Jumala ja inimkonna vahelisele armastus- ja lepingusuhtele. Kristlik abielu rajaneb abikaasade poolt teineteisele antaval tühistamatul abielutõotusel ning kinnitatakse vaimuliku poolt laulatustalitusel Jumala ja kiriku meelevallaga. Abielu eesmärgiks on vastastikuse armastuse jagamine ning elu jätkamine laste sünnitamise kaudu. Kristlik abielu on reeglina lahutamatu. Abielu läbi vaimulike pilgu Abielu on Jumala kingitus abiellujatele, seepärast on abielu alati ka usu ja usalduse küsimus. Usaldada tuleb teineteist, sest abielu on mõistuse, tunnete ja tahte terviklik ümberkujundamine osaduses teisega. Usaldada tuleb Jumalat, sest abielu on Jumala tahte teostamine peresuhetes. Jumala plaani järgi rajatud abielu algab laulatusega. Mis on laulatus? · Laulatus on kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu.
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid.
Algupäraselt tähendas rüütliks löömine käehoope kaela pihta. Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Turniirid 10. -13. Sajandil kujunes välja kuulsuse saavutamiseks ja võimete näitamiseks uus sõjaline ja rüütellik pidustus rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse
Väga levinud oli jahipidamine. Iseloomulikuks ajaviiteks olid ka turniirid. Aadliku abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised ja tüdruku käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Paljude rüütlite jaoks oli suursugusest perekonnast hea kaasavaraga pruudi leidmine probleem, selle nimel tuli pingutada, muu hulgas ka turniiridel silma paista. Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma, see aga oli kulukas. Kuna naistel oli teatud juhtudel õigus isa pärandile, püüti valida peigmees sugulaste hulgast, et varandus ei läheks väljapoole suguvõsa. Tihti oli kasulikum tütre mehelepanekust sootuks loobuda, tütar saadeti kloostrisse ja pühitseti nunnaks. Karl Suure riigi lagunemisele järgnenud segaduste ajal hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid
Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Eesti rahva pulmakombed Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa
................................................................................................................ 7 2 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid
Seejärel tehakse rahvastikuregistrisse abielukanne. Soovi korral saavad abiellujad selle kohta tõendi. Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta lisaks tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Välisriigi elanik peab esitama ka abieluvõime tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi. Abieluavalduse esitamisel selgitab perekonnaseisuametnik abiellujatele varasuhete õiguslikku olemust ning asjaolu, et kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse põhimõte. Valitud varasuhe registreeritakse abieluvararegistris ning abikaasad saavad sealt sellekohase teatise. Teadmisi abielu kohta Eestis on registreeritud abielu võimalik mehe ja naise vahel, kui mõlemad on vähemalt 18 aastat vanad. Erandjuhtudel võib abielluda vähemalt 15-aastane isik. Sellisel juhul on
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele
1. Monogaamia-ainuabielu, perekonnapea võimuga. 2. Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all 3. Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele. 4. Kolm abielu sõlmimise vormi: 4.1. Confarreatio-seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja preestrite abil. Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja pidulik toiming.Abielludes kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele leiba. 4.2. Coemptio-naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema seega poole vähem(5), sest raha on üks tunnistus, et leping toimub. Küsitakse küsimusi. Hiljem muutub see vorm ühiseks kõigile. 4.3. Uus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. –naist võrdsustatakse asjana ja kui oled 2a teda hoidnud enda juures, muutub ta abikaasaks.
aastaist. Nimelt teatas Märjamaa pastor 1728. aastal, et ta on suutnud talupoegi sundida oma lapsi varem kooli panema vaid ähvadustega, et ta lugemisoskusteta noorte abielusid ei laulata. Esimene nõue, et lapsed peavad 7. Ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemist kodus pärineb 1739. aastast. Sajandi keskpaiku juurdlus kord, et lugemisoskusteta isikuid ei tohi armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus kohustluslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre 2000). 18. sajandi teine pool kujunes rahvaharidusele küllalt viljakaks. Selles etendas peaosa Georg von Browne, kes 1762-1792 oli Liivimaa ja 1775-1792 ühtlasi ka Eestimaa kindralkuberner. 1765. aastal avaldas ta koolipatendi, millega hariduselu sai senisest 6 kindlama korralduse. Põhirõhk langes koduõpetusele, ent sellegi korraldamine oli tarvis selgelt sätestada, sest koduõpetus kuulus tollasesse haridussüsteemi. Kodus õppivaid
b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Keskaegne ühiskond KESKAEG 8 c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on:
b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel
Sine manu puhul on mehe võim piiratud või puudub hoopis. Kui abielu cum manu tuletab meelde rohkem asjaõiguslikku suhet, siis abielus sine manu esinevad esmaskordselt perekonnaõiguslikud suhted. 19.Abielu sõlmimise vormid. Kokku on neid 3. 1.Confarreatio s.o religioosne akt, mis toimub 10 tunnistaja juuresolekul ja preestrite kaasabil. Abielu sõlmimine oli keerukas ja pidulik toiming. Oli vajalik kindlate sõnade lausumine.Abielu sõlmimisel anti abiellujatele erilist leiba. 2.Coemptio Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel 5 tunnistaja juuresolekul ja kaalumehe osavõtul. Arvatakse, et tegemist on vanima abielu sõlmimise vormiga. 3.Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooskul. Siin on kasutatud igamise printsiipi, mis on omane asjaõigusele. Arvatakse, et usus vanimal ajal oli mõeldud vahendina, kuidas legaliseerida abielu, mis oli sõlmitud vormiveaga või hoopis vormivabalt. 20
katkestamisel. Uue perekonnaseaduse eesmärk on kaasaegsetele peresuhetele kohase, piisava regulatiivsusega normistiku loomine. Uus seadus sätestab mitmed eraõiguslikud nõudealused, mis võimaldavad isikul paremini taotleda oma huvide ja õiguste kohtulikku kaitset. Need puudutavad eriti varaliste õiguste regulatsiooni, ülalpidamiskohustuste, samuti vanema õiguste teostamise valdkondi. Oluliselt on täiustatud nt lapsendamist puudutavaid küsimusi. Abiellujatele antakse uue seadusega võimalus valida, kas nad soovivad varaühisust, varalahusust või vara juurdekasvu tasaarvestuslikku varasuhet. Teine perekonnaseaduse muutmise vajadus tuleneb läbiviidud tsiviilõiguse üldosa reformist. 4 6. ÜLIPOSITIIVSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PEREKONNASEADUSES Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne ehk kehtiv õigus. Peale
Nagu eespool märgitud sai tundis Rooma vaid patriarhaalset perekonnavormi. Viimane määrab oluliselt ka Rooma abielu. Abielu oli ainuabielu monogaamia, eesotsas perekonnapea absoluutse võimuga. Perekonnapea võimu nimetatakse abielu puhul manus, s.t käsi, mis on abielumehe võimu väljenduseks. Abielu sõlmimiseks on Gaiuse "Institutsioonide" kohaselt 3 vormi: Confarreatio s.o religioosne akt, mis toimub kümne tunnistaja ja preestri kaasabil. Pidulik toiming mille sõlmimisel anti abiellujatele erilist leiba, millest ka selle abiellumise vormi nimetus. Coemptio - naise ostmine selle isalt või eestkostjalt suulise lepingu (mancipatio) teel viie tunnistaja juuresolekul ja kaalumehe (libripens) osavõtul. Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. Siin on Rooma õigus kasutanud igamise printsiipi, mis on omane asjaõigusele. Kui keegi oli kinnisasja kaks aastat või vallasasja ühe aasta enda käes pidanud, sai ta asja omanikuks.
· Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. 4. Abielu a. Eesmärk: · Soetada seaduslikke järglasi. · Sõlmida liite perekonna vahel. b. Abielu sõlmimine: · Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. · Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. · Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. · Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. 5. Turniirid organiseeritud sõjamängud. a. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. b. Kahevõitlus: · Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. · Võitja sai endale kaotaja relvastuse. c. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak
Abieluõigus. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige n.ö. ,,rahu sõlmimist''. Perekondadevahelise rivaalitsemise või ka avaliku sõja järel seadis abielu jalule rahu ning oli selle pitseriks. Alles hiljem toimub abielu alustes ühiskondlikke muudatusi, mille järel tekib ka arusaam abielupaarist endast, kui kõige olulisemast. Abielusi sõprussidemete tagamiseks perekondade vahel kasutati kõrgemas klassis pidevalt. Samuti tehti seda ka madalamates ühiskonnaklassides. Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma. Madalaima klassi abielud sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel, teineteist tunti lapsest saadik. Naiste õigused abielus. Naiste sõnakuulmatus ei kutsunud esile üksnes abikaasade etteheiteid, vaid teenis ära ka ühiskonnapoolsed sanktsioonid. Naisi kasutati tööriistana, mille isiklikud soovid ja arvamused olid madalamad, kui tema roll rahu sõlmimisel. Vältida laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri liitu,
lapsi kooli panema vaid ähvardusega, et ta lugemisoskuseta noorte abielusid ei laulata. Esimene üldisem koolisundust tähendav korraldus pärineb 1739. aastast, mil Liivimaa ülemkonsistoorium kehtestas nõude, et kõik talulapsed peavad 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või lugema õppima kodus. Sajandi keskpaiku juurdus kord, et lugemisoskuseta isikuid ei tohi ka armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus kohustuslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre, 2000). 18. sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole talurahvast, mida võib hinnata lähedaseks teistele protestantistlikele maadele. Eestimaal oli lugeda oskajate arv mõnevõrra väiksem. Samas tuleb tõdeda, et lugemisoskus ise piirdus enamasti vaid päheõpitud katekismuseteksti püüdliku etteütlemisega. Ekstensiivne, uusi tekste haarav ja teabekogumisele suunatud logemisoskus jäi Eesti talupoegade hulgas suhteliselt haruldaseks
See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. 1720. aastaist tehti esimesi katseid siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega. 1739. aastast kehtestas Liivimaa ülemkonsistoorium nõude, et kõik talulapsed 7. ja 12. eluaasta vahel peavad käima koolis või õppima lugema kodus. Sajandi keskpaiku juurdus kord, et lugemisoskuseta isikuid ei tohi armulauale võtta, lugemisoskus muutus kohustuslikuks kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele. 1790. aastail tänu majandusliku olukorra järsu halvenemise ja mitme ikaldusaasta tõttu lagunes Eesti koolivõrk. Lugemisoskus levis jätkuvalt tänu koduõpetusele, millega talupojad olid harjunud. 1802. aasta säravaimaks sündmuseks sai Tartu ülikooli taasavamine. 1803. aastast sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli. Ühtluskoolis välditakse seisuslikke
regionaalministri käest. Peavad tegema eelnevalt eksami. Selleks, et luba saada, peavad olema täidetud järgmised tingimused: vähemalt 21 aastat vana, eesti keele oskus, keskharidus, ei tohi olla eelnevaid karistusi. Õigus antakse 5 aastaks, siis peab uuesti tegema läbi koolituse/eksami, välja arvatus sellisel juhul, kui on sõlmitud kokku 25 abielu. - Tingimused abiellujatele: peab olema ristitud ja leeritud Abielu sõlmimise takistused: - vanuseline piirang - sooline piirang - veresugulased ei saa omavahel abielluda, ehk ülenejad ja alanejad sugulased, kõrvalliini pidi sugulased, lapsendamissuhtes olevad isikud, ühte perre lapsendatud lapsed. - Ei ole lubatud omada mitut naist/meest - abiellumine saab toimuda siis, kui mõlemad on ühes ja samas kohas ja samal ajal
õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu
Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja lihtrahvale. Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine.
Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. lihtrahvale
Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid – müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes – mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid – organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. lihtrahvale
1. Monogaamia-ainuabielu, perekonnapea võimuga. 2. Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all 3. Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele. 4. Kolm abielu sõlmimise vormi: 4.1. Confarreatio-seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja preestrite abil. Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja pidulik toiming.Abielludes kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele leiba. 4.2. Coemptio-naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema seega poole vähem(5), sest raha on üks tunnistus, et leping toimub. Küsitakse küsimusi. Hiljem muutub see vorm ühiseks kõigile. 4.3. Uus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. –naist võrdsustatakse asjana ja kui oled 2a teda hoidnud enda juures, muutub ta abikaasaks.
Eesti kodaniku nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju samane Eestis kasutatavaga. Perekonnanime staatust perekonnaõiguse seisukohalt reguleerib 12. oktoobril 1994 vastu võetud perekonnaseadus (RT I 1994, 75 jj) . Selle § 5 käsitleb perekonnanime valikut abiellumisel, § 31 perekonnanime pärast abielulahutust, § 47 ja § 48 lapse perekonnanime ja selle muutmist, § 85 lapsendatava ees- ja perekonnanime, § 114 leidlapse ees- ja perekonnanime. Varasemaga võrreldes uuenduseks on abiellujatele antud võimalus liita oma perekonnanimele abikaasa perekonnanimi. Nimemuutmisi reguleerivad perekonnaseaduse paragrahvid 126 ja 140. Perekonnaseaduse § 140 järgi kohaldatakse nime muutmisel Eesti Vabariigi riigivanema 1934. aasta 22. oktoobri dekreediga kehtestatud perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 1934, 91) sätteid, välja arvatud 1. ja 3. peatükk ning § 8 1. lõige, § 10 1. lõike punkt 3 ja 4 ja 2. lõige, § 12, § 13, § 14 2. lõige, § 16 ning § 25 1. lõige
annaabi.ee 
