Kreeka jumalad Aphrodite Vanakreeka armastus-, ilu-, ja viljakusejumalanna. Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus. Ares Sõjajumal Ares Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg.
Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.
Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade Kättemaksuhimuline Taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Sümbol:Lehm ja paabulind ARUS(MARS) Sõjajumal Vihatud(jumalate ja inimeste poolt) Sõdurite kaitsja Sümbol:Raisakotkas, oda , kull, koer ATHENA(MINERVA) Tarkusejumalanna Sündis Zeusi peast Käsitöö kaitsja Sümbol:Öökull, kiiver, oda, madu APOLLO(APOLLON) Valguse ja ennustusjumal Korra, selguse, vaimuelu ja kunsti kaitsja Sümbol:Lüüra, loorber APHRODITE(VENUS) Armastus- ja ilujumalanna Merevahust sündinud Sümbol:Tuvi, jänes, ürt HERMES(MERCURIUS)
Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik.
KREEKA ROOM ND D A 1. Zeus Jupiter Peajumal, Välgunool, taevajumal, kotkas, jumalate valitsuskepp valitseja 2. Hera Juno Kõrgeim Lehm ja jumalanna, paabulind taevakuning anna, abielu ja abielunaiste kaitsja 3. Aprothit Venus Ilu ja Peegel ja e armastuse lilled jumalanna 4. Apollon Apollo Valguse, Vibu, nool, ennustamise lüüria , muusade ja kunstide kaitsja. Valitses ka katku ja näriliste üle. 5
Kreeka jumalad Mees jumalad Nais jumalad ZEUS-Ülemvalitseja, Zeus on taeva isand, HERA-abielu kaitsja ja, abielunaiste kaitsja vihmajumal, pilvede koguja ning käsutab ja abistaja (lehm ja paabulind) piksenooli(tamm, kotkas) POSEIDON-peajumalast järgmine. Ta on HESTIA- neitsilik jumalanna. Tema oli merede ja veekogude valitseja, maapõue kodukoldejumalanna, kodu isandaks, maa hoidjaks. Ta tekitas oma smbol(kodukolle) kolmhargiga maavärinaid. Nähtavale ilmus Poseidon koos arvulise seltskonnaga, kuhu kuulusid väiksemad jumalad ja mereloomad (härg ja hobune)
Kunstlikku viljastamist ei tohi vahendada ega reklaamida. Naise kunstlikul viljastamisel võib kasutada ainult ühe mehe seemnerakke. Ühelt doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue lapse eostamiseks. Protsess dokumenteeritakse. Isikuandmed viljastamisega seotud isikute kohta on konfidentsiaalsed. 3. peatükk KUNSTLIKUS VILJASTAMISES OSALEVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Naine ja mees peavad olema nõus, andes sisse kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, abielunaiste puhul ka nende abikaasa. Lahutamine annulleerib mehe nõusoleku, samuti mehe surm (kuu aja jooksul on viljastamine veel lubatud). Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes ta on sünnitanud. Spermadoonor võib olla iga kuni 40-aastane täisealine, munarakudoonor iga kuni 35-aastane täisealine. Tingimuseks on, et tegemist on füüsiliselt ja vaimselt tervete isikutega. Doonoril on õigus saada hüvitist sugurakkude loovutamise eest
varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Hera Vastand rooma mütoloogias oli Juno. Hera oli Zeusi naine, kes oli titaanide Okeanose ja Tethyse kasvandik. Hera püüdis meeleheitlikult oma abielu koos hoida. Tema peamiseks tegevuseks oligi oma mehe armukeste karistamine. Teda peetaksegi abielunaiste jumalannaks ja nende peamiseks kaitsjaks. Ka tema tütar, Eileithyia, tegeles abielunaiste abistamisega. Nimelt aitas ta naisi sünnitamisel. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion
1. Zeus peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas,
eestlaste üks väga suur probleem kuna eestlased juba on üks tõsine rahvas. Ka tervitamisel nagu tutvustamisel on oluline, et ei eksiks kes peab esimesena tervitama kuid siiski kiputakse eksima näiteks, et üksik mees tervitab oma meestuttavat ja tagant tulija tervitab eesminejat. Tihtipeale ei teata ka seda, et üle õla ei ole viisakas tervitada. Tänapäeval on tervitamise reegleid küll vähem näiteks ei ole nii väga oluline enam daamide vanuse vahe ja abielunaiste positsioon võiks siiski inimesed põhi reegleid teada. Väga tihti satutakse rumalatesse olukordadesse lihtsalt selle pärast, et ei teata kuidas käituda või siis teise riigi isikut õigesti tervitada.
Mõned müüdid peavad ka Typhonit tema pojaks, kes sündis Zeusi osaluseta. Hera kasvatasid üles titaanid Okeanos ja Tethys Hesperiidide maal, seal sai ka ta oma võimed. Vanarooma mütoloogias vastab talle Juno. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Kultuslikult austati Herat peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Teda austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendatud templeist ehk heraionitest asuvad
aastal Nõmmküla vallast Aru talust Maria Sidroni käest, tehtud arvatavasti 19. sajandi keskpaiku; A 706:32, kudus Leena Laast 19. sajandi esimesel poolel Ambla vallas Kukevere külas Reinu talus. Seeliku triibustikud: A 564:1931 A 509:1898 A 706:32 7 Seeliku voltimine: Põll Põll oli abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa, neiud põlle ei kandnud. Põll pandi pruudile pulma ajal pidulikult ette. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põlluviljakust. Piduliku põlle võib õmmelda valgest õhukesest puuvillasest riidest või õhukesest kahvaturohelisest villasest riidest. ERMis säilitatakse ka kahte põlle, millel õhukesele valgele puuvillasele riidele on villaste lõngadega alla serva tikitud laiem kiri. Põll A 509:4724 on õmmeldud puuvillasest
polnud mingit lootust naasta. Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuriiki, allmaailma. Hestia Zeusi õde, kodukolde jumalanna ja perekonna kaitsja Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, see tõttu on temast ka vähe lugusid. Kui Dionysos sai Olümoslaste hulka, olevad Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist. Sümboliks koldetuli Hera Zeusi naine ja õde, kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks. Sümboliks lehm ja paabulind Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Sõdurite kaitsja Inimesed ei armastanud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda. Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros Sümboliks oda, kull, koer Athena Zeusi tütar, tarkuse jumalanna
nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Poseidon Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni
Hephaistos on tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal.Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õdeZeusi ja nümf Maia poeg. Hestia oli koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Vana-Rooma analoog oli Vesta. Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikese "/wiki/Jumalad"jumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas
Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna.
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal
EROS LAD. AMOR: ARMASTUSE JUMAL, APHRODIE JA ARESE POEG. TEDA KUJUTATI PEAMISELT TIIVULISE LAPSE VÕI NOORUKINA , VIBU JA NOOLTEGA KÄES, MÕNIKORD KA SEOTUD SILMADEGA . EPHAISTOS LAD. VULCANOS : SEPATÖÖ , VULKAANILISE TEGEVUSE JA TULEJUMAL . SEPPADE KAITSJA NING APHRODITE ABIKAASA, KUNSTNIKE JA KÄSITÖÖLISTE HOIDJA. AINUKE INETU JUMAL, KUID VÄGA ÕIGLANE JA HEASÜDAMLIK , KES OLI KA LONKUR . HERA LAD. JUNO: KÕRGEIM JUMALANNA NING LAUSA TAEVAKUNINGANNA. ZEUSI ABIKAASA , ABIELUNAISTE KAITSJA. OLEVAT OLNUD NOOR JA KAUNIS, KUID MITTE VEETLEV . OLI KA ALATI TOHUTULT ARMUKADE , KUNA ZEUS POLNUD JUST TRUUDUSE EESKUJU . HERMES LAD. MERCURIUS EHK MERCURIO: KAUPMEESTE JA VARASTE JUMAL NING ETTEVÕTLIKE INIMESTE KAITSJA NING JUMALATE KÄSKJALG . ULJAS NOORUK , KES AINUKESENA VÕIS MINNA ALLILMA, SEST KERBEROS LASI TA AINUKESENA LÄBI. HERMES LEIUTAS FLÖÖDI JA LÜÜRA, MITMESUGUSED VÕIDUAJAMISED JA POKSI. HESTIA LAD. VESTA: KOLDETULE- JA KODURAHUJUMALANNA, KES OLI KOLMAS
Üks 12-st olümposlasest. Tulejumal, käsitööjumal, sepp, algselt ka äikesejumal. Oli inimeste poolt armastatud, abivalmis ja peaaegu isetu, inimestesõbralik. Hephaistos oli inetu ja lombakas. Kujutamisel on tal käes haamer, tangid, kirves. Ilusad jumalad tegid tema üle nalja, kuigi Hephaistos oli neile alati vajalik. Tema naine oli Aphrodite, kes pettis teda sageli. HERA Kronose ja Rhea tütar, abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle. Ta oli väga kena. Zeus käitis temaga halvasti, pettis teda sageli, kuid Hera oli truu, suunates oma raevu pigem Zeusi armukeste pihta. ZEUS Kuningas, olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja.
Ehted ja aksessuaarid Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju. Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga pandi kaela mitmesuguseid klaas- või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele ka hõberaha. Sukad olid ühevärvilised, tavaliselt valged. Sukad püsisid üleval sukapaeltega need seoti põlve alla. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga. Tavaline abielunaiste peakate oli tanu. Tanu valmistati ühest piklikust riidetükist. Karja naiste tanud olid madalad ja nukid ulatusid kuklas kõrgele. Tanud kaunistati geomeetrilise kirjaga ristpistetikandiga. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised tuttmütsi. Tuttmütsid kahanesid 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsideks. Teele minnes seoti nii tanule kui ka ketasmütsile peale ruuduline rätik. Linaseid sinise-valge-, punase-valgeruudulisi rätte
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA · Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA • Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka
Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQfNrNjGC_OZK0JGq43RxWEO3qglNk7lLEBG6Jsz Hera Kõrgeim jumalanna, taeva kuninganna Abielu ja abielunaiste kaitsja Kronose ja Rhea tütar Oli Zeusi õde ning tema naine Sümbolid: granaatõun ja paabulind https://encryptedtbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRralEsQMBzamsy3oponoLr4WzmAU4FOlMmV2uVoNVv42BdEU6EQ Ares Sõjajumal Zeusi ja Hera poeg Oli mässuliste ja õiglust armastavate meeste jumal, julm ja halastamatu nõrkade ning helde tugevate vastu. Sümbolid on kotkas, oda, kiiver ja kilp Tema tempel asus Ateenas Areopaagi jalamil
Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured hõbehelmed krõllid. 14. sajandist pärinevad esimesed silmkoes kindakatked, 17. sajandiks oli silmkoes kudumine Eestis üldine. Suuremad muudatused ilmnevad 17. saj Põhja-Eestis. Naised hakkasid kandma käisteta särgi peal lühikest linast pluusi käised. Varasema mähitava vaipseeliku asemele tuli kitsas kokkuõmmeldud ümbrik. Abielunaiste peakattena levis liniku asemel tanu. Rohkem teateid ka meesteriietuse kohta. Vanapäraste pikkade pükste asemel hakati Põhja-Eestis, hiljem kogu Eesti alal kandma põlvpükse. Varasemad umbkuued olid oletatavasti juba 15.16. saj asendunud hõlmadega pikk-kuubedega. Pidulik peakate kõrge vildist kaapkübar. Jalas kanti veisenahatükist tehtud pastlaid, suvistel töödel ka puukoorest punutud viiske. Saaremaal kanti 17. sajandil juba ka kingi. 18
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool
Leidis Trooja jäänused. Trooja asus Türgis Hissarliki künkal. 8. Millisteks perioodideks jaguneb Vana-Kreeka kunst? Arhailine e. Vana aeg (600- 480 e.Kr.), klassikaline e. Õitseaeg(480-323 e.Kr.), hellenistlik e. Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal, Artemis- jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni
kuninga kõrval olles naise olukord abiellumise puhul-naisel puudus kodaniku õiguses ja iseseisvus, nad allusid oma mehele, isale või mõnele muule meessoost sugulasele, abielu otsustati naise isa ja tulevase peigmehe vahel monogaamsus-mehel oli ainult naine 4. Usk: Antropomorfsus-jumalad nägid välja sellised nagu inimesed Olümpose mägi- jumalate elukoht , Zeus-peajumal, taeva ja välgu jumal Hera- zeusi naine, abielunaiste kaitsja Poseidon- vete ja mere jumal Hades- allilma jumal Demeter- maa ja viljakus jumalanna Ares- sõjajumal Hephaistos-seppatööjumal Athena-sõjajumalanna Apollon-kunstide ja muusade kaitsja Artemis-jahijumalanna Hermes-jumalate käskjalg Aphrodite armastus jumalanna Dionysos vaini jumal Tempel ja selle ülesanded-viidi jumalate jaoks ohverdamisi läbi, igal jumalal/nnal oli oma tempel ohverdamine,- ohverdades sai tasuks soosingut paluda
hulnk, kes lahkusid peale seda, kui esimene naine kosmoses käis, kuna nad ei sallinud seda, et naine nendest kõrgemal asub. Tähtsamad keskilma jumalad hlunkid on Numi- Toorumi järglased, lapsed ja lapselapsed. Tal on seitse poega ja üks tütar. Vanim poeg As- iki- ,,obi vanamees" on keskilma tähtsaim jumal, ta toimumisala on kogu Obi jõgikond. Keskilma jumalad olid ka Kazõm- imi- Numi- Toorumi tütar ja Kaltash- anki- Numi- Toorumi naine. Kaltah- anki on terve fraatia esiema ja abielunaiste, sünnitajate ning laste kaitsja. Allilm on samuti seitsmeosaline. Kõige alumisel korrusel elab Heini- iki, teise nimega Kul- iki- tema on allilma valitseja ning kõikide haigusevaimude pealik. Oluline tegelane on hantide uskumustes karu, kes olevat Numi- Toorumi poeg, kes laskus maa peale elama. Karust algas hantide arust inimeste sugu. Pärast karu tapmist tuleb kindlasti korraldada karupeied, mida peeti lepituseks.
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente.
Koos Athenaga oli ta tähtis jumal 6. Olümpos Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. 7. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, 17. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg. Teda abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Hera kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Sümbol: lehm ja paabulind. ka seotud silmadega. 8. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. 18. Hebe- nooruse jumalanna. Heraklese naine. Sümboliks oli kolmhark ja sõnn ning hobune.
Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte
armastus ning vis olla hteaegu nii julm kui kaval.Tema vibult vlja lastus armunooled ei lennanud kunagi mrgist mda: keda need tabasid, see armus. Tal oli ka tömbi pliiotsaga nooli, mis tekitasid vastumeelsust.Eros ise armus surelikku Psychesse,kelle ta aga hülgas, kui tüdruk pöördus teda vaatama. Tõendamaks et ta toimib pimesi, kujutati Erost sageli kaetud silmadega ja mõnikord kuldsete tiibadega. Hera oli vanakreeka kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Eros Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi
Ka Aphrodite nime seostab rahvaetümoloogia merevahuga (aphros); nime tegelik päritolu ei ole teada. http://media.photobucket.com/image/aphrodite+anime/ MercuriusTJ/Greek %20Gods/Olympians/AphroditeII.jpg?o=54 5 Hera ehk Juno Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine, samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. 6 Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod
järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam. (Zeus) Poseidon Poseidon oli samuti Kronose ja Rhea poeg ehk siis Zeusi vend. Ta oli pärast maadejagamist saanud merejumalaks. Tema sümbol on kolmhark. Roomas oli tema vastseks Neptunus. Siiski maad valitsesid Zeus, Hades ja Poseidon koos. Poseidonit
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14
pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Kronose ja Rhea tütar ja Zeusi naine. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Ares-(Vaste Rooma mütoloogias on Mars)Vana-Kreeka mütoloogias on Ares sõjajumal. Tõi endaga kaasa julma hävingut ja hukku. Zeusi ja Hera poeg ja Aphrodite abikaasa.
Eestis iseloomulik pikkade särgist, pükstest ja vatist varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19. sajandi esimese poolel · Kagu-Eesti meeste rõivastuses muutusid üldiseks ilmnes rida venepäraseid jooni, pikitriibulised seelikud näiteks pükste lõige ja särgi · Abielunaiste tunnus - tanu - oli kandmine vöötatult pükste peal valgest linasest riidest, kaunistuseks laubale jääv pits ning kuklasse kinnitatud siidlindid. · Eriti tugev oli vene rahvakultuuri mõju setudel, kellel see avaldus meeste ja naiste rõivakomplektides tervikuna. · Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. · Piduliku ülikonna juurde kuulus särgi peal kantav valgest villasest
hoida vöö. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega, mis eriti Karksis ja Hallistes olid hästi kitsad, peentest lõngadest kirjaga. Vana põlise kombe kohaselt lõikasid Halliste naised ja neiud oma juuksed kõrvust saadik lühikeseks ja neiud hoidsid oma juukseid koos peapaela abil, mis oli kootud kirivöötehnikas ning õmmeldi võruks kokku. Peapaela kaunistas lopsakas mitmevärviline kuklatutt. Abielunaiste traditsiooniline peakate oli umbes 1 m pikkuste külgedega ruudukujuline pearätt, mis seoti diagonaalselt kokkumurtult pähe nii, et üks nurk (händ) jäi seljale ja ulatus vähemalt vööni. Tärgeldatud rätt seati kuklas hoolikalt kurdu, kibrutati ja köideti teise inimese peas. Hiljem oli ta juba valmis peakattena võtta. Mehe särgi rinnalõhiku äärt kaunistasid täisrattamotiivilised põimpilud. Selle järgi on mehe särki hakatud nimetama ka rattaga ameks
Hestia · Zeusi õde, kodukoldejumalanna ja perekonna kaitsja · Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, seetõttu on temast ka vähe lugusid · Kui Dionysos sai olümposlaste hulka, olevat Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist · Sümboliks koldetuli 7 Hera · Zeusi naine ja õde, kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna · Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja · Tema võistlejaid jälitasid Hera kiivus ja raev · Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks · Sümbolid lehm ja paabulind Ares · Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Sõdurite kaitsja · Inimesed ei armastatud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda · Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros · Sümbolid oda, kull, koer
Osa naisi olid aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe. Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks. Frillad elasid omaette, sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid ühiskonnas lugupeetud emandad, kelle pojast võis kergesti saada uus kuningas. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul.
Väravas valgvas kolme pea ja draakoni sabaga põrgukoer Kerberos. Hingede üle mõisteti kohut, kurjategijaid karistasid erünnosed ehk suuriad. Allilma piiras 3 jõge: Phlegethon (tulejõgi), Styx (jumalate tõotusjõgi) ja Lethe (unustusejõgi). JUMALAD Zeus (Jupiter): peajumal, taevaisand, vihmajumal pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Pettis pidevalt Herat (oli palju armusuhteid, mida püüdis varjata.) Hera (Juno): Zeusi naine ja õde, abielunaiste kaitsja, oli hästi armukade. Halastamatu Zeusi armukeste vastu maksis kätte. Poseidon (Neptunus): merejumal, kel oli võime maad väristada. Kujutati kolmharki hoides. Hades (Pluto): allilma valitseja, halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane. Surmajumal, kuid mitte surm ise. Viimasti kutsuti Thanatos. Pallas Ateena (Minerva): varasemates allikates on ta hoolimatu lahingujumalanna, hilisemates tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon (Phoibos): Zeusi ja Leto poeg, väga ilus jumal
jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Hades (Pluto) valitses allmaailma ja surnuid. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Röövis maa pealt Persephone ja tegi ta allmaailma kuningannaks. Hera (Juno) oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna
päriselt omale lõpu peale või kas see pere on parem kui eelmine jne. Londonis tundusid asjad juba siiski veidike paremad, kuid see õnn ei kestnud ka kaua. Teda koheldi algul küll paremini kui Sudaanis, kuid kui saadi teada telefoninumbrist, mis talle Kumal andis, pöördusid asjalood pea peale. Mul oli juba veidikene parem tunne ja lootus suurem Mende pärast, kuid siis hakkas mul jälle nii kurb. Kohutav oli lugeda ka sellest, kuidas mehed oma abielunaiste kõrvale ikkagi eelistavad ka noori ilusaid tüdrukuid. Kuidas nad kohtlesid neid. Nagu Mendet Rahabi juures kohtles üks abielumees. Läks kohe kööki käperdama. See on lihtsalt jälestusväärne! Aru ma ei saa kuidas sellised inimesed saavad üldse sündida. Kust neile tulevad pähe sellised rõvedad mõtted inimesi niiviisi kohelda. Õudne! Nii, Londonis olid siis asjalood juba veidi paremad ning eriti rõõmsaks muutusin ma kui Mende
Lõuna- Itaalias, kunagises kreeka asunduses. 2. Kus arenes välja joonia stiil? Joonia hõimu poolt asundatud Väike-Aasia rannik. 3. Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? 109m x 55m x 18m, antiikajal üks seismest maailmaimest. 4. Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis, Nike. Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal Hera taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Athena - tarkusejumalanna Poseidon - merejumal Artemis - jahijumalanna Nike - võidujumalanna 5. Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Ateenas 6. Kirjelda Ateena Akropoli, kasutades rekonstruktsiooni lk. 56. Mitut ehitist oskad nimetada? Propüleed, Nike tempel, parthenon, erechteion. 7. Kellele oli pühendatud Parthenon? Mis see sõna tähendab? Linna kaitsejumalannale Athenale, see tähendab 'neitsiruumi'. 8. Vaata Parthenoni fotot lk. 56. Mis stiili orderit näed
Klassikalise ajajärgu lõpul algab kreeklaste sõda Philippos II, kes purustab Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistab sellega Kreeka oma ülemvõimule. Algab Hellenismi periood, mis lõpeb aastal 30 eKr, sest siis alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. kreeka ühiskonnas ei olnud naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu peamine eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielunaiste kõrvale tekkis nn ,,kaaslannade" ehk ,,sõbrataride" grupp, kellega võisid meestel olla abieluvälised suhted. Neid naisi nimetati hetäärideks. Muistsete kreeklaste rõivastuse moodustasid lühike õlgadelt kinnitatud kitoon ja pealisrõivaks mõeldud himation. Toit oli lihtne: peamiselt kala. Peamine jook oli veega tublisti lahjendatud vein. Aristokraadid korraldasid sõpruskondi liitvaid ühiseid koduseid pidusööke ehk sümpoosionid. Külalised ei istunud pinkidel, vaid
Odoaker germaani väepealik, kes kukutas viimase lääne-rooma keisri romulus augustuse. Maecenas keisri rikas sober, kes toetas ta taotlusi Vergilius tuntuim poeet, eepos "aeneis" Titus Livius tuntuim rooma ajaloolane (detailne rooma ajalugu) Cicero kuulsaim rooma orator, ladina keele arendaja. Suurepärased kohtukõned. Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Mars Athena tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvur Venus Ares - sõjajumal Bacchus Dionysos - veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal Vesta Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Jeesus 1 saj palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Pontius Pilatus Juuda provintside asevalitseja, kes lasi jeesuse kolgata mäel risti lüüa.
suri viimane inimene, kes oli näinud eelmisi sekulaarmänge. See traditsioon taaselustati Augustuse poolt etendusena. 8 Kreeka kirjanduse ja kunsti mõju Kreeka kirjanduse ja kunsti mäju roomale oli nii võimas, et vana-rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik jäid siiski rooma nimedega. Jumalateks olid: Jupiter Zeus oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal. Juno Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus Poseidon oli merejumal. Vesta Hestia oli kodukoldejumalanna. Mars Ares oli sõjajumal. Minerva Athena oli tarkusejumalanna. Venus Aphrodite oli armastus- ja ilujumalanna. Mercurius Hermes oli teekäoijate a kaupmeeste jumal. Diana Artemis oli jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - Hephaistos oli tule- ja sepatööjumal. Ceres Demeter oli viljajumalanna. Apollo ja Pluto säilitasid oma kreeka nimed, kuid Plutot ei
titaanide vastu mässu, mis kestis küme aastat. Zeus mõistis Kronose ja teda toetanud titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena, oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane, et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega. Zeusi ja Hera tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge, jumalate kodu. Kord oli Zeus vihane sellepärast, et Hera kohtles halvasti kangelast Heraklest ning riputas
peakski jääma kitsasse ringi (Lukas & Tsatsua 2008). Ametlikul suhtlemisel kehtib tervitamisel ja tutvumisel viis juhist, mis sobivad peaaegu kõikidesse kultuuridesse: · tõuske püsti · vaadake silma · naeratage · öelge oma nimi · ulatage käsi Neile viiele juhisele lisandub veel rida nüansse, ometi ei saa jätta märkimata, et paljud reeglid on muutumas. Nii näiteks ei suunata enam tähelepanu daamide vanusevahele ning abielunaiste kõrgemale positsioonile vallaliste ees. Samuti suhtutakse vabaabielus inimestesse samasuguse lugupidamisega nagu ametlikult registreeritud abielupaari (Lukas & Tsatsua 2008). Euroopa kultuuriruumis ei ole enam kombeks kanda naisele üle mehe tiitleid ja ametinimetusi. Sõnaga ,,proua professor" pöördutaksegi ainult kõrgkooli professori, mitte meesprofessori abikaasa poole. Ometi tuleb pidada silmas, et diplomaatilises suhtlemises ollakse endiselt üsna konservatiivsed
annaabi.ee 
