Gerontoloogia on teadus vananemisest, mis käsitleb 1. vananemist 2. eetikat 3. vanuripoliitikat Gerontoloogial on neli alaosa: 1. Biogerontoloogia tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3. Psühhogerontoloogia käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika
Ratastool on peamine kompensatoorne vahend inimestele, kellel on alajäsemetes lihasjõud vähenenud, jalgade halvatus või kõrge vanus (Franklin jt. 2006: 96). Christianseni sõnade kohaselt võimaldab ratastool inimesel istuda, liikuda, suhelda, töötada ja olla seal kus inimene tahab olla ning teha seda mida ta tahab teha (Christiansen, 2005: 12). 11 Paljudel juhtudel on ratastool kohandatud kliendi spetsiifilistele vajadustele. Näiteks ratastoolid, mis on mõeldud eakatele, peaksid olema suunatud stabiilsusele, vähesele energiakulule ja kukkumiste vältimisele. Ratastooli disain põhineb järgnevatel faktoritel: · biomehhaanilised analüüsid antropomeetriliste mõõtmiste põhjal; · füüsiliselt funkstioneeriv (Franklin jt. 2006: 65-66). Võttes arvesse neid faktoreid tagab ratastool lihtsama käsitlemise, mugavuse ja tõstab iseseisvust igapäeva tegevuste tegemisel. Otsustamine, milline on parim ratastool, hõlmab
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
kombineeritud. Sensoorne koor- tundlikkus vastaskehapoolelt; seal asub ka osa wernice kõekeskusest, kuulmis-ja info integratsioon, tunnetus: tajude süntees ja analüüs, domineeriv poolkera tegeleb arvutamisega ja mittedomineeriv: kehaskeemi ja ettekujutluse väliskeskkonnast. Parietaalsagara kahjustus: iseloomulikud tundlikkuse häired. Mittedomineeriva poolkera kahjustus: autotopagnoosia kehaskeemihäired; anosognoosia ei tunneta kehaosasid (defekti); riietumise apraksia; geograafiline agnoosia ei leia kohta; konstruktiivne apraksia ei suuda joonist kopeerida. Domineeriva poolkera kahjustus: amnestiline afaasia; akalkuulia ei oska arvutada; aleksia lugemise häire; agraafia kirjutamise häire; apraksida sihipärase tegevuse häire, nt inimene kaotab võime nööpe isesesvalt kinni panna, kahte nööri otsa ei suudeta kokku kõita, apraksiaga inimene hõõrub tiku valet poolt vastu tikutoosi
.107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja.............................................................................................................132 Isa.......................................................................................................................134 Muud lähedased..................................................................................................136 Vanema puudumine (kaotus)..............................................................................140 Perekliima....
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad,
Üleval pool olev skeem-joonis sisaldab infodetaile, mis jaotub numbriliselt ja tähendavad järgmisi teabeid: 1. Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on omad ruumipunktid. Selline seaduspärasus tuleneb näiteks aja ja ruumi lahutamatuse printsiibist, mida väidab näiteks erirelatiivsusteooria. See tähendab seda, et aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühe terviku - aegruumi. Ja sellest järeldubki tõsiasi, et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis. Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks tavapärases korterelamus või majas liikuv inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja vältel. Näiteks kui inimene jookseb köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole tegelikult see köök nö
kaudu. AKuivne Kaasamine N?ustamise protsess ja utesemtus See nimekiri kattub ilmselt osaliselt teie enda mõtetega ja kahtlemata oskaksite veel Ma olen üha rohkem veendunud, et nõustamise käigus on kasulik leida viise, kuidas muidki omadusi lisada. Tähtis on tõsiasi, et on olemas teatud suhtlemisoskused ja kaasata inimesed lisaks verbaalsele suhtlusele ka kõigi nende meelte ja tajude kaudu. omadused, mis muudavad inimese mõjukaks. Mingi ametikoht (näiteks karjäärinõustaja Meeldejääva tegevuse korraldamisest ainuüksi muidugi ei piisa. Tegevus peab olema oma) iseenesest ei pruugi inimest mõjukaks teha
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
vamaks muutuda. Raamatu lõpetab osa tõenäosusest, osa 9. Üheksas sümfoonia on paljudel heliloo- jatel mitte ainult jäänud viimaseks, aga osutunud võibolla ka üheks tähtsamaks, näiteks Beethovenil, Bruckneril, Schubertil. Meie ei saa küll väita, et osa 9 oleks nüüd kõige tähtsam osa, ent samas leiab tõenäosuslik mõtteviis ümbritseva elu kirjeldamisel järjest enam rakendust. Tõenäosusteooria aluseks on tõsiasi, et kõike juhtuvat täpselt ennustada ei saa. Siiski saame tihti piiritleda, mis täpselt juhtuda võiks, ning arvudesse panna oma ootuse, kui võimalik üks või teine stsenaarium ikkagi on. Osas 9 arutame lugulaulude abil, miks see kõik päris niisama lihtne ei ole, ning raamatu lõpuakordina üritame lugeja erinevate näidete abil põnevile ja segadusse ajada. 11
Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad,
telise intensiivsuse treeningueksperimendis. Kui me doseeriksime neile ühesuguse koormuse in- skaalal aga väga tensiivsuse absoluutsel skaalal ja selleks oleks jooks kiirusega 5 ms-1, oleks kõrge kõrge intensiivsuse- treenitusega jooksjale see tugev, kuid harjumuspärane koormus, millega ta suure- ga kehaliseks tööks päraselt toime tuleks ning millel piisava kestuse korral oleks kindlasti ka treeniv efekt. Seda lubab oletada tõsiasi, et näiteks 10 000 m jooksus arendavad eliitklassi jooksjad rajal keskmist kiirust ca 6 ms-1, mis võimaldab neil läbida iga kilomeetri ajaga alla 2 minuti ja 50 sekundi. Nende organism talub seda hästi, kuna suhtelisel skaalal on sellise töö intensiivsus nende jaoks küll kõrge, kuid jääb kindlasti alla 100% VO2max piiri. Seevastu tagasihoidliku treenitusega meestest suudaks
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Andke kliendile alati võimalus valida ja otsustada Tänage alati klienti, isegi kui ta midagi ei ostnud Kommunikatsioon tuleb alati elus hoida Kehakeel kuidas seistakse, istutakse, liigutakse, hoiakud e. poosid Vahemaa suhtlevate inimeste vahel e. ruumikasutus Puudused on klientidega suhtlemisel haruharva kasutatav suhtlemisvahend Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik 7 Haloefekt kui eelnev kogemus on hea, kaldutakse selle inimese juures nägema vaid meeldivat Kuulamine isikust arvetsava suhtlemise eriline oskus (tähelepanelik kuulamine, aktiivne kuulamine, julgustav e. kehtestav käitumine) Klientide küsitlemine ja küsimustele vastamine Tunda põhjalikult kõiki firma tooteidja teenuseid ning soovitavalt ka konkurentide omi Suhtlemistakistused: Füüsilised takistused
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
