kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus profiili kõõlust. Kohtumisnurk on õhuvoolu ja profiili kõõlu vaheline nurk . Väikestel kiirustel sõltub takistuskoefitsent Cx keha kujust. Ühes punktis ei saa olla kaks tingimust ehk näiteks kaks temperatuuri . Laminaarne liikumine voolujooned on eristatavad . Turbulentne vool on selline liikumine milles voolujooned pole eristatavad . Tihedus on seotud kiirus. Mida väiksem on toru ristlõike pindala , seda kiiremini õhk liigub . Gaasi voolamise üldistes seaduspärasustes eeldatakse et õhk pole kokkusurutav ja puudub hõõre
Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2
Tegijapoiss Aerodünaamika teise KT konspekt (peamiselt eksamiks ja oma konspekti ja "Õpime Lendama" põhjal) Lennates kasulikul kohtumisnurgal on horisontaallennul vajalik tõmme minimaalne . Väljalastud tagatiibade korral suureneb tiiva tõstejõu koefitsent. Läbivooluga esitiivad parandavad tiiva tõsteomadusi suurtel kohtumisnurkadel Jääva kiirusega tõusul on jõudude jaotus järgnev : tõstejõud on võrdne lennusuunaga risti oleva raskusjõu komponendiga , tõmme on võrdne tahapoole suunatud raskusjõu komponendi ja takistuse summaga. Lennuki maksimaalne lauglemiskaugus on kõige suurem kui mitte kasutada esi ega tagutiibu. Lennukiiruse suurendamiseks horisontaallennul tuleb suurendada tõmmet ja vähendada kohtumisnurka (vist). Tõusureziimis lendavas lennukis mõjuvad normaalkoormus alla 1g ja negatiivne pikikoormus alla 1g .
aerodünaamilist tõstejõudu ja tõmbejõudu. · Kui tõstepropeller asetseb oma teljega pikki õhusõiduki Y1 telge ja puudub tema liikumine X1 ; Z1 ; telgede suunas siis aerodünaamiline jõud T on suunatud pikki Y1 telge. Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kui õhuvoog on suunatud rootorile mingi nurga all siis aerodünaamiline jõud T moodustab Y1 teljega mingi nurga. · Aerodünaamilise jõu T moodustaja Y oleks siis tõstejõud ja on suunatud perpendikulaarselt liikumise kiiruse vektoriga. · Teine T moodustaja P oleks sellele juhul tõmbejõu vektor ja suunatud helikopteri lennu suunas ning ekvivalentne lennuki tõmbejõuga. · Takistusjõud Q tekitatakse helikopteri kere takistusega, telikute takistusega, ja tagumise propelleri takistusega Rootori arvestatava ketta pindala Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused Rootori labade viibutusliigutused
muutub ruumala kuni 5%. Viskoosus vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata. Laminaarselt liikuva vedeliku kihtide vahel tekib viskoossust põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab I Newtoni valem: , kus - hõõrdepinge erinevate kihtde vahel, - absoluutse viskoossuse tegur dünaamiline viskoossus (Pas), - kiirusgradient, A- kihtide vaheline pindala m2, - kinemaatiline viskoossustegur Mõlemad viskoossused olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja rõhust ning määratakse katseliselt viskosimeetri abil.vedeliku soojenedes viskoosus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kinemaatilist viskoossust saab arvutada J. Poiseulle' valemist. Kui vesi on 18°C siis võiks võtta =10-6 (m2/s).
ja sama aja jooksul langenud allapoole teepikkuse gt2 h= 2 võrra. Kiiruse arvutamist vaatasime eelmises peatükis (näidisülesanne 15). Olgu veel lisatud, et vaba langemisega seotud ülesannetes me jätsime hõõrdejõu, mis antud juhul kujutab endast õhutakistust, arvestamata. Sõltuvalt keha kiirusest mõjub reaalsetele kehadele õhus liikumisel alati õhutakistus, mis sõltuvalt kiirusest on väikestel kiirustel võrdeline kiirusega, suurtel kiirustel aga võrdeline kiiruse ruuduga. Õhutakistuse arvestamine teeb ülesande väga keeruliseks, mistõttu seda vaadatakse ainult üldfüüsika kursuses. Väikeste kiiruste ja kõrguste korral on õhutakistus väike ja selle võib jätta arvestamata. Lõpetuseks mainime veel seda, et analoogiline arutluskäik sobib ka sel juhul kui keha visatakse horisondi suhtes mingi nurga all algkiirusega v0 . Jällegi liigub keha horisontaalsuunas ühtlase kiirusega ja vertikaalsuunas ühtlaselt muutuvalt
tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga 4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA. Suurusi, mille määramikseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või hulknurga reegli järgi, nimetatakse vektoriteks. Vektorid on näiteks kiirus, nihe, jõud
Kui laine levib aines, kirjutan valguse levimise kiiruse aines, mitte vaakumis. 10. Mis on r-i aktivatsioonienergia? Ae määrab....kiiruse. Ea on energia, mis peab osakesel olema, et nad ületaksid aktivatsioonibarjääri ja reaktsioon saaks toimuda. 11. Keha pindala suureneb proportsionaalselt keha lineaarmõõtme (millise?) astmega. Kuidas muutub lineaarmõõtmest sõltuvalt keha ruumala ja pindala suhe? Keha pindala suureneb proportsionaalselt lineaarmõõtme ruuduga. Keha ruumala ja pindala suhe muutub l3/l2. 12. Mis on spekter, mis on nähtav spekter. Spekter kirjeldab valguse ehk elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse jaotust energiavälja iseloomustava sageduse, või ka sageduse pöördväärtuse ehk lainepikkuse, järgi. Nähtav spekter on elektromagnetlainete vahemikus 380 kuni 780 nm kiirguste intensiivsuste jaotus. 13. Vesi tekib jää sulamisel kui ..? mis on sulamissoojus, ühik.
J Cd Kandela · Enamlevinud massi-, kaalu- ja rõhuühikud. o Mass: karaat, unts, nael. o Rõhk: mmH2O, mmHg, at (tehniline atmosfäär), atm (looduslik atmosfäär), bar. · Radiaan ja steradiaan. o Tasanurga ühik radiaan on ringjoone kahe raadiuse vaheline nurk, mis toetub raadiusepikkuse kaarele. o Ruuminurga ühik steradiaan on tipuga kera keskpunkti toetuv koonus, mis haarab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse pindala. 3. Mõõteviga ja mõõtemääramatus. · Mõõtevea hindamine. o Mõõteviga on mõõtetulemuste esitamisel kasutatav parameeter, mis teatava tõenäosusega väljendab mõõdetava suuruse asumist mingite piiride vahel. o Mõõteviga sõltub: Mõõtevahendi kvaliteedist. Mõõtmist teostava isiku kogemustest. Välistingimustest. Mõõdetava objekti enda muutlikkusest.
~80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg-ni. 51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks)
summa. b. jadaühendus- kogutakistus on üksikute takistuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: a. juhud - vabade laengukandjate orv on suur b. pooljuhid - vabade laengukanjate arv reguleeritav c. dielektrikud - vabade laengukandjate arv on väike 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korritisega ja pöördvõrdeline leingutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja ttugevus väiksem? Elektrivälja tugevus on suurem seal, kus jõujooned on tihedamad. Punktis B on elektrivälja tugevus väiksem. 6. Seda, kui suur on mingis elektrivälja punktis positiivse ühiklaenguga keha pontentsiaalne
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise
Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemi- tes on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest, mis deduktiivkäsitlustest lähtudes on aksioomid. Tähtsaimad nendest on: reaalsuse
kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). 7. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu, elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 9. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia? Läheb hõõrdejõu (õhu takistusjõu või vedru sisehõõrdejõu) tööks ehk soojuseks. 3.PILET 1. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Lõppkiiruse valem: v1=v0+at. (v-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s) φ 2. Nurkkiirus (ω) näitab kui suur põõrdenurk läbitakse ajaühikus. Nurkkiirus ω = (ω- nurkkiirus, t φ- põõrdenurk ja t- aeg, ühik SI süs. Rad/sek)
b. Jadaühendus kogutakistus on üksikute takistuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: a. Juhid vabade laengukandjate arv on suur b. Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike c. Pooljuhid vabade laegnukandjate arv on reguleeritav 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise poitiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja tugevus suurem? a. Seal, kus jõujooned on tihedamad. 6. Seda, kui suur on mingis elektrivälja punktis positiivse ühiklaenguga keha potentsiaalne energia, näitab elektrivälja potentsiaal. 7
Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja keskmise kiirusega. kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Trajektoori mõistel on mõtet ainult Nihe on vektor, mis ühendab klassikalises füüsikas. masspunkti poolt Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ajavahemiku ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht jooksul läbitud alg- taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib ja lõpp-punkte. Sirgliikumisel s =l Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis
välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv (protsessi vältel muutumatu/konstantne). Loeng 5 · Gravitatsiooniseadus : valem ja rakendused. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11
hn2 = hn1( n2 /n1)2 - survekao vähendamisega imitorus (vt. imikõrguse valem): hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Selleks tehakse imitoru survetorust tunduvalt jämedam , et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on (0,88....1,0) m/s . - imemiskõrguse vähendamisega ( pump viiakse veevõtukoha veepinnale lähemale ) , - imitoru sissevooluotsa seatud jugapump . Küsimus 4. Pumba staatiline ja dünaamiline tõstekõrgus. Rõhk survetorus ja dünaamilise rõhu avaldamine mõõteriistade kaudu. Uue pumba valikul on tähtis teada tema võimaliku surve poolt tekitatud tõstekõrgust ehk kui kõrgele pumbast või pumbatava vee tasapinnast valitud pump on võimeline vedelikku tõstma. Pumba passis võib olla antud pumba staatiline või dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve. Pumba staatiliseks survekõrguseks (Hst) nimetatakse pumbatava vedeliku
Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja ringi keskpunkti ühendav raadius Pöördenurk radiaanides on kaare pikkuse ja raadiuse jagatis l = r = 180° 1 radiaan on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 2 = 360° Nurkkiirus ajaühikus läbitud pöördenurk (tähis ) Ühik rad/s e 1/s v Valem = = t r v a = t Kiirenduse vektor on suunatud ringi keskpunkti. v2 a= r Kesktõmbekiirendus, risti kiirusega Periood ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring · tähis T · ajaühik s t · T= N Sagedus ajaühikus tekkivate täisringide aeg · tähis f · põhiühik 1/s = Hz N f= t 1 · T=
kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Iga kaht keha punkti ühendav sirge jääb iseendaga alati paralleelseks. Kvantmehaanika kirjeldab osakese omadusi lainefunktsiooni abil, mis seob osakese laineomadusi ja ruumilist lokaliseeritust. Lainefunktsioon on koordinaatide ja aja funktsioon, mille kuju sõltub osakese potentsiaalsest energiast. Osakese leidmise tõenäosuses on määratud lainefunktsiooni ruuduga 2. Kõla on heli, millele vastab põhitoon (kõige intensiivsem) ja ülemtoonid, mille sagedused erinevad põhitooni sagedustest täisarv kordi. Ülemtoonid annavad helile iseloomuliku tämbri (kõlavärvingu). Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesi ei lisandu ega lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos).
elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. qq F = k 1 22 r Punktlaeng on laetud keha mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvutada. 9 Nm 2 1 Punktlaengu välja võrdetegur k = 9 10 , k= C2 4 0 Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks (e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum. Keskkonna suhteline
mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi st. läbivad samas ajaühikus sama teepikkuse. Kulgliikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. 4.Nihe. Nihke ja lõppkiiruse valemid Nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke tähis s→ , Nihke valem s→=V→t (s→-nihkevektor, V→ - kiirus, t-aeg ühik meeter m) Nihke valem s→=V0t + Lõppkiiruse valem V=V0+at (V-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s) 5.Taustsüsteem. Suhteline kiirus Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste kordinaatide süsteem, mis koosneb kolmest elemendist: taustkeha, koordinaadistik ja ajamõõtja.
Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus I (A)
Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus I (A)
Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. Pöördenurga vektoriks nim pöördliikumise korral niisugust vektorit, mille moodul võrdub läbitud pöördenurgaga ja mis on suunatud piki pöörlemistelge, määratakse kruvi reegli abil- kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. Pöörleva keha liikumisel piki pöörlemistelge- vastupäeva e pos. suunas pöörlemisel on pöördenurga vektor suunatud vaatlejast eemale, päripäeva e neg. suunas pöörlemisel vaatleja poole. Nurkkiiruse vektoriks nim niisugust vektorit, mille moodul võrdub nurkkiirusega kui pöördenurga tuletisega aja järgi, suund ühtib pöördenurga vektoriga. Vektorid v,r on omavahel risti, moodulid on seotud: v=r. Pöörleva keha punkti kiirenduse valem: Nurkkiirenduse vektoriks tuletis vektor st)nimetatakse nurkkiiruse vektori ajalist tuletist
(=0) süs. omavõngete sagedusega 0. §44. Samasihiliste võnkumiste liitmine. Mitme ül. lahendamine, nt. samasihiliste võnkumiste liitmine, osutub palju lihtsamaks ja piltlikumaks, kui kujutada harm. võnkumisi graafiliselt, vektoritena tasapinnal. Nii saadud skeemi nim. vektordiagrammiks. Valime telje ning tähistame selle tähega x. (joon.7) Teljel võetud punktist O joonest. vektori pikkusega a, mis mood. teljega nurga . Kui panna see vektor pöörlema nurkkiirusega 0, siis liigub vektori otspunkti projektsioon teljel x mööda telge punktide a ja +a vahel ning selle projektsiooni koordinaat muutub ajas seaduse x=a cos( 0t+a) järgi. Järelikult võngub vektori otspunkti projektsioon teljel harm.-lt. Selle võnkumise amplituud on võrdne vektori pikkusega, nurksagedus vektori pöörlemise nurkkiirusega ja algfaas võrdne nurgaga, mille vektor moodustas teljega aja arvest. alghetkel. Öeldust järeldub, et harm
Põrked ja “pehmuse probleem”. Teeme katse, milles laseme kuulidel kukkuda paberiga kaetud topsi. Kui erineva massiga kuulid kukuvad samalt kõrguselt, siis paber puruneb raskema kuuli korral. Selleks, et kergem kuul paberi purustaks, tuleb seda lasta kukkuda kõrgemalt, siis on ta kiirus suurem. Järelikult 1 on purustusvõime seda suurem, mida suurem on keha mass või liikumiskiirus. Nii ongi impulss defineeritud kui massi ja kiiruse korrutis: p = mv. Impulss on suunaga suurus, vektor. Impulsi eestikeelne nimetus on liikumishulk. Impulsi jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi koguimpulss on muutumatu suurus. Koguimpulss on süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektoriaalne summa. Isoleeritud süsteemiks nimetatakse kehade kogumit, mis on vastastikmõjus ainult omavahel. Välisjõud, näiteks hõõre aluspinnaga puuduvad või on tühised. Kahe rippuva kuuliga tehtud katse korral ei säilinud kummagi kuuli impulss, aga säilis impulsside summa.
annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseaduse valem: Kus: F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõud G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha punktmass m2 teise keha punktmass r on kehade vaheline kaugus. SI (Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10-11 N m2 kg-2. Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu:
süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute[algebraline summa] jääv. 3. Coulomb’I seadus (+ valem) Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kakspunktlaengut ja mõjutavad teineteist jõuga , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. . 4. Elektriväli, elektrivälja jõujooned ja ekvipotentsiaalpinnad (+ joonis) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse.
Vektorid Skalaariks nimetatakse suurust, mis on määratud arvuga, millel on ühik. Näiteks keha mass, ruumala ja tihedus; aine murdumisnäitaja, dielektriline või magnetiline läbitavus. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks arvväärtusele (moodulile) ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus, elektrivälja tugevus, magnetiline induktsioon. Vektoreid saab liita, lahutada ja arvuga korrutada. Neid tehteid on võimalik teha, kui on teada vektori koordinaadid või vektor on esitatud geomeetrilisel kujul. Geomeetrilisel kujul esitatud vektorite liitmiseks kasutatakse kolmnurgareeglit, rööpkülikureeglit ja hulknurgareeglit Rohkem kui kahe vektori liitmisel kasutatakse hulknurgareeglit. Selleks, et liita mitut vektorit, tuleb esimese vektori ( a ) lõpust tõmmata teine vektor ( b ), vektori b lõpust kolmas vektor ( c ) jne
15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16.4 Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem. 16.4 Läätse optiline tugevus. Luup 17 LAINEOPTIKA 17.1 Elektromagnetlaine energia. Poyntingi vektor 17.2 Polariseeritud valgus - 1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha – keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass – keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.).
viimase korral on tegemist seisuhõõrdejõuga. Mille korral kehtivad seadused: seisuhõõrdejõu max väärtus ning liugehõõrdejõud ei sõltu hõõrdepindade suurusest, nad on ligikaudu võrdelised pindu kokkusuruva normaaljõuga fn : fh = kfn Newton avastas, et kõik kehad looduses vastastikku tõmbuvad. Seadus nim GRAVITATSIOONI SEADUSKS jõud, millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. ( See valem punktmassidele) F = G m1 * m2 /r2 Kus G on võrdetegur (6,67 * 10-11), mida nim gravitatsioonikonstandiks. Jõud on suunatud mööda kehi läbivat sirget. Kui üks kehadest on kera ja teisest tunduvalt suurem (näit. Maa)ning asub suure kera pinna lähedal, siis valemis tuleb võtta r asemele suure kera raadius. Väikese keha raadiuse ja tema mõõtmed võib jätta r-iga võrreldes arvestamata.
Arvestades seda, et U20=U1n , saame protsentuaalse pingemuutuse U=(Ua*cos2+Ur*sin2) Trafo väliskarakteristiku leiame U2=f(,cos2) 15. Trafo energeetiline diagramm, kasutegur. Trafo kasutegur-nim tarviteile antava väljundvõimsuse P2 ja võrgust tarbitava sisendvõimsuse P1 suhet.Kasutegur = P2 /P1 100% = P2 *100%/ P2 +Pt+Pv,kus pt on terasekadu ja pv vasekadu Treafo kasutegur sõltub koormusest.Teraskadu on konstantne , vasekadu on võrdeline voolu ruuduga .Kasutades koormusteguriks nimetatavat suurust =S2/S2n, saame trafo kasuteguri avaldada kujul = P2 /P1= S2n,cos2 / S2n,cos2+P + 2 Pvn kus Pvn on vasekadu nimivoolu korral Arvutused ja katsed on näidanud et trafo kasutegur on kõigesuurem siis kui koormustegur =0,7...0,8 mispuhul vasekadu on väärtuselt lähedane teraskaoga. 16. Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur. Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
