ABSTRAKTSIONISM (ld. keeles abstractio- eraldumine) e. nonfiguratiivne kunst e. esemetu kunst Pildid: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.htm Tunnused: · hoogne, värviküllane, maaliline · värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. · ei lähtuta reaalsetest objektidest · puudub mõistusepärane konstruktsioon Sündis peaaegu üheaegselt Münchenis, Amsterdamis ja Moskvas
Abstraktsionism Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Abstraktsionism on moodsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teoste loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemeid, seega töös pole ühtegi äratuntavat eset või figuuri. Sellist kunsti on nimetatud ka nonfiguratiivne või esemetu kunst. Abstraktsionism ei tekkinud tühjale kohale, tema eelkäijaks on kubism, futurism, dadaism, kus ka enam ei jäljendatud loodust. Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vormid, rütm jne. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu ja tundeid. Võivad lisanduda ka filosoofilised õpetused kõrgemast reaalsusest. Abstraktsionism kujunes 20.saj algul Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu
1916 alustas kunstiõpinguid 1918 esimene näitus 1922 astus Madridi kuningliku kunstiakadeemiasse 1926 tugevad sürrealismi mõjutused 1929- 39 kõige viljakam loomeperiood; arendas lõplikult välja oma stiili;, pildid meenutavad õudusunenägusid ja mõjuvad efektsete lavastustena 1940- 48 elasid naisega (Gala) USA paguluses 1950ndatel hakkas tegema suuremõõtmelisi ajaloomaale 1970ndatel alustas isikliku muuseumi projekteerimist Figuereses Abstraktsionism (rahumeelne) Abstraktne e. nonfiguratiivne e. esemetu Abstraktsionismi teoste loomiseni jõudsid ~1910, kolm üksteisest sõltumatut kunstniku (Vassili Kandinsky, Piet Mondrain ja Kazimir Malevits). Teoste loomisel ei lähtuta reaalsetest objektiest, konkreetse vormiga seotud tegelikus kadus. Kunstnikud püüdsid end väljendada värvikombinatsioonide, joonte ning ebamääraste vormide kombineerimise kaudu. Eesmärgiks oli senise kunsti lammutamine. Levis Euroopas 1920- 30ndatel, USAs 1940ndatel
(tõeline kunst on läbi legendide, müütide - mitte kujutada seda, mis on meie ümber). Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid, nagu sünd, surm, saatus, armastus, patt ..., nad kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne: kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt. Abstraktsionism Sünnib 1910-20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal. Nonfiguratiivne ehk esemetu kunst. Maalikunsti subjektiivne väljendus, mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade, joonte. Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli.Olenevalt kujutatavast jagatakse: ekspressiivseksja konstruktiivseks (geomeetriliseks) abstraktsionismiks. Abstraktsionism esineb ajaloos lainetena, tekib mitmel korral uuesti. Dadaism Dada kujuneb välja I MS käigus paralleelselt kahes linnas: Zürichis (Sveits) ja New Yorgis. Levib 1916-1924
uusehitised, Punaarmee, sport ja perekond. 4. allegooriline, konventsionaalne ja ülespuhutud stiil on suunatud rahvamassidele 5. 1960. aastatest muutus kunstnike väljenduslaad mitmekesisemaks, mõjutusi saadi 20. saj Euroopas ja Ameerikas toimunud kunstiuuendustest KUNSTNIKUD: Aleksandr Ivanovits Gerassimov (18811963) lõi riigijuhtide ja kultuuritegelaste portreid ning ajalooainelisi maale TÖÖLEHT 2. 20. SAJANDI KUNST 1. NONFIGURATIIVNE KUNSTfiguurideta kunst, ainult värvid ja laigud USA kunsti algus TAUST Termin on pärit aastast 1940, mil prantsuse kunstnik Jean Bazaine tituleeris oma kunsti `nonfiguratiivseks'. TUNNUSJOONED 1. maaliti õlivärvidega keskmise suurusega lõuenditele 2. anti edasi loodusest lähtuvaid vorme, sest vormid, mis jõuavad maalile peavad läbi kunstniku ikka kusagilt tulema, inspiratsiooni annavad ka argistseenid 3
annaabi.ee 
