Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid:
- moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu - tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud - ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama - perel oli kana Heroodes, kes oli kuri, aga kellelt saadi mune - ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi - tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud
Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi.
Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi.
Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi.
varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi.
hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi.
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-
Õde palus oodata, kuni jõuavad kaevu juurde. Oli palav ja higi juba jooksis. Vend nägi vet täis lehmasõra jälge. Vend tahtis juua, aga õde keelitas, et muutub vasikaks. Liikusid edasi, venna janu läks suuremaks ja nägi vet täis hobusekabja jälge. Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur. Nägi kitsesõrajälge, mi soli vet täis. Ära joo, muidu muutud kitsetalleks. Vend aga ei suutnud enam vastu pidada ja jõi, ning muutus kitsetalleks. Õde oli õnnetu ja hakkas nutma. Tuli kaupmees. Õde kurtis muret. Kaupmees lubas, et kui tüdruk talle naiseks tuleb, siis jäetakse kitsetall alles. Tüdruk läkski. Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna
· Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida. Ometigi õnnestus lehm päästa. II Järgmisel päeval tutvuti koduümbrusega. Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada. Ta arvas, et naabriga kahe peale kaevates tuleb see odavam. Sulane Sauna-Madis, aga arvas, et Pearuga koostööd teha ei maksa. Andres ja Madis tõstsid võidu kive. Andres oli oma sulasest palju tugevam. III
Miisu käis pidevalt hiiri püüdmas, aga mitte kodu lähistel, vaid kaugemal metsa ääres. Vanaema tahtis teada saada, kus täpsemalt Miisu hiiri püüdmas käib, seega otsustas ta kassil salaja taga kõndida. Üks hetk oligi vanaema kadunud ja kõik teised lapsed ning vanemad otsisid vanaema taga. Otsiti küünist, otsiti laudast ja isegi tiigist. Kõik olid murest murtud ja kui lõpuks paari tunni pärast vanaema metsa äärest koos kassiga tagasi tuli, olid teised rõõmsad, et vanaemaga polegi midagi juhtunud. Veel meeldis mu vanaemale laudas käia. Eriti keskpäeva ajal, kui kanad munesid. Ta kuulas kanade kaagutamist, võttis kanu sülle ja korjas munad ära. VanaTol ajal oli traathari, millega lehmi ja hobuseid kammida. Mõnikord kadus vanaema tundideks lauta ja kõik otsisid jälle teda. Juhtus ka seda, kui vanaema jäi lauta puhta põhu peale magama. Laudas oli alati värske põhk olemas. Tavaliselt tõi seda vanaema ema. Põhku toodi
Tal oli külm ja sisemuses keeras. Tanel andis talle peavalutabletti ja Heidi olemine muutus natuke paremaks. Pärast hommikusööki helistas tüdruk Dianale ja kuna ta oli oma telefoni ära kaotanud, kasutas ta poisi oma. Heidi rääkis sõbrannale loo ära ja too oli sellest väga ehmatanud. Heidi uuris ka seda, et kas Diana ei olnud kogemata rääkinud tema emale, et tüdruk ei ööbinudki sõbranna juures. Õnneks oli Diana siiski aru saanud, et ta peab valetama. Heidi lubas pärast ka Diana juurest läbi astuda. Heidi ja Tanel läksid tagasi silla juurde, et otsida üles tüdruku telefon. Õnneks oligi mobiil seal, aga kui Heidi vaatas oma vastamata kõnesid ja sõnumeid tahtis ta hoopis, et poleks telefoni leidnud, kuna talle oli kaks sõnumit saatnud tema endine poiss Reimo. Kui Tanel neid sõnumeid nägi, sai ta väga vihaseks, sest sõnumid solvasid Heidit. Heidi ei julgenud pärast sõnumite saamist enam üksi Diana juurde minna, kuna ta
säärtega oli ja need andsid talle vitsa, Pearu tempude peale köster ja rätsep lahkusid peolt - Köstri asemel hakkas jutustama Hundipalu Tiit, mõne ajapärast jäid aga teised peomehed laua äärde jutu saatel magama, kui Tiit jutustamise lõpetas, ärkas Pearu ja ajas ka teised üles ning jutuvada läks edasi - Alles hommikul hakkasid mehed ära vajuma kui päike juba tõusis, Oru-eit vedas oma mehe koju magama XXVIII - õnnetu talv, kõik sai alguse Kassiarult, kui Jaska lapsed haigeks jäid ja tema 2 last surid, tehti matused, mille järel järgmised kaksikud surid, järele jäi vaid imik Maali - haigeks jäid lapsed ka Orul, Hundipalul, Ämmasool ja Raval, igal pool sai mõni laps surma, teiste matustele enam ei jõutudki, sest pidi enda omade eest viimast hoolt kandma - Orul suri 2 väiksemat last, Hundipalul samuti 2, Raval suri 1 poeg, Kukesaare Jaanil tütar,
1946. aastal kolisid Lebrehtid lähedal olevasse Sompa külla Ida-Virumaal, kuna tööjõudu enam eelmises kohas ei vajatud. Seal elasid nad lühikest aega. Siis kolis pere Jõhvi linna ühte korterisse, põhjus oli täpselt sama. Jõhvis kohtas Rudolf naist nimega Elmiire. Mõne kuu pärast abiellusid Rudolf ja Elmiire. Kuna Elmiirel oli tütar, siis nad pidid elama 2-toalises korteris viiekesi: Rudolf ja Elmiire ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale võõrasemaks. Elmiirel oli poeg ja tütar. Poeg elas juba omaette, aga tütar ei olnud nii suur ja elas koos oma emaga. Tihtipeale Elmiire tegi minu vanaemale ülekohut. Kõigele lisaks Elmiire õmbles oma lapsele ilusamad riided kui minu vanaemale. Kui vanaema käis juba viiendas klassis kolisid nad Jõhvi linna teise korterisse, kuna vend Albert sai miilitsas tööd ja see võimaldas neil kolida paremasse kohta. Albert ei jäänud
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea l
imetlesid. Muidugi olid ka emal oma probleemid. Isa läks nende juurest ära kui poiss oli 5 aastane. Isal on oma pere, nad ei suhtle. Ta teab, et isal on probleeme joomisega. Lapsena võttis osa igasugusest huvitegevusest. Emale meeldis väga, kui ta laval esines, laulis, näitles, luges luuletusi. Ema püüdis alati tema esinemistest osa saada, võimaluse korral hankis igaks esinemiseks uued riided. Hiljem rääkis nähtust-kuuldust vanaemale, oma sõbrannadele. Veel käis noormees kunstiringis. Õppis noormees keskmiselt, kuid see-eest luges palju. "Siis muutusid olud, emal tekkis probleeme töö juures, tellimusi jäi vähemaks." See tähendas teatud harjumuspärase elustandardi muutumist ja energia vähenemist tegelemaks poja probleemidega. Ta jäi suhteliselt omapead. Tekkisid uued sõbrad - kõik pärit peredest, kus olude teisenemine oli toonud kaasa nii töökaotuse, jõuetustunde kui ka lootusetuse. Kodus ei
ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud selle poolest, et tal oli kuldne süda ja täiesti puine selg.Tal oli kaks lähemat sõpra-Eduard ja Osvald.Kuna sel aastal oli jõuluvana selg haige, otsustas
Vargamäe lapsed said omavhel hästi läbi, hoolimata vanemate vihavaenust. Andrese ja Mari esimene poeg oli juba mõni kuu üle nelja aasta vana, kui sündis järgmine poeg Ants. Varrud otsustati pidada koos nelipühadega ning Eespere ei hoidnud millegagi tagasi, kõike oli küll. Kutsutud oli isegi Oru Pearu ühes kõigi teiste Tagapere elanikega, sest paar viimast aastat olid Vargamäe peremehed rahulikult läbi saanud, ning veel palju teist rahvast. Järgmine talv oli õnnetu kogu Kõrvenurgale, sest järjest hakkasid lapsed põdema rasket haigust. Kõigepealt surid Kassiaru Jaska kaks last, seejärel veel nende kaks last kaksikud poisid -, ning veel kaks väikest inimest maeti surnuaiale. Ainult pooleaastane Maali jäi Kassiaru Jaska ja tema Matildele alles. Edasi hakkas haigus hoogu võtma nendes peredes, kes olid käinud Kassiarul kahe esimese lapse matustel: Orul, Hundipalus, Ämmasool ja Raval. Orul suri kaks last, Hundipalul samuti kaks
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli
" 23. Orul karjas Riia matsakas ja madal plika, silmad kui haljad teraskillud, pilk pisut altkulmu, valkjad salgud alati silme ees. Tal oli kallis kass Milli, igal pool kandis kaasas. Indrek vihkas kassi. Oli tunnistajaks, kuidas Riia lasi Millil linnupoegi süüa. Lõpptulemus: kass surnud. Indrek kaevas haua valmis. Muska kraapis kassi välja. Lõpuks põletasid kassi üldse ära. Riia sai teada, ei andnud kunagi andeks. 24. Mäel Liine, Tiiu ja Kadri, Sass 25. Orul Juljus, viimane poeg Jüri · Sulast ja tüdrukut kaubeldi kõrtsis. · Eraldi meeste ja naiste(ja laste) viin. · Nelipühade aegu tutvus Vargamäe Eespere ümbruskonnaga, said omadeks inimesteks. · Kui Eespere alles pime mets kattis, kutsuti kogu saart Kuusiksaareks. - lk 61 kuidas sai Vargamäe nimetuse · Talu oli võlgu ostetud, sisse makstud vaid käsiraha, kuid peremees-perenaine ei tahtnud, et nende lapsed peaksid ostetud kohe tasa teenima.
1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta läks tüdru
,,Lolita" Vladimir Nabakov Vladimir Nabakovi novell on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Raamatu algul räägib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi. Humbert Humbert oli vahepeal ka abielus naisega Valeria, kes pettis teda vene immigrandiga. Humbert lahkus ta juurest ja läks Ramsdale linna, kus ta tahab kirjutada. Ta läheb vaatama tuba lese Charlotte Haze juurde, kuhu ta algul ei soovi jääda kuni ta näeb ta tütart Dolorest. Lolita päevitab just õues. Ja Humbert on lummatud. Ta on nõ
Siin on veel neid. Ma pole nendes olnud, aga sinna tahetakse samuti venelasi. Ma võin hankida sulle välispassi, kui tahad."), hakkas ka Zara sellest unistama. (,,Kas tal oleks võimalik raha kokku hoida, koguda nii oma viie aasta jagu? Nii et saaks kooli minna ja lõpetada. Kas oleks võimalik nii kõrvale panna kui ka koju saata? Või kui ta oleks seal ainult mõnda aega, näiteks pool aastat, jõuaks ta selle ajaga piisavalt kõrvale panna?Zara läheb ära . Vanaemale toob ta hunniku raha ja näiteks teleskoobi. Kui ta tagasi tuleb, reisikohver dollaritest pungil, ja maksab selle eest kinni oma õpingud, saab rekordilise ajaga arstiks ja leiab omale omaette korteri. Tal oleks oma tuba, kus saaks rahus õppida, eksmiteks valmistuda, ja tal oleks läänelik soeng, läikivad sukkpüksid iga päev jalas ja vanaema võiks teleskoobiga Suurt Vankrit otsida." (46) Zara läksiki Saksamaale Berliini. Seal ei oodanud Zarat ees aga see töö, mida ta arvas olevat,
11 Kokkuvõte Sain sellest raamatust selle faktipõhise ülevaate täielikult. Ütleksin, et raamat oli täis isegi liiga palju fakte kuninganna ja tema elu kohta, see muutis raamatu lugemise ehk veidi igavaks, kuid üldmulje tema elust muutus täielikult. Enne raamatu lugemist ei osanud ma arvatagi, et sellel naisel võis nii õnnetu lapsepõlv olla. Et teda oldi nö maha kantud troonipärijate järjekorras. Et ta peitis oma arglikkust ja närvilisust tujutsemise ja temperamentsuse taha. Ja et tal isa polnud ning ema tema vastu plaanitses. See on kohutav kui kurvastav tema lapsepõlv minu jaoks oli. Ma ei sooviks kellelegi sellist lapsepõlve, sest see ongi kõige jubedam, kui inimestelt võetakse lapsepõlv ära, sellega on nad jäänud ilma ühest tähtsamaist osast enda elus. Lapsepõlv on see, mis paneb aluse tervele
Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks ning saatis tüdrukuid linna Pasale. Zaral oli probleeme kõnelemisega ja Aliide hakkas juba kahtlustama Zara jutu tõesust. Nad läksid tuppa. Aliide pakkus talle puhtaid riideid: alusseelik ja kittel. Zara ei tahtnudd seelikut vaid pükse
Soku poega Steni. (Saar 2002) 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps sai nimeks Sverre); Astrid Lindgreni teosed "Pipi Pikksukk" (Annika), "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" (Malin), "Hulkur Rasmus" (Rasmus); Silvia Rannamaa "Kadri. Kasuema." ja Oskar Lutsu "Kevade" (lapsele pandi nimi õpetaja Lauri järgi). (Ibid) 2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast Antud alajaotuse alla käivad põhjused nagu ,,Laps oli lihtsalt seda nägu" ning need, kus lapse nime mõjutas tema sünnikuupäev. Nii sai mitme lapse nimepäev olema samal päeval nende sünnipäevaga ja nii mõnelegi vastsündinule tuli leida uus ja sobivam nimi, sest eelnevalt valmis valitu temaga ei sobinud
Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees
sõitsid mõisa või pöörasid sealt tagasi linna. No miss eal täna ometi on küsis üks tööline teiselt. Täna on ju preili pulmad vastati talle. Ah pulmad, kui ruttu preili saksamaalt peiu leidis ütles üks töötaja. Nii nad arutasid veel tükk aega pulmadest ja pulma külalistest. Varsti tulid kaks tõlda. Nende ees vilets hobune ja taga puust talu vanker. Mõne aja pärast tuli neile vastu veel üks vanker ja nad põrkusid tee pealt välja. Vankris olevad Jaan ja Kadri aga läksid mõisa poole jalgsi tagasi lõpuks nad jõudsidki kohale. Õu ja aed oli väga ilusasti kaunistatud. Pruut Hilde oli pika valge kleidiga ja rohelise pärjaga. Aga kui oli aeg alustada pulma registreerimisega sai Hilde kirja, milles oli kirjas et ta peigmees pidi ruttu rutulise talitluse pärast Riiga sõitma. Teenrite kära, sõidumürin ja hobuste hirnumine, mis pidulikku õue täitma hakkas äratas pingil istuva Aini oma unistustest üles. Ta uuris natuke ilma ja läks üles Hilda
Hollandis kõikjal vesi ja see oli vaene maa, tahtis ruttu Aafrikasse tagasi - meenutas veel õhtut Franziga kanali ääres, kus lõpuks veinist purju jäi, itaallane tõi lauda põleva jäätise 11. - mt polnud järsku enam milleski kindel, kas see oli kõik tõsi olnud, et ta oli kiirrongis olnud, ja tema vastas oli neeger istunud ja ta oli vaadanud rongi aknast välja tulpe istutavaid inimesi 12. - kindel maastik, mida ta mäletab, pigem hoopis taevas - istusid vanaemaga söögilaua ääres, mt piilus aknast välja tänavale, et vanaemale öelda, kes parasjagu mööda kõnnib - köögiaknast paistev taevas pole kunagi ühesugune, mt tundis, et näeb sellest taevast kõiki oma elu nägusid ja maastikke, tundis neid aina uuesti ära 13. - mt ei lükanud Franzu ka trammi alla, kuigi Amsterdamis oleks seda olnud lihtne teha - kui Franz unes sonis/hambaid krigistas, piisanuks vaid sellest, et mt oleks tal käest võtnud,
Enamik murdeealisi ei saa aru, et vanemad tahavad neile ainult parimat. Nad ei usalda oma vanemaid ning enamik noori ei austa oma vanemate soove. 5 Helga Nõu elulugu Helga Nõu on sündinud 22.septembril 1934 Tartus. Ta on Eesti kirjanik ja õpetaja. Kuni 1957.aastani oli ta nimi Helga Raukas, ta abiellus Enn Nõuga. Helga isa oli metsainspektor Aleksander Friedrich Raukas ja ema käsitööõpetaja Elsa Raukas. Helga oli Aleksandri ja Elsa ainuke laps. Nad elasid Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas ning aastal 1944 põgenesid nad Rootsi. Alates 1957.aastast on Helga kodu olnud Uppsalas. Aastatel 1942-1944 käis Helga Pärnu linna 5.algkoolis, pärast seda kolis ta Rootsi ja õppis edasi Adelsö algkoolis(1945-1948). Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursustele, kus õppis vaid aasta. Õpinguid jätkas ta Södermalmi kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis(1950-1955). Õpingud
------)) suunavate küsimuste toel. Näide: Tibu ütleb: Pillel oli hea tuju. Tal oli uus kübar. (õpetaja asetab vastavalt lausete esitamisele lauale lühikeste lausete noobid). Miks oli Pillel hea tuju? Pillel oli hea tuju, sest tal oli uus kübar. (õpetaja asetab lauale põhjusliitlause noobi). Nüüd on sinu kord. Tibu ütleb: Pille oli Pille oli õnnetu, sest tuul viis õnnetu. Tuul viis kübara lendu. kübara lendu Miks Pille oli õnnetu? Pille jooksis, sest Tibu ütleb uued laused: Pille jooksis. Ta tahtis kübarat kätte
juuste ja sügavate silmadega, terava pilgu ning mustade riiete ning tanksaabastega tüdruk. Keegi ei ole temaga kunagi rääkinud ning ka tema ei räägi kellegagi. Kellegil ei ole vaja teda ning tundub et ka temal pole vaja kedagi. Tema kohta käisid ringi igasugused kuulujutud. Ann oli neid kuulnud oma sõpruskonnas kuhu kuulusid tema vanad klassikaaslased: Reena, Silvia, Tiit ja Marten. Kõik teadsid tema kohta midagi põnevat. Kord ühel reede õhtul oli olnud põhiteemaks neil Maya. Kõik teadsid Maya kohta midagi põnevat rääkida. Käis jutt, et ta ema on nõid ja oskab needusi peale panna ja maha võtta. Mayat olevat nähtud mingite nahktagidega tüüpidega. Ta pidavat olema satanist ning teati rääkida ka tema õest kes pidavat käima 8. klassis. Ann ja tema sõbrad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
