu-terohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veeb-ruaril oldi tagasi Tartus. Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas pärineb vaesest perekonnast. Kommunistlike vaadetega Käämer. Rahvuslane Käsper. Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. Ahase isa. Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma? Mida tuntakse langenud sõprade kõrval? Kas inimese olemus võib moonduda?
01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. • Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahinguterohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veebruaril oldi tagasi Tartus Kaader filmist Kaader filmist Filmi režissöör Elmo Nüganen Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas – pärineb vaesest perekonnast Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane Käsper Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap Ahase isa Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma? Mida tuntakse langenud sõprade kõrval? Kas inimese olemus võib moonduda?
Ta nimetas seda rajooni ka vaeste rajooniks, see viis sõbrad peaaegu natipidi kokku. Käämer ütles Käsperile, et mis sul saksal viga, teid ju peab kaitsma teie ei pea sõtta minema. Edasi kooli minnes oli Käsperi ja Käämeri vahel tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos
kus mõlemad pooled vaidlesid oma erinevate tõekspidamiste ja vaadete üle. Ahas ei suutnud otsustada kummale poolele võiks jääda tema. Ta teadis, et on pärit vaesest perekonnast ja tihti peab kannatama raha puuduse tõttu nälga. Ka tema vend oli punaarmees, kes Ahast mitmel korral aidanud. Samuti tema vanemad olid terve elu elanud viletsalt, pidid orjama mõisnikke ja kuna punased lubasid vaestele maad, siis ka Ahase vanemad olid venelaste poolt. Nende väidete järgi oleks võinud ka Ahas olla enamlaste ja sotsialismi pooldaja. Kuid samas teadis ta, et kui tulevad punased ei saa Eesti olla enam vaba. Varsti, kui katkestati sõja tõttu kool, läks Ahas vanemate juurde maale, teised koolivennad vabatahtlikeks pataljoni. Viimast aga Ahas ei teadnud. Peagi kuulis ta oma koolivendadest Tääkeri isa kaudu, kes just oli tulnud oma poega vaatamast. Ka Ahas palus oma isa, et too viiks teda oma
s nii võitleb on ikka kommunist.Ma ei sotsialismi õige. väida et teda ei peale kui kõigutanud Eesti kommunismi. saatus,lihtsalt mobilisatsioon oli tema jaoks jaburus. Ahase Käsper jäi Tääker ka Kahjuks Käämerit Ka Mugur leidis halva arvamust endale hiljem mõistis me enam filmis ei lõpu,aga tema puhul ei muutis kindlaks nagu sõja tähtust kohanud ja,et kas tundund nagu oleks ta kindasti enne,kindlasti ja,et see ei ole tema väljavaated väga enda seisukohta sõda,nagu teisi ta võttis asju ainult,et kraba muutusid,sellest ei muutnud
4. Nad võitlesid selle tõttu palju vihasemalt ja paremini. Muidugi olid nad ka kurvad, sest nad olid ju suured sõbrad. 5. Polnudki selliseid. 6. Ta ei teadnud kas sõdida oma venna vastu või sõdida oma venna poolel. Ta arvas et lahendus oleks, et üldse ei sõdiks. 7. Sõprus- ja perekondlikud liinid 8. Mulle meeldis see raamat. Väga huvitavad seiklused olid. Mina soovitaksin kõigile eestlastele, sest see paneb mõtlema, et kes me päriselt oleme. 9. Positiivne: Ahase vanemad said raha, kõik sõbrad ei saanud surma, Ahas sai tasuta õppida, kuna ta oli Vabadussõjas sõdinud. Negatiivne: Julm sõda, kommunistid jäid eestisse, paljud koolipoisid said surma. Teost ei oleks olnud kui: sõda poleks olnud, häid ja ustavaid sõpru poleks olnud, A. Kivirähku, kes selle teose kirjutas poleks olnud.
Ants on olnud Käämeri sõber ja pinginaaber, kes ei soovi sõda, kuid soovib Eesti vabariiki. Nii ka nende poliitilised vaated lahknevad. Ants liitub ikkagi eesti meestega. Vastu järgmist ööd/päeva on jõudnud kommunistid okupeerida Tartu. Kui Ants lõpuks taipab mis on öösel muutunud, põgeneb ta raudteejaama, kuhu järgnevad talle ka Tartu Miilitsa brigaadi sõdurid. Tänu Martale, Karakullile ja Sulole pääseb Ants koos nendega põgenema. Nad viivad ta Ahase talu teeni, kust Ants jala koju läheb. Kodu juures küsib Sulo Antsult, et kas ta ei tuleks Viljandi võitlema Ants on algselt vastu ja läheb koju. Kodus üle mõeldes, liitub Ants ikkagi eestlastega. Antsu otsust eesti omade seas võidelda mõjutab ka Marta, kelle pilk oli pettumust täis, kui Ants ütles, et ta peaks ikkagi koju emale/isale toeks minema. Nii asubki Ants 2. rühma võitlema koos oma klassivendadega. Esimeseks ülessandeks saab rühm piirata ära vaenlase taganemine
· 1999: "Hamlet" Laertes (Linnateater) · 1999: "Kolmekrossiooper" Filch (Linnateater) · 2001: "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" Vikont de Bragelonne (Linnateater) · 2003: "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) · 2004: "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) · 2004: "Latern" Sass projektiteater · 2008: Rockooper ,,Ruja" Rannap (Vanemuise suvelavastus) Priit Võigemast on mänginud filmides ,,Nimed marmortahvlil" Henn Ahase rolli ja filmis ,,Täna öösel me ei maga" Christoferi rolli (mõlemad on Taska filmid). Ta on andud oma hääle ,,Tweenie põngerjates" Milole ja ETV teleseriaalis ,,Õnne 13" on tal Marko osa. Lisaks näitlemisele on ta tegev ka lavastajana. Tema lavastatud on: · 2004:Vladimir Presnjakov, Oleg Presnjakov "Terrorism" (Ugala) · 2006: Igor Bauersima "norway.today" (Ugala) · 2007: Ann Jellicoe "Nõks" (Tallinna Linnateater)
`` Nimed Marmortahvlil `` - on see tasu vabaduse eest ? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev film `` Nimed Marmortahvlil`` räägib koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad. See on väga huvitav ja põnev sõjadraama kus saab jälgida koolipoiste mehistumisest, otsustest ja vabaduse hinnast. Läbivaks teemaks on kommertskooli poisi Ahase ja tema klassikaaslaste eneseleidmine läbi kahtluste ja ka esimese armastuse. Film tekitab küsimuse kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Vaatasin filmi ``Nimed Marmortahlil`` esimest korda. Millegipärast ma ei olnud seda filmi varem vaadanud, kuna arvasin, et see pole huvitav. Filmi tegevus toimub 1918-1920 aastatel, kui toimus Eesti Vabadussõda punaarmee okupatsiooni vastu.
lasksin = lasin lehtima, kaikuma jäetud, maetud, peljanud, hüljanud, osanud olevik, tingiv kõneviis, käskiva kõneviisi murdsin (murdma), lootsin (lootma) ainsuse 2. pööre NIMEDE KÄÄNAMINE EESTI NIMED VÕÕRNIMED Veski, Veski, Veskit; Kapp, Kapi, Kappi Kirjutatakse nagu emakeeles, reeglil on Ahas, Ahase, Ahast; Jõgi, Jõgile; Tume palju erandeid. Liiv Venezuela – Soome, Peeter I. Roht, Kask ? Võõrnime käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Käänata nii, nagu teeb seda nime kandja. Chopin, Chopini, Chopini, (mitte Chopinit) Ülakoma on parem mitte kasutada. Nimi on parem kirjutada nimetavas Kui võõrnime lõpus on nn tumm häälik
Vabariigi algusaastatel. Keskseks tegelaseks on endiselt Henn Ahas ja tema isiksuse küpsemine. Antakse edasi 1920. aastate noorte kultuurihuvisid ja vaimueliidi arutlusteemasid. Romaani esmatrükk ilmus 1951 Lundis autori enda kirjastatuna. Kordustrüki andis aastal 2001 välja Tallinna kirjastus Olion. "Nimed marmortahvlil IV" jätkab valdavalt kolmanda osa teemakäsitlust, kuid keskendub varasemast veelgi enam maailmavaadete põrkumisele. See on välja toodud rahvuslasest Henn Ahase ja tema kommunistist venna Juhan Ahase salajase taaskohtumise läbi. Romaani esmatrükk ilmus 1954 Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandes. Kordustrüki andis välja aastal 2002 Tallinna kirjastus Olion. 14 KOKKUVÕTE Kivikas tuli kirjandusse mäsleva ja põneva natuurina viljeldes futurismi, avaldas ta 1919. aastal A.`Le Coq`i õllevabriku pudelisiltidel lühikeste proosavormide kogu
poliitilise ja tihti valitsuse suhtes kriitilise suunitlusega ajakiri Tänapäev. Tänapäeva mitme numbri ilmumisele tehti takistusi, mõni number ilmus ka teine nime all. Ajakirja Tänapäev viimane number ilmus 1940. aasta aprillis, ajakirja Maret viimane number 1940. aasta novembris. 1936. aasta Legendaarne Vabadussõja-romaan. Ilmus Albert Kivikase romaani "Nimed marmortahvlil" esimene osa. Romaan käsitleb gümnasist Henn Ahase maailmavaatelisi otsinguid kommunismi ja rahvusluse vahel. Tema vend võitleb punaste poolel, Henn Ahas mõistab, et erapooletuks jääda ei saa. Hiljem kirjutas Albert Kivikas paguluses raamatule juurde veel kolm osa, kus ta käsitleb Eesti Vabariigi eluolu kuni 1920. aastate keskpaigani. 1937. aasta Hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia. Mais hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia, selle väljaandja oli algul Eesti Üliõpilasseltside Liit, hiljem Eesti Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lä...
722/1 vallutasid Assüürlased Samaaria. Kuningas ja ülikkond küüditati ning asemele asustati elanikke Mesopotaamiast ja Araabiast. Juuda riik Pealinn oli Jeruusalemm ja valitses Taaveti/Saalomoni dünastia. Riik oli Iisraelist väiksem ja nõrgem. Suhted Iisraeliga olid sageli vaenulikud. VIII sajandi teisel poolel (kuningas Jootami ajal 742735) liitus Juuda Iisraeli, Damaskuse ja Egiptusega Assüüria vastu, kuid sõlmis seejärel (Ahase ajal 735715) liidu Assüüriaga, aidates nii kaasa Iisraeli langusele. Algas prohvet Jesaja kuulutamine, kes hoiatas Assüüria ohu eest ja manitses lahti ütlema teistest jumalatest. Hiskia (715 687) liitus Egiptuse ja Babülooniaga Assüüria vastu ja kaitses liitlaste lüüasaamise järel Edukalt Jeruusalemma Assüüria Sanheribi piiramise vastu (701) linna päästis Assüüria väes levinud taud. Iisraeli äsjane langus ajendas arvatavasti ajaloolise
annaabi.ee 
