Jaapan Tähtsamad pühad. Uusaasta Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (o-shogatsu). Juba jõulupühade ajal lõpetatakse töö kauplustes ja firmades ära. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte. O-Bon
- Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4
- Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4
Eriti ulatuslik veretöö pandi toime Rakveres. Pööre sõja käigus Detsember möödus pideva punaväe pealetungi täheall. Järjest langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu jõululaupäeval tähtis raudteesõlm, Tapa. Inglismaalt Tallinnasse saabunud ekstraat tõstis Vabariigi kaitsjate tuju, kuid olukord Tallinnas jäi pingeliseks. Enamlased valmistus mässuks. 17 Detsember oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama. Aastavahetuseks olid punaväed vaid 35 km kaugusel ( Valklas) ning ohustasid Paidet, Viljandit ja Pärnut 1919. aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma, toimunud pööre osutus püsivaks ning sellel oli mitmeid põhjuseid: 1. Aasta vahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed Hiljem saabus vabatahtlike ka Rootsist ja Taanist See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. 2
kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12
ühepoolselt Brest-Litovski rahu ning taotles vähemalt kõigi endiste Vene impeeriumi alade enda kätte haaramist. Seetõttu asuti koondama vägesid ka Eesti piirile. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee rünnakut Narva vastu. Seda ongi loetud Vabadussõja alguseks. Eesti Rahvavägi oli toona alles loodud (16. novembril) ning väikesearvuline: esialgu vaid 2200 meest. Seetõttu langes 1918. aasta lõpuks Punaarmee kätte ligi pool Eestit. Aastavahetuseks suudeti pealetung siiski peatada ning 7. jaanuaril 1919 alustasid Eesti väed vastupealetungi. 28. nov 1918 PA vallutas Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast. 4. Miks kaotas Eesti Punaarmeele nii suure ala? Kuna Eesti vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu
järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12
tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi. Seepeale kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa õhutusel. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1.aug. 1914 sõja algul Venemaale, siis Prantsusmaale, tungis kallale ka Belgiale, kelle neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Sõja algus tekitas sõtta astunud riikides vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid innustunult sõtta ja olid veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi. Sõda laienes kiiresti haarates kaasa ka Euroopa asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Venemaa kokkuvarisemine: 1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades näljamässud) *keisrivõimu autoriteet langes *rahulolematus kasvas-Venemaa sõjalise, majandusliku ja moraalne allakäigu
kuulutas Asutria-Ungari Serbiale sõja,vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi,mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud,kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale,seejärel Prantsusmaale sõja,tungides ühtlasi ka kallale Belgiale. Sõdurid läksid sõtta innustunult,oodates kuulsust ja au,ning olles veendunud,et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi,kuid seda ei juhtunud.Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja,kuna kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes.Peagi sõdivate riikide koguarvuks oli 34. Esimese maailmasõja põhjused Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool oli Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool ainsana Saksamaa
sõjakuulutsena ning esitas Venemaale ja ta liitlasele Prantusmaale ulitmaatumi mobilisatsioon tühistada. Seda aga ei tehtud ning Saksamaa kuulutas 1.august.1914 välja sõja Venemaale ning siis Prantsusmaale. Saksamaa tungis kallale ka neutraalsele riigile Belgiale ning neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma ka Inglismaa. Sõda oli alanud ning see tekitas sõtta astunud riikides suure sõjavaimustuse. Sõdurid läksid hea meelega innustatult sõtta, arvates et nad on juba aastavahetuseks kodus tagasi. Sõda levis ka Euroopa piiridest välja, sest kaasa haarati ka liitlased teistes maailmajagudes ning Euroopa riikide asumaad. Euroopa riikidest jäi alguses välja Itaalia. 23.august 1914 astus Antandi poole välja Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud tugipunktid ja saared Vaikses ookeanis ja Hiinas.Saksamaa ja Austria- Ungari poolel astus sõtta aga Türgi 1914 november.Inglismaa ja Venemaa pidid oma ründed koondama nüüd ka mujale.
.......4 Vabadussõja algus...................................................................................................... 4 Sõja käik..................................................................................................................... 6 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes kutsus oma staabiülemaks polkovnik Jaan Sootsi. J. Laidoneri energilisel juhtimisel suudeti Eesti sõjaväge aastavahetuseks 1918/19 suurendada 13 000 meheni, neist 600 olid ohvitserid. Kõrvu mobiliseeritud väeosadega moodustati vabatahtlikest territoriaalsed kaitsepataljonid ning erialustel löögiüksused: Julius Kuperjanovi pataljon ja Sakala partisanide pataljonid, spordiseltsi Kalev liikmeist Kalevlaste Maleva ja USA eriüksuste eeskujul Scouts-rügement. Juhtimise hõlbustamiseks asutati Lõuna-Eesti vägedest 2. diviis, mille ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar
teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. TÄHTSAMAD PÜHAD Uusaasta Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (o-shogatsu). Juba Jõulupühade ajal lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ning vana aasta ärasaatmine ning uue vastuvõtmine kestab 3. jaanuarini. Selle ajavahemiku peale pole küll Jaapanis mõtet planeerida mingit asjaajamist. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte
Saksamaa õhutusel kuulutas Asutria-Ungari Serbiale sõja,vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni.Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi,mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud,kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale,seejärel Prantsusmaale sõja,tungides ühtlasi ka kallale Belgiale. Sõdurid läksid sõtta innustunult,oodates kuulsust ja au,ning olles veendunud,et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi,kuid seda ei juhtunud.Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja,kuna kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes.Peagi sõdivate riikide koguarvuks oli 34. 3 ESIMENE MAAILMASÕDA SÕJA PÕHJUSED. Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel,kus ühel pool oli
Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu. See haaras kaasa ka vasakpoolseid poliitikuid. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ja lootes aastavahetuseks kodus olla. Sõda laienes kiiresti, ka teistess maailmajagudesse. Sõdivate riikide arv-34. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunkti Hiinas. 1914.novembris astus sõtta Türgi Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. 3.SÕDIVATE POOLTE PLAANID *Saksa sõjaplaan e.Schlieffeni plaan(krahv Alfred von Schlieffeni järgi) Esiteks, Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.
end neutraalseks, kes oli 1882. aastal ühinenud Saksamaa ja Austria-Ungari sõjaliiduga (Kolmikliit). Ta sekkus sõtta juba 1915. aastal, ning siis mitte oma seniste liitlaste, Keskriikide, vaid Antandide pool. Sõja algus tekitas kõigis sõtta astunud riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest väljapoole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 24. 5 Sõja osapooled Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa
28.juuli A-U kuulutas Serbiale sõja Venemaa asus toetama Serbiat. Saksa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venele ja Pr ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud, kuulutas Saksa 1.08.1914 algul Venele, seejärel Pr sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Ing. Sõtta mindi innustunult, olles veendunud, et aastavahetuseks ollakse kodus. Läänerinne Idarinne Muud (Põhjamerest- Sveitsini) sõjapiirkon ad
Kuna seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia erapooletuse rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Sõja algus tekitas kõigis sõtta astunud riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kosud tagasi. Puhkenud sõda laienes kiirelt Euroopa piiridest väljapoole sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaas ja liitlased teistes maailmajagused. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguaerv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. Seevastu liitusid sõjategevusega mitmed seni liitudest väljaspool seisnud riigid. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud
taga vaimulikke jne. Eestis algas punane terror. Üle 500 inimese tapeti, mitu tuhat küüditati. Pööre sõja käigus Detsember möödus punaväe pideva pealetungi all. Üksteise järel langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa. Vabariigi kaitsjate meeleolu tõstis Inglise eskaadri saabumine Tallinnasse. Olukord pealinnas jäi ärevaks ja enamlased valmistusid mässuks. 17. detsembril oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama. Aastavahetuseks olid Punaväed Tallinnast vaid 35km kaugusel ning ohustasid ka Paidet, Viljandit ja Pärnut. See jäigi Punaarmee ülima edu hetkeks. 1919. a esimestel päevadel hakkasid eestlased punaseid tagasi suruma. Toimunud pööre osutus püsivaks, sest: 1) aastavahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlik ka Rootsist ja Taanist. See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. Siiani: tilluke Eesti, nüüd: miski ei tundu võimatu.
Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall, K-1, golf ja sumo, samuti surfimine ja mäesuusatamine. 13 PÜHAD Uusaasta Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta Juba Jõulupühade ajal lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ning vana aasta ärasaatmine ning uue vastuvõtmine kestab 3. jaanuarini. Selle ajavahemiku peale pole küll Jaapanis mõtet planeerida mingit asjaajamist. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte
28. novembril 1918 algas Eesti Vabadussõda. Rahvavägi jäi esialgu alla, aga aastavahetusel hakkas olukord muutuma: edu saavutasid soomusrongid, enamlaste tagalas tekitasid segadust admiral Pitka juhitud meredessandid, suurenes sõdurite arv Eesti vägedes. Mobiliseeritute kõrvale tekkisid vabatahtlike väeosad. Korraldati ümber vägede juhtimine, ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner. Eesti hakkas saama ka välisabi detsembris maabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, aastavahetuseks jõudsid appi ka Soome, Rootsi ja Taani. Samas halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugel oli varustamine raske, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus, juhtkond ei saatnud täiendavaid vägesid. Landeswehr Lätil oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Varem moodustatud polgud asusid enamlaste poolele, Läti peamisteks kaitsjateks jäid baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikes Rauddiviis. Aprillis korraldasid sakslased Riias riigipöörde
argipäevaleivast kuju poolest (ümmargused, loomakujulised). Kui oli püülijahu, siis tehti ka peenleiba. Joogiks oli odralinnastest valmistatud õlu, mida anti proovida ka lastele. Joodi veel leivakalja ja koduveini. Soe jook oli tee. Pühade ajal joodi ka tseiloni teed sidruniga. Kohvi joodi enamasti hommikul. Jõuludele järgnes aga vana-aasta ära saatmine. Vana-aasta toidud jõulutoitudest suurt ei erinenud. Hoiti jõulutoidud külmas ja säilitati aastavahetuseks (vorst, sült). Valmistati ka kalatoite. Näiteks räimerulle ja lisanditega heeringat. Ahjus küpsetati õunu, söödi vahukoorega. Keedeti koorekommi ja söödi jõhvikaid tuhksuhkruga. Laud pidi nii vana-aasta ööl, kui ka jõuluööl kaetud olema. Süüa tuli vähemalt 7 korda (siis polnud uuel aastal söögipuudust). Kindlasti viidi ka loomadele leiba. Aasta esimesel päeval tehti lõunaks köögivilja suppi (lahjemat toitu) ja magussöögiks
juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda. - Keskajal hakkasid rahvusriigid kujunema, mis on ajastu puhul tähtis. - Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõpu saabumist - Hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat - Praegu kehtib Gregoriuse kalender, mis loodi 16. saj. lõpul - Valitseja /vaimulike ametiaastad oli levinud ajaarvamise moodus - Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne - Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne) - Keskajaga seostatakse feodalismiga - See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub.
KASUTATUD ALLIKAD 1. Viires, Ants; Vunder, Elle ,,Eesti rahvakultuur" Tallinn, 1998 Roska, Gea; Viires, Ants ,,Söögid ja joogid" (lk 345-366) 2. Kalvik, Silvia ,,Eesti rahva toite" Tallinn 1981 3. Põllumajanduskoja toimetused nr.9 Ottenson, Hilda jt ,,Odav ja tervislik toit" Tallinn 1939 4. Moora, Aliise ,,Eesti talurahva vanem toit" Tartu, 2007 5. (WWW) http://www.naistemaailm.ee/?id=32463 (16.11.2010) Eesmaa, Pamela ,,Rahvakalendri kombeid aastavahetuseks" 6. (WWW) http://www.leivaliit.ee/files/1191490688.pdf (16.11.2010) Pärn, Ellen ,,Rukkileib eestlase põhitoit" 7. (WWW) http://www.folklore.ee/lepp/ (16.11.2010) Lõuna-Eesti pärimuse portaal. Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest 26
Eesti Vabadussõja algust võib teatud tingimustel vaadata ka kui kodusõda, kuna sõja esimestel kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt. Vabadussõjas tervikuna jäid kohalikud enamlased tühiseks vähemuseks Eesti vabariigi hävitamiseks rakendatud punavägedest. Punaarmee oli sõja esimestel päevadel edukas – aastavahetuseks olid nad Tallinnast 35km kaugusel ja ohustasid Paidet, Viljandit ja Pärnut. Pööre sõjas meie kasuks algas 6.jaanuaril 1919, kui juhuslikult alanud vasturünnak arenes suureks vastupealetungiks kogu Eestis. Pöörde sõjategevuses põhjustasid mitu asja: Tallinnasse oli saabunud Inglise eskaader, seejärel Soome abiväed. Hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist. Sellel oli eestlasteta tohutu psühholoogiline mõju – teati et me pole enam üksi.
aastal. 6.sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas aja). Aastal 4 või 6 enne Kristuse sündi sündis Kristus tegelikult. Astronoomiliselt, jõulutähe järgi. Kristuse kalender võeti kasutusele keskaja lõpul. Ajaarvamise moodus valitsejate valitsusaastate järgi. 1.jaanuaril Kristuse ümberlõikamispüha. Tüüpilisel jõuluaastal oli 24.detsember aasta alguseks. Tüüpilisel maarjaastal oli 25.märts, mil eostati Kristus?, aastavahetuseks. Ka lihavõtted mõnelpool aasta alguseks, liikuv aasta. Roomapärane dateerimine, hiliskeskajal päeva määratlemine kirikupühade järgi. Pühakute tähtsuse loend (paikkonniti erinev), mille järgi arvestasid preestrid oma kalendrit. Feodalisimi samastatakse keskajaga, feodalism on valesti mõistetud. Feodalism ei ole keskaeg, see on kasutusele tulnud hiljem, tähistab omanikusuhteid. Feodalism on vana korra ühiskonna korraldus. · Aadel valitsev kiht.
oli erakondadeülese organisatsiooniga. Kõik suuremad parlamendiparteid (5) saatsid sinna 3 oma esindajat, sh Oskari Louhivuori, Kallio, Lauri Kettunen. Peatoimkonna eesmärgiks oli värvata vabatahtlikke, kes läheksid eestlastele appi Vabadussõtta võitlema. 23.12 kirjutati alla ametlikule lepingule Oskar Kallase ja toimkonna vahel. Soome poolt kohustus luua 2 väeosa, vähemalt 2000 meest. Eestlased pidid varustama ja Eestisse toimetama. Vabatahtlike värbamine läks täie hooga käima, aastavahetuseks olid 2 väeosa enam-vähem valmis. Esimesena jõudis Eestisse majon Ekströmi väeosa, nn 1. soome vabatahtlike salk (ka Ekströmi pataljon) 1157 meest. Esktrömi väeosa 1. kompanii jõudis siia 30.12.1918, jagati laiali ja saadeti rindele erinevatesse kohta, mis tõstis rindemoraali (soomlased tulidki appi!). Soomlastel ka korralik varustus (Soomest saadud välislaenu eest ostetud). Mängis suurt rolli 18.01 Narva vabastamisel. 2
üle 200 suurtüki, paraku enamus välisabist jõudis Soome pärast sõja lõppu. Leidus ka vabatahtlikke, kes olid Soome nõus appi minema, Rootsist tuli üle 7000 vabtahtliku. Abi oli siiski tühine. Rootslaste üksus jõudis ainsana rindele, ülejäänud olid tagalas väljaõppel. Sb oli valmis Soomele appi saatma oma ekspeditsioonikorpuse, aga ei Norra ega Rootsi tahtnud oma neutraliteeti rikkuda ega välisvägesid oma territooriumile lasta. Aastavahetuseks, 1939 viimastel päevadel, sai Moskvas selgeks, et esialgne mütsiga löömise taktika on läbi kukkunud, otsustati tagasi pöörduda vana, kindralstaabis ette valmistatud plaani juurde- koondada suuremaid jõude ja teha ettevalmistusi ja siis üritada Soomet uuesti vallutada. Veebr 1940 jõudsid ettevalmistustööd lõpule, Punaarmeel õnnestus mitmes rindelõigus edu saavutada, suudeti läbi murda Mannerheimi liinist ja vallutada suuruselt II Soome linn Viiburi. Soomlaste
annaabi.ee 
