Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klarnet referaat (0)

1 Hindamata
Punktid




Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Klarnet Koostas: Ekke Kõu Leitham Klass: 4,b Juhendaja: Ly Tammerik Tallinn 2014


Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3
1. Klarneti ajalugu.................................................................................................. 4
2. Klarneti Välimus................................................................................................. 5
3. Bassklarnet......................................................................................................... 6
4. Kuidas klarnetit mängitakse?.............................................................................7
5. Eesti kuulsamad klarneti mängijad.....................................................................8
Kokkuvõte............................................................................................................... 9
Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2


Sissejuhatus valisin selle   teema, sest oskan seda pilli mängida ja tean sellest palju .Proovin Käesolevas referaadis enda küsimustele vastuse leida, ning iga pealkirja kohta ülevaate anda. 3


1. Klarneti ajalugu Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini B ja A klarneteid ning vähemal  määral bassklarnetit. Mozarti ajal oli klarnetil juba 5 sõrmist. Mozart hindas klarnetit väga,  pidas selle häält kõige lähedamaks inimkeelele ja kirjutas klarnetile palju muusikat. Osalt  Mozarti tööde tõttu oli Beethoveni ajaks klarnet juba üldtunnustatud orkestripill. Järgmine  suur leiutis klarneti ajaloos oli tänapäevani kasutatav nahaga kaetu klapipadja leiutamine.  Enne seda katsid heli avasid viltpatjadega klapid. Need lasksid õhku läbi ja sellepärast oli  nende arv vaja hoida võimalikult väiksena. Niimoodi oli klarnet üsna piiratud, sest puhtalt sai  mängida ainult üksikuid toone. Aastal  1812 leiutas vene päritolu klarnetist ja leiutaja Iwan  Müller uut tüüpi klapid, mis olid kaetud naha või kala ujupõiega need olid täiesti õhutihedad.  See võimaldas sõrmiste ja arvu tunduvalt suurendada. Ta konstrueeris uut tüüpi klarneti,  millel oli 7 sõrmeava ja 13 sõrmist. See lubas mängida ükskõik millisel sõrmisega peaaegu  ühesuguse kergusega. Mülleri klarnetit täiustati 19.sajandil pisut ja see levis kiiresti üle  maailma. 4


2. Klarneti Välimus Klarnet on välimuselt must, sest klarnet on tehtud harilikust mustast eebenipuust. On ka  eboniidist tehtud pille, kuid need jäävad kõla poolest puupillidele alla. Silindriline toru algab  peenema nokataolise huulikuga koos pilliroost tehtud lest, mida nimetatakse trostiks. Siis  tuleb allapoole minnes üks väike jupp mida nimetatakse pirniks. Pirnist allapoole minnes  tuleb suur osa kus saab mängida klappidega kõrgeid noote ning , siis tuleb klarneti kõige  pikem jupp kus saab mängida madalaid noote ning klarneti lõpetab laia otsaga lehter. Joonis 1. 5


3. Bassklarnet Bassklarnet   on   klarnetite   perekonda   kuuluv   puupuhkpill.   Bassklarnet   on   tavaliselt   B häälestusega pill, mis tähendab, et on transponeeriv instrumentkus noodikirjas mängitu kõlab suur toon madalamalt C asemele kõlab B. On olemas ka C (kõlab puhas oktav kirjutatust madalamalt) Bassklarneteid. Need on Väga harva kasutatavad mudelid. Joonis 2. 6


4. Kuidas klarnetit mängitakse? Klarnetit saab mängida nuppudega ja klappidega. Klarnetil tekib heli kui mängija pilli sisse puhub ja pilli õhusammas hakkab võnkuma. Klarnetit peab selle pärast puhuma, sest see on puupuhkpill. Mängija puhub huulikust. Klarnetit saab mängida ka huulikuga, kuid seda on väga raske sest siis ei ole klappe mida saaks vajutada. 7


5. Eesti kuulsamad klarneti mängijad Eesti   kõige   kuulsam   klarneti   mängija   on   Juhan   Kaljaspoolik.   Juhan   Kaljaspoolik   sündis 4.Jaanuar   1909   ja   suri   14.novembril   1979.Juhan   Kaljaspoolik   oli   eesti   klarnetist   ja muusikapedagoog. Juhan oli Järvamaal Väätsa vallas sillaotsa renditalupidaja paljulapselises perekonnas raudmetsa talus kolmas laps. Perekond kasvas ja lõpuks moodustas perekonna viis venda   ja   kolm   õde.   Ta   alustas   kooliteed   1916.aastal   Kima   valla     kolmeklassilises   koolis Virika külas ning jätkas seda Kima mõisa härrastemajas tegutsenud algkoolis. 8


Kokkuvõte Klarnet on puupuhkpill, millel tekib heli kui mängija pilli sisse puhub ning pilli õhusammas hakkab võnkuma. Mozart pidas klarnetit kõige lähedamaks inimkeelele pilli. Enne Katsid klarneti heli avasid viltpadjad, aga pärast naha või kala ujupõiega. Klarnet on musta värvi, sest ta on tehtud harilikust mustast eebenipuust, klarneteid on tehtud ka eboniidist. 9


Kasutatud kirjandus Joonis 1. https://www.google.ee/search? q=klarnet&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=U8D3UqqxAsus7Qa5rYHoCQ&ved=0CAcQ _AUoAQ&biw=1832&bih=1001#facrc=_&imgdii=_&imgrc=4jLvrRh34Cr0wM%253A %3Bet8bRj1o8_uuCM%3Bhttp%253A%252F%252Fimg.bazarek.pl %252F122540%252F9982%252F1635391%252F18903515674c7cd98db8a0a.jpg%3Bhttp %253A%252F%252Fwww.bazarek.pl%252Fsearchx.php%252Ffraza%252Cklarnet %252Bbasowy%3B700%3B411 Joonis 2. https://www.google.ee/search? q=bassklarnet&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=9sD3UpnfCeSS7QaepIHoBg&sqi=2&pjf =1&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1832&bih=1001#q=bassklarnet&tbm=isch&facrc_bass_=_ &imgdii=_&imgrc=1qC4Vkzi33n8bM%253A%3BcET5nBeGdq_p8M%3Bhttp%253A %252F%252Fupload.wikimedia.org%252Fwikipedia%252Fcommons%252F4%252F4a %252FBundy   clarinet.png%3Bhttp%253A%252F%252Fet.wikipedia.org%252Fwiki %252FBassklarnet%3B1339%3B1746 http://et.wikipedia.org/wiki/Klarnet 10

Document Outline

  • Sissejuhatus
  • 1. Klarneti ajalugu
  • 2. Klarneti Välimus
  • 3. Bassklarnet
  • 4. Kuidas klarnetit mängitakse?
  • 5. Eesti kuulsamad klarneti mängijad
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud kirjandus

Vasakule Paremale
Klarnet referaat #1 Klarnet referaat #2 Klarnet referaat #3 Klarnet referaat #4 Klarnet referaat #5 Klarnet referaat #6 Klarnet referaat #7 Klarnet referaat #8 Klarnet referaat #9 Klarnet referaat #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 439499 Õppematerjali autor
Klarneti ajalugu
Klarneti Välimus
Bassklarnet
Kuidas klarnetit mängitakse?
Eesti kuulsamad klarneti mängijad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Puupuhkpillid
8
pdf

Puupuhkpillid

(vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõrguste muutmiseks sõrmedega kaeti.

Instrumendid
Puhkpillid
7
doc

Puhkpillid

KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika

Muusika
Puhkpillid - flööt-oboe-klarnet
3
doc

Puhkpillid - flööt, oboe, klarnet

õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. See on klarnet - kolmas liige sümfooniaorkestri puupillide rühmas. Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti- laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill

Muusika
Klarnet
1
doc

Klarnet

Klarnet Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Nimed: Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga ­ huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe.

Muusika
Puhkpillid
13
doc

Puhkpillid

Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.............

Muusika
Pillide tundmine
12
docx

Pillide tundmine

Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid ­ isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid ­ võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid ­ võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid ­ võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid ­ heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid ­ flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid ­ oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid ­ inglissarv, tromboon 4) Basspillid ­ fagott, kontrabass, bassklarnet, tuuba Võnke tekitaja 1) puhkpillidel ­ õhusammas 2) keelpillidel ­ keeled 3) idiofonidel ­ pulgad, nuiad, metall vms. Võnke impulss 1) puhkpillid a) labaalne (õhkkeelne) avahuulikuga pillid (fl) b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag) c) huulkeelne ­ vaskpuhkpillid 2) keelpillid ­ poogen, sõrmed

Muusika
Puhkpillide esitlus
6
pptx

Puhkpillide esitlus

kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc Puupuhkpillid Vaskpuhkpillid Ø Saksofon Ø Trompet Ø Klarnet Ø Bassklarnet Ø

Muusika
Erinevate keel--löök- ja puhkpillide kirjeldused
9
doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Puupuhkpillid Mõiste puupuhkpill aluseks ei ole mitte materjal vaid pilli ehitus ja soe tämber(kookospalm, pukspuu, palisander, elevandiluud, eboniit, klaas, metall) Kõikide puupuhkpillidel in kõlalehter, klapisüsteem(leiutati 19. sajandil) Heli kõrgus sõltub pillitorus võnkuva õhu samba pikkusest . Igal puupuhkpillil on huulik. Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpill on lühem või pikem metall toru,mille ühes otsas asub kausshuulik ja teises kõlalehter.

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun