Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents näitekirjanik ja lavastaja, kes on kirjutanud lisaks ,,West Side Storyle" libretod muusikalidele ,,Gypsy", ,,Do I Hear a Waltz?" ja ,,Anyone Can Whistle". Peale selle on Laurents veel kirjutanud
tema kohta huvitavaid fakte teada saada. Perekond Grace Patricia Kelly sündis 12. novembril 1929. aastal Philadelphias, jõukasse perre. Tal oli 2 õde ja 1 vend. Tema lapsepõlv oli enamjaolt sündmuste vaene, aga üks asi mida ta ihaldas juba nooreseas, oli saada näitlejaks. Pärast keskkooli lõpetamist 1947.aastal, suundus Grace New Yorgi rambivalgusesse, et proovida oma õnne seal. Grace töötas mõnda aega modellina. Oma debüüdi Brodway-il tegi ta 1949.aastal. Grace isa oli John Brendan Kelly Sr, kes kandideeris 1935.aastal Philadelphia linnapeaks, kuid kaotas napilt. Hiljem teenis ta Fairmount Parki-i komisjonis. Grace ema Margaret Katherine Majer Kelly sündis luteri usku peresse. Peale Mr. Kelly-ga abiellumist pöördus ta katoliku usku. Näitlejakarjäär Osaledes prestiizel Ravenhilli akadeemias, oli Grace koos oma ema ja kahe õega modelliks kohalikel üritustel. Ta sai oma esimese näitlemiskogemuse 12
Emotsionaalsed reklaamikampaaniad töötavad tunduvalt paremini, kui ratsionaalsetel argumentidel rajanevad kampaaniad, Seks, humor, animatsioon ja kuulsuste kasutamine töötab ühtviisi hästi, mida kinnitab ka Richard Branson oma raamatus "Teeme ära!", kus ta toob näitena oma uue tootebrändi Virgin Mobile`I reklaamitriki. Nimetatud reklaamis rippus R. Branson, näiliselt alasti, kraana otsast alla kõrgel New Yorgi Time Square`I kohal ja tema kõrval rippus, samuti näisliselt alasti, Brodway Full Monty näitetrupp. Tegelikult kandsid nad ihuvärvi kostüüme ja nende loomingulised osad olid kaetud Virgini mobiiltelefonidega. Selle reklaamtrikiga olid nad Ameerika Ühendriikide tähelepanu keskpunktis (Branson, 2009:167). 8 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal 2.4 Meedia mix
"Juurvilja-põllul" 1911; "Torm" 1911; "Naine pargis" 1914; "Türgi kohvik I" 1914. Piet Mondrain (1872-1944) Hollandlane. Jõudis teisena abstraktsionismini. Õppis Amsterdami kunstiakadeemias. Maastikumaalid. Rühmitus "De Stijl" ja samanimeline ajakiri. 1909.hakkas looma puude seeriat. Ta toetus Platoni filosoogiale. Oli geomeetrilise abstraktsionismi esindaja. Tunnistas ainult vertikaalseid ja horisontaalseid jooni. Tegi ka mööblikujundust ja tegeles arhitektuuriga. "Brodway boogie woogie"; "Kombositsioon halli ja helepruuniga"; "Kompositsioon kollase ruuduga". 1913.aastal tekkis Venemaal Supermtism (vene abstraktionism). See lähtus kubismist ja futurismist. See oli geomeetriline vorm abstraktsionismist. 1916.aastal avaldas Malevits oma ideed essees "Kubismist ja futurismist supermatsmini". Supermatismi lõpptulemuseks oli see, et maalil olid puhtad vormid, puhta ruumi väljendus ja kindlasd punktid, mis seovad värvi, vormi ja ruumi.
David Belasco (1853 1931) lavastaja, näitleja, dramaturg. Kõige olulisem New Yorgi teatrimees. Kirjutas Brodwayle üle saja näidendi, lõi mitmeid teatreid ja juhtis neid. Tema tähtsus tõi Ameerikasse uut laadi naturalismi, tähtsustas lavastuses pisimaidki detaile. 19. sajandi meelelahutuslikul pärandil on tagajärjed: Teater tähendab meelelahutust ameeriklaste jaoks, sest nad ei tunne teistsugust teatrit ajalooliselt. Brodway trupid rändasid üle kogu maa, see süsteem toimib tänaseni iga lavastuse jaoks oma trpp, oma meeskond, mängitakse nii kaua, kuni jätkub publikult. Ärile orienteeritus ei lasknud esile tõusta nõudlikumal repertuaaril. Oluline on ka kino mõju, kino hakkas massiliselt mõjuma. Teater muutus kino tõttu kitsama publiku kalliks lõbuks. Lavastamiskulud järjest tõusid. Püüdeid on kunstiväärtuslikuma
Harry Tierney “Rio Rita” Mabel Wayne “In a little Spanish town” 1927 Walter Donaldson “My blue heaven” Karel Vacek “Du schwarzer Zigeuner” (Meil “Hei, mustlane mängi”) Mabel Wayne “Ramona” Vincent Yomans “Hallelujah” Victor Young “Sweet Sue” 1928 Franz Doelle “Siis, kui valge sirel õitseb taas” Ralph Erwin “Ma suudlen teie kätt, madam” Ray Henderson “Constantinopole” Jimmy McHugh “I can’t give you enything, but love” 1929 N. H. Brown “Brodway melody” Hoagy Carmichael “Tähetolm” Ray Henderson “Kui mul oleks sinust rääkiv pilt” Hans May “Armunud Bimbambulla” Anton Profes “Am Sonntag will mein Süsser mit mir segeln geh’n” 174 LISA 3. P. VEEBELI 1. DŽÄSSIKONTSERDI KAVA (nagu see oli trükitud) Teisipäev, 24. novembril 1936. a. JAZZ-KONTSERT Juhatab F. Weebel Kava: I 1. Dinah Fox-Trot arrang. F. Veebel 2
annaabi.ee 
