reaalsemehaanilise liikumisega (kiiruste väli peab olema ühene). Vektorvälja ühesuse nõude tõttu ja voolujoone definitsioonist lähtuvalt pole voolujoonte lõikumine võimalik. Õige vastus on: ei, sest lõikepunktis pole kiirus määratav. Kui ümmargune voolutoru kitseneb, siis dünaamiline rõhk vooluses Voolutoru ristlõikepindala on võrdeline toru läbimõõdu ruuduga. Voolukiirus on vastavalt pidevuse võrrandile pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Kuna aga dünaamiline rõhk on võrdeline kiiruse ruuduga, siis järelikult on dünaamiline rõhk pöördvõrdeline toru läbimõõdu neljanda astmega. Õige vastus on: suureneb pöördvõrdeliselt toru läbimõõdu neljanada astmega. Kui voolus voolab torus hõõrdumisvabalt, siis kuidas jaotub rõhk piki toru? Hõõrdumisvaba vooluse voolamist torus kirjeldasime Euleri võrrandiga, mis sisaldas rõhu gradienti ja kiirendust erineval pool võrdusmärki
Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p - - l nimetatakse üldjuhul rõhu gradiendiks. - grad p = p*a EULERI VÕRRAND Pidevuse võrrand: BERNOULLI VÕRRAND - dünaamiline rõhk Ja bernoulli võrrand - Kui voolamine toimub nii, et voolava keskkonna kihid omavahel ei segune, nimetatakse taolist voolamist laminaarseks. turbulentse voolamisega, kus tekkinud keeriste tõttu leiab aset erinevate
Tiiva plaan tiiva kuju ehk vaadet ristisuunas(ülaltalla/ülevaltalla) 1. Ristkülikukujuline plaan on ristkülik, kõige lihtsam ehituslikult. Puuduseks on suur takistus suurematel kiirustel ja ka suur induktiivtakistus. Alguspäeva lennukitel ja ka mõnel üksikul üle helikiiruslennukil. 2. Trapetsiline tiiva plaan on trapets. Kõige levinum tiivaplaan tüüp kaasajal. Väiksem takistus suuremal kiirusel ja ühtlasem tõstejõujaguenemine pikki tiiba ja väike induktiivtakistus. See on keeruline aga see tasub ennast ära. Esineb ka komibinatsioone kus keskosa on trapertsiline ja tiivad on trapetsilased, kuid erineva kujuga. 3. Elliptiline- tiiva plaaniks on ellips. Alahelikiirusel head omadused. Sellel tiival on kõige ühtlasem tõstejõu jaotus tiival
Tegijapoiss Aerodünaamika teise KT konspekt (peamiselt eksamiks ja oma konspekti ja "Õpime Lendama" põhjal) Lennates kasulikul kohtumisnurgal on horisontaallennul vajalik tõmme minimaalne . Väljalastud tagatiibade korral suureneb tiiva tõstejõu koefitsent. Läbivooluga esitiivad parandavad tiiva tõsteomadusi suurtel kohtumisnurkadel Jääva kiirusega tõusul on jõudude jaotus järgnev : tõstejõud on võrdne lennusuunaga risti oleva raskusjõu komponendiga , tõmme on võrdne tahapoole suunatud raskusjõu komponendi ja takistuse summaga. Lennuki maksimaalne lauglemiskaugus on kõige suurem kui mitte kasutada esi ega tagutiibu. Lennukiiruse suurendamiseks horisontaallennul tuleb suurendada tõmmet ja vähendada kohtumisnurka (vist). Tõusureziimis lendavas lennukis mõjuvad normaalkoormus alla 1g ja negatiivne pikikoormus alla 1g .
kontuurielemendi raadiusvektori r difrensiaali dr skalaarkorrutisest. Kui tahked kehad on ümbritsed teda uhtuvate gaaside või vedelikega, siis sellist voolamist nim välisuhtumiseks. Kuna reaalsed vedelikud gaasid-vedelikud on viskoossed vedelikud, siis vedelike ja kehade vahel toimivad jõud, mida me tinglikult saame jagada kaheks komponendiks : · takistusjõud, jõud, mis on kehade liikumisesuunaline · tõstejõud, mis on risti voolamise (kehade liikumise) suunale Piirikiht on vooluse osa kus kiirus muutub nullist teatud suuruseni. Mistahes keha liikumisele vedelikus avaldab vedelik takistust. Sama kehtib ka mingi keha liikumise kohta õhus. Näiteks kui auto sõidab, siis väikestel kiirustel pole takistus märgatav, küll aga kiiremini liikudes. 42. Laminaarne voolamine ümmarguses torus 43. Tõstejõud kehade uhtumisel, Kutta Joukowski teoreem.
ruumielemendis puuduvad allika- ja neelukohad). Bernoulli võrrand: seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. 9 AERODÜNAAMILINE TÕSTEJÕUD: lennukid püsivad õhus selle tõttu. Kasulik jõud, mis tõstab nt tuulelohe üles. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohalmadalam õhurõhk kui tiiva - alusel pinnal. 24. SISEHÕÕRDEJÕUD. VISKOOSSUS. LAMINAARNE JA TURBULENTNE VOOLAMINE. REYNOLDSI ARV. STOKESI SEADUS. NEWTONI VALEM SUURTE KIIRUSTE JAOKS. Vedeliku- või gaasikihte saab üksteise suhtes liikuma panna kui tahes väikese jõu
naiteks. Jaguneb : temperatuur(C) , õhurõhk (mbar) , veeauru osarõhk (mbar),suhteline
niiskus (%) , pilvisuse hulk ja tüüp ( 9/3 Ci , Ac , Cu) , päikeseketta seisund .
Ilmaprogrnoosimiseks ja analüüsimiseks on võimalikult palju elemente korraga vaja
teada.
Gaas
Gaasi kirjeldab kõige paremini rõhk ja temperatuur . Atmosfäär kooneb peamiselt vaid
gaasidest. Tihedus on ka tähtis (mille saab eelmise kahe kaudu).
Ideaalne gaas : molekulid eeldatakse olevat sedavord väikesed, et ei takista gaasi
lõputut kokkusurumist. Ideaalne gaas on lõpmatuseni kokkusurutav ega hakka
kondenseeruma, erinevalt molekulide mõõtmeid omavatest reaalsetest gaasidest. Ideaalse
gaasi eeldust kasutatakse kõikide atmosfääri gaaside jaoks va. Veeaur.
Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit.
1) Gaaside molekulaarkineelilise teooria põhivõrrand.
p= 1/3 m n
muutub ruumala kuni 5%. Viskoosus vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata. Laminaarselt liikuva vedeliku kihtide vahel tekib viskoossust põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab I Newtoni valem: , kus - hõõrdepinge erinevate kihtde vahel, - absoluutse viskoossuse tegur dünaamiline viskoossus (Pas), - kiirusgradient, A- kihtide vaheline pindala m2, - kinemaatiline viskoossustegur Mõlemad viskoossused olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja rõhust ning määratakse katseliselt viskosimeetri abil.vedeliku soojenedes viskoosus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kinemaatilist viskoossust saab arvutada J. Poiseulle' valemist. Kui vesi on 18°C siis võiks võtta =10-6 (m2/s).
bensiin jms) juurde lisades. Parimaks kütuseks peetakse vesinikku, kasutegur kuni 100%. · Ergomeetria, inimese võimsus. o Ergomeeria lihaste mehhaanilise töö ja võimsuse mõõtmine. Inimene suudab lühiajaliselt (0,2 s) arendada võimsust 5 hj. (1 hj 1 s jooksul tõustakse joostes kõrgemale 1 m.) · Lihaste staatiline töö, ergomeetrid. o Staatiline koormus on silmale nähtamatu dünaamiline töö. Raskuste hoidmisel lihased pingutuvad ja lõtvuvad väga kiiresti ca 100 korda sekundis, seega inimene väsib ilma mehhaanilist tööd tegemata. o Ergomeetrid veloergomeeter, lint-kaldtee. · Soojuse mehhaaniline ekvivalent. o I = 4,18 . 6. Deformatsioonid. · Tahke keha elastne ja plastiline deformatsioon. o Elastne deformatsioon selline deformatsioon, kus keha täielikult taastab oma
62. Valentselektronide kiht määrab perioodilisusesüsteemi mille perioodi ja valentselektronide arv ühtib rühma numbriga. 63. Mis on liikumine. Liikumine on keha asukoha muutumine ajas. 64. Keha liigub ringjoonel ühtlase kiirusega, kuhu on suunatud seda liikumist mõjutav jõud? Kas selline jõud üldse olemas? Kesktõmbejõud f mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. 65. Mille poolest erinevad ideaalne ja reaalne gaas? Maailmarum on keskmiselt väga hõre. Ometi ei kasuta me ideaalse gaasi võrrandit kõikide universumis toimuvate nähtuste kirjeldamiseks. Miks? Reaalne gaas: molekul ei ole punktmass, molekulil on ruumala, kokkusurumisel on vaja vähem tööd teha, molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas: molekul on punktmass, molekulil pole ruumala, kokkusurumisel on vaja rohkem tööd teha, molekulide vastasmõju ei arvestata
Kavitatsioon kavitatsioon on vedeliku homogeensuse katkemine e vedelikku tekivad tühimikud rõhu järsu langetamise tulemusena Sifoon sifoon on kõver torustik või toru, mille abil juhitakse vedelikku üle takistuse kõrgemalt tasandilt madalamale. Kelmeline voolamine voolamine, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, kus vedelik voolab mööda pinda õhukese kelmena. Kelmelisel voolamisel on kolm reziimi: 1) laminaarne voolamine sileda vedelik gaas eraldupinnaga 2) laineline laminaarne lainelise vedelik gaas eraldupinnaga 3) turbulentne voolamine Keevkiht - selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse e. keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta. Gaasi kiirust, mille juures materjali kiht läheb hõljuvasse olekusse, nimetatakse kriitiliseks kiiruseks
hn2 = hn1( n2 /n1)2 - survekao vähendamisega imitorus (vt. imikõrguse valem): hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Selleks tehakse imitoru survetorust tunduvalt jämedam , et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on (0,88....1,0) m/s . - imemiskõrguse vähendamisega ( pump viiakse veevõtukoha veepinnale lähemale ) , - imitoru sissevooluotsa seatud jugapump . Küsimus 4. Pumba staatiline ja dünaamiline tõstekõrgus. Rõhk survetorus ja dünaamilise rõhu avaldamine mõõteriistade kaudu. Uue pumba valikul on tähtis teada tema võimaliku surve poolt tekitatud tõstekõrgust ehk kui kõrgele pumbast või pumbatava vee tasapinnast valitud pump on võimeline vedelikku tõstma. Pumba passis võib olla antud pumba staatiline või dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve. Pumba staatiliseks survekõrguseks (Hst) nimetatakse pumbatava vedeliku
~80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg-ni. 51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks)
sishõõrdumise (viskoossuse ) ületamiseks ja keeriste tekitamisel vedeliku voolul. Uue veetõsteseadme projekteerimisel on staatiline tõstekõrgus tavaliselt teada st. me teame kui kõrgele kõrgel vee alumisest nivoost peab olema ülemine vee tase. Imi- ja survetorustiku arvutamisel selgitatakse oodatava survekao väärtus hts. Sobiv pump valitakse arvutatud dünaamilise tõstekõrguse H ja nõutava jõudluse Q järgi. Olemasoleval pumbal määratakse tegelik dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )abil. Manomeeter survetorul näitab manomeetrilist tõstekõrgust ehk pumba täissurvet. Pumba võimsus . Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Pumba tarbitav võimsus on ajaühikus pumpa läbiv keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliselt kasuliku võimsus on võimsus ,mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni. Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt:
Tihedus kujutab endast fluidumi mahuühiku massi: m = , (3.1) V kus m on fluidumi mass, kg, ning V on selle maht, m3. Gaaside korral, kuna on teada, et normaaltingimustel üks mool võtab enda alla 22.4 L mahtu, tihedust saab arvutada järgmiselt: M gaas = , (3.2) Vm kus M on gaasi moolmass, g mol-1, ning Vm gaasi moolmaht, L mol-1. Samuti võib teatud täpsusega arvutada gaasi tihedust ideaalgaasi olekuvõrrandist: pV m = R, (3.3) T M m pM = = (3.4).
Voolukiiruse suurenedes läheb iga reaalse vedeliku voolamine üle laminaarsest turbulentseks. Staatiline rõhk on rõhk, mis voolavas vedelikus või gaasis mõjub ühtlaselt igas suunas.Staatiline rõhk väheneb voolikiiruse kasvades ja on pöördvõrdeline voolukiiruse ruuduga. Dünaamiline rõhk on rõhk, mis tekib voolavas keskkonnas vooluse ja mingi keha vastastikmõjus vooluse pidurdumise tulemusena. Dünaamiline rõhk kasvab võrdeliselt voolukiiruse ruuduga. Bernoulli seadus väidab, et voolavas keskkonnas on staatilise ja dünaamilise rõhu summa konstantne suurus ega sõltu voolamise kiirusest. Pidevuse võrrand on tegelikult voolava keskkonna mittekokkusurutavust väljendav matemaatiline seos v S = const., mis väidab, et muutuva ristlõikega torus on voolava mittekokkusurutava keskkonna puhul voolamise keskmise kiiruse ja toru ristlõikepindala korrutis konstantne suurus.
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.
Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad Esineb näiteks päikesel Molekulaarfüüsika eeldused: Kõik ained koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas liikumises (soojusliikumine) Molekulide vahel on vastastikmõju Temperatuuri skaala: Celcius Tc = 5/9 (TF – 32F) Fahrenheit T = TC + 273 = K Rõhk: 1 atm = 101 300 Pa = 1013 hPa = 1.013 bar = 760 torr/mm Hg Ideaalne gaas vs reaalne gaas: Reaalse gaasi mudel, kus: o Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) o Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed – kiirus ei muutu, muutub suund o Molekulide vastastikmõju ei arvestata Reaalsed gaasid sarnanevad ideaalsele gaasile suurtel hõrendustel, kus molekulide mõõtmed on väikesed võrreldes nende vahelise kaugusega Ideaalse gaasi olekuvõrrand: PV/T = konstantne
p1/p2=V1/V2 p-rõhk v-ruumala 26.Isobaariline pr kui gaasi olek muutub konstantsel rõhul (p=const) e V 1/V2=T1/T2 v- ruumala T-temperatuur Temperatuuri tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 00C. 27.Isokooriline pr Sellel protsessil jääb konst ruumala (V=const) t/p=const p 1/p2=T1/T2 p- rõhk T-temperatuur Temp tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temp 00C. 28.Ideaalne gaas on gaas ,mille molekulide vahel vastastikuse mõjutuse jõud puuduvad. Clayperoni võrrand e ideaalse gaasi oleku võrrand : pV=m/·RT (R-univ gaasi konst 8,31·103J/kmol·K) m-mass V-ruumala T-Temperatuur(K) -gaasimoolimass p-rõhk 29.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. l= l0t = l(l0t) mõõtühik (l/C) lt=l0(l+t) lt-keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja
sisemusse. Selliseid mitselle nimetatakse monomeerseteks. Mittepolaarsetes lahustes moodustuvad pöördmitsellid. Sel juhul hüdrofoobsed "sabad" jäävad moodustumisel väljapoole ning hüdrofiilsed "sabad" sissepoole. Polümeersete mitsellide puhul koosneb nende ehitus plokk- või pook-kopolümeeridest.[8] 8!!!!!! 9!!!!!!!!!! 7) 1. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1] Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks. Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, o
p1 T1 võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: v=const(isohoorne) = p 2 T2 11. Ideaalgaaside segud. Partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus. Gaasikomponendi suhteline osamass ja suhteline osamaht. *Ideaalgaaside segu on ideaalsete gaaside mehaaniline segu, mille puhul kehtivad samuti idealgaaside olekuvõrrandid. Iga gaas segus võtab enda alla kogu segu mahu ja omandab segu temperatuuri. *Partsiaalrõhk kui iga üksikgaas avaldab anuma seintele kindlat rõhku ja üksikuid gaase millest segu koosneb nim. gaasi komponentideks siis üksiku komponendi rõhku nim. partsiaalrõhuks. * Daltoni seadus gaasi segu rõhk võrdub komponentide partsiaalrõhkude summaga n p = p1 + p 2 + .... + p n = pi [Pa] i =1 Mi
p1 T1 võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: v=const(isohoorne) p 2 T2 11. Ideaalgaaside segud. Partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus. Gaasikomponendi suhteline osamass ja suhteline osamaht. *Ideaalgaaside segu on ideaalsete gaaside mehaaniline segu, mille puhul kehtivad samuti idealgaaside olekuvõrrandid. Iga gaas segus võtab enda alla kogu segu mahu ja omandab segu temperatuuri. *Partsiaalrõhk kui iga üksikgaas avaldab anuma seintele kindlat rõhku ja üksikuid gaase millest segu koosneb nim. gaasi komponentideks siis üksiku komponendi rõhku nim. partsiaalrõhuks. * Daltoni seadus gaasi segu rõhk võrdub komponentide partsiaalrõhkude summaga n p p1 p 2 .... p n pi [Pa] i 1 Mi
II. Molekulaarfüüsika alused Ainehulk = m = N ainehulk (1mol), m aine mass (1kg), M molaarmass (1kg/mol), M NA N molekulide arv, NA Avogadro arv Aine N kontsentratsioon n= N molekulide arv, V aine ruumala V Ideaalne gaas Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vastastikmõju on tähtsusetult väike. Gaasi temperatuur 3 E molekulide kulgliikumise keskmine kineetiline energia E = kT k Boltzmanni konstant, T gaasi absoluutne temperatuur 2 Ideaalse gaasi 3 m m gaasi mass, M gaasi molaarmass, siseenergia U = N E = RT
II. Molekulaarfüüsika alused Ainehulk = m = N ainehulk (1mol), m aine mass (1kg), M molaarmass (1kg/mol), M NA N molekulide arv, NA Avogadro arv Aine N kontsentratsioon n= N molekulide arv, V aine ruumala V Ideaalne gaas Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vastastikmõju on tähtsusetult väike. Gaasi temperatuur 3 E molekulide kulgliikumise keskmine kineetiline energia E = kT k Boltzmanni konstant, T gaasi absoluutne temperatuur 2 Ideaalse gaasi 3 m m gaasi mass, M gaasi molaarmass, siseenergia U = N E = RT
39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus kiirus antud hetkel v=s/t kiirendus antud hetkel a=v/t Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul ehk kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul mööda oma trajektoori. 40. Ühtlaselt muutuv pöörlemise pöördenurga ja lõppkiiruse valem = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 Molekulaarkineetiline teooria. 41. Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 1)gaasi molekulid on lõpmatu väikesed 2)põrked molekulide vahel abs. elastsed 3)nii hõre, et puuduvad molekulide vastastikmõjud. Võib Ep mitte arvestada. PV/T=const MKTPV Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina. MKTPV väidab, et gaasi rõhk p sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest
kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele? Sest pool on alalisvooluallika juures lühis, aga vahelduvvoolu juures on tal reaktiivtakistus. 37. Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvoog? Puiste tähendab, et osa magnetvoost läheb läbi õhu ja see tekitab seadmesse lisatakistuse. Mida suurem on puiste, seda suurem on ka seadme takistusvool. 38. Elektromagneti tõstejõud sõltub pöördvõrdeliselt magneti ja eseme vahelise õhupilu suurusest. Kas see tähendab, et kui õhupilu 0, siis tõstejõud lõpmatusele? Jah, F = dWm / d, kus dWm magnetvälja energia muutus, mis on võrdeline õhupilu ruumala muutusega dV = A d. Olgu d hästi väike nt. 0,0000000001 ja dWm olgu 1, siis F = 1 / 0,0000000001 = 10000000000. 39. Kuidas teha kindlaks, milline mähis trafol on kõrgema pinge, milline madalama pingega?
ei sest see tapab, kuna veresooned võivad ummistuda 24. Muutuva raadiusega kapillaartorus on õhumull. Mis juhtub õhumulliga? 2 (vt Laplace´i rõhu valemit, p L = , kus R on sfääri raadius) R 25. Mis on menisk? Ümmarguse ristlõikega torus võtab vaba pind sfääri kuju ja seda nimetatakse meniskiks. Märgava vedeliku korral tekib nõgus, mittemärgava korral kumer menisk. 26. Mis on keskkonnatakistus? Takistusjõudusid, mis on tingitud keha liikumisest vedelas või gaasilises keskkonnas, nimetatakse keskkonnatakistuseks. 27. Milline iseärasus on keskkonnatakistusel? Nende jõudude iseärasuseks on hõõrdumise puudumine paigalolekus. Väikestel kiirustel on asi võrdeline. 28. Mida nimetatakse sisehõõrdumiseks? Vedelikuosakeste liikumisel üksteise suhtes tekivad pidurdavad jõud, mida
[τ]-tinglik lubatud lõikepinge. Neetide vajalik arv z=4F/ πd2[τ] 49. Keevisliide ja selle iseloomustus. Kasutatakse enamasti väikese üldise koormusvahetuste arvu puhul. Seetõttu arvutatakse need liited põhiliselt nimipingete järgi, pingete kontsentratsiooni arvestamata. ___50. Keevisliited (skeemid). 1) Normaalne nurkõmblus Täisnurk; 0,7k k 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus. Otsmise nurkõmbluse (joon. 232a lk. 277) koormamisel paindemomendiga M ' Wõ 0,7kh 2 kirjutatakse tugevustingimus
4. Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. P=mg, kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul p V= n R T, kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist,
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
tähtsamaks omaduseks on ümberlülitamise inertsi puudumine. Põhiliseks kasutatavaks ümberlüliti tüübiks on gaaslahendaja. Gaaslahendaja on umbes 1 cm pikkune lainejuhe osa, mis mõlemast otsast on suletud kvartsklaasist aknaga. Gaaslahendaja on täidetud vesiniku ja veerauru seguga, mis on umbes 0,01 baarise ülimadala rõhu all. Gaaslahendaja kambris paiknevad teineteise vastas kaks koonusekujulist teravatipulist elektroodi. Kui pinge elektroodide vahel puudub, siis gaas lahendaja sees pole ioniseeritud ja lahendaja takistus ülikõrgsagedusele on suur. Kui elektroodidele anda pinge ümbes 1000 V, toimub gaasi inoniseerimine ja lahendaja takistus ülikõrgsagedusele muutub praktiliselt nulliks. Kui elektroodide pinget alandada, gaas deioniseerub ja lahendaja sulgub ülikõrgsagedusele. Ioniseerimise ja deioniseerimise protsesside kestvus on umbes 2μs. Gaaslahendaja kaitseb radari vastuvõtja sisendit teiste radarite impulsside eest. 4
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
