Vana-Kreeka ajalugu (2)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Küklaadide tsivilisatsioon – 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus . Iseloomulikud tunnused - …. . Arheoloogilised leiud
Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur – 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus ( keraamika ). Iseloomulik – sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus . Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp – maavärin või vulkaanipurse .
Mükeene ehk Hellaadiline kultuur – 1600-1100a e.m.a Iseloomulik – sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine , ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp – 1200 a.
Tume ehk Homerose ajajärk – 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse . Iseloomulik – kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid.
Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk – Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna kihistumine, välissidemete taastumine . Linnriigid : Sparta , Korintos , Ateena .
Kreeka-Pärsia sõjad – 5. Saj e.m.a. Tegevusala – Pärslased alistasid Väike- Aasia lääneranniku kreeka linnad. Iseloomulikud tunnused -
Klassikaline ajajärk – 5.-4. Sajandi I pool e.m.a. Rahva eneseusk tõusis. Iseloomulikud tunnused

Minose ja Mükeene kultuur
Minose kultuur u. 2000 eKr
Mükeene kultuur
Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi.
Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi.
Tundmatu päritoluga.
Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased.
Kasutasid lineaarkirja A, mida ei osata lugeda.
Mükeenlased kaustasid lineaarkirja B, mida osatakse tänapäeval lugeda.
Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid.
Majanduskeskusteks olid lossid
Lossid olid kindlustamata. (Tähtsaim loss Knossos)
Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest kükloobilised müürid.
Losside ümber puudusid linnad.
Losside ümber puudusid linnad.
Sõjakad jooned puudusid, freskodel domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika .
Freskodel domineeris sõjatemaatika.
Kreeta kunstis domineerisid naised, naistekujukesed. Naised domineerisid.
Skulptuuriteosed puudusid, ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad Mükeenes
3. Kreeka ühiskonna hierarhia
Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud –põlielanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.
↓
Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekus -> riigi kõrgeim võimuorgan. Valis igal aastal riigiametnikud , kelle kohustus oli juhtida polise (linnriigi) sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.
↓
Rahvakoosolekute kõrval oli ka rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Ka ametnikud olid rikkad ja suursugused.
↓
Riiki, kus domineeri see ühiskonnakiht nim. aristokraatlikuks („parimate valitsus“)
↓
Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud oli raskerelvastuse jalavägi. Tüüpiline kreeka lahingurivi – faalanks .
↓
Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv.
4. Ateena ja Sparta võrdlus
Ateena hõlmas Atika maakonda . Demokraatlik riigikorraldus.
Sparta Lakoonika ja Messeenia maakonda Keskuseks kujunes 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldused olid karmid .
Ühiskonnakihid – Kodanikud – vabad meessoost täisealised põliselanikud, vanemad kui 20 (u. 40 000) + nende naised ja lapsed (u. 80 000).
Metoigid – vabad, kodanikuõigusteta(u. 80 000)
Orjad (u. 200 000)
Ühiskonnakihid – Spartiaadid – vabad poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% elanikkonnast, moodustasid Spata kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud.
Prioigid – vabad, ei omanud poliitilisi õigusi
Heloodid - orjad
Valitsemiskorraldus - Rahvakoosolek võis alata , kui kohal oli vähemalt 6000 meest (koguneti iga 10 päeva tagant)
Tähtsamad riigiametnikud – strateegid (10), valiti rahvakoosolekul.
Rahvakoosolekul valiti:
Nõukogu ehk bulee (500)
Vandekohus ehk heliaia (6000)
Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta)
Valitsemiskorraldus – rahvakoosolek valis-> vanemate nõukogu ehk geruusa (30 liiget üle 60 eluaasta , k.a 2 kuningat sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse)
Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad riigiametnikud)
5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia
Türannia – Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HotLeek Õppematerjali autor

Alapunktid.1. Kultuuride daatumid2. Minose ja Mükeene kultuuride võrdlus3. Kreeka ühiskonna hierarhia4. Ateena ja Sparta võrdlus5. Türannia, demokraatia ja oligarhia ehk aristokraatia6. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi jne. lühikirjeldus7. Sport ja olümpia8. Põhilised jumalad9. Filosoofia ja teadus10. Hellenism11. Mõisted

minose kultuur mükeene kultuur vana-kreeka sparta ateena türannia demokraatia oligarhia aristokraatia olümpia jumalad hellenism mõisted

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana Kreeka ajalugu

KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene, linna puudumine,

Ajalugu

odt

Kokkuvõte Kreeka ajaloost

maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene

Ajalugu

rtf

Vana-Kreeka

VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lin

Ajalugu

doc

Kreeka ajalugu

1. Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused

Ajalugu

odt

Kreeka ühiskond

1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugused sõja

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka

2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda.

Ajalugu

doc

Konspekt Vana-Kreeka ajaloost

Ametisse astudes andis ta vande nn. Hippokratese vande, selles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. *Herodotos - kreeka ajaloolane, nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maadeja rahvaste kohta. Säilinud teos "Historia",mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tolle aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478e.Kr *Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia);

Ajalugu

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr

Ajalugu

Rohkem sarnaseid