Vahemereline põõsastik ja mets Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere piirkonnas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas. Kliimavööde: lähistroopiline Õhumassid: soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on seal parasvöötme õhk Temperatuur: suvel 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Sademed: 200-600 mm/a, 1000 mm/a Tuuled: suvel passaadid, talvel läänetuuled Aastaajad: suvi, talv Mullad: Vahemerelises põõsastikus ja metsas on pruunmullad, mis on väga huumusrikkad. Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks rosmariin ja oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku leviala tõttu on vahemerelise taimestiku lii...
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
Vahemereline põõsastik ja mets Esitlus: Andreas Õun Asend ja Kliima Vahemerelised metsad ja põõsad asetsevad 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahel. Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul Californias ja Tsiilis, Lõuna- Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Vahemereline põõsastik ja mets juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks e tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Taimestik Taimestik on väga haruldane, palju igihaljaid taimi. Kunagi kasvasid seal metsikud metsad aga need hävisid metsateulkahjudes ja inimtegevuse läbi. Loomastik Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe ainuüksi sellele vööndile omaseid loomalike. Enamasti on siin tegemist naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga lo...
docstxt/134926967532.txt
Vahemereline põõsastik ja mets Asend ja kliima Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikuil. Suvi on seal kuiv ja jahe ning talv on mahe ja vihmane. Kliima on inimesele sobiv. Vahemerelises kliimas asuvad paljud riigid. Nt: Kartaago, Egiptus, Vana-rooma, Vana-kreeka. Taimestik Vahemerelise taimestikuga loodusvööndis esineb palju haruldasi taimi. Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägil...
Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarja...
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika lää...
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, ...
Hispaania Hispaania kuningriik •Rahvaarv: 47 milj. •Pindala: 505 370 km2 •Pealinn: Madrid •Rahaühik: euro (EUR) •Liiklus: parempoolne •Riigikeel: hispaania •Naabrid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Maroko •Riigikord: Parlamentaarne monarhia •Kuningas: Felipe VI •Peaminister: Mariano Rajoy •Iive positiivne (0.9) •Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. •Ligi 77% elanikkonnast elab linnas Hispaania • Teine Euroopa riik mägisuselt pärast Sveitsi. • El Teide on nii Tenerife, Kanaari saarestiku, kui ka Hispaania Kuningriigi kõrgeim mägi ja suuruselt kolmas vulkaan Maailmas ulatuses 3,718 m.-ni. • Lähistroopiline kliimavööde, loodusvöönd vahemereline mets. • Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. • Ainult 10 protsenti metsa Majandus • Hispaania on tööstus-ja põllumajandusmaa. • Tähtsad tööstusar...
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel Kreetal. Absoluutn...
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iselo...
Loodusvöönd Levik Kliima Mullad Taimkate 1. Ekvaatorilähedastel M ( sajab palju, Ferraliit mullad, Liigirikkaim. Ekvatoriaalne aladel. T kõigub vähe. ) toita. vaesed. Pool maailmast vihmamets Keemiline mur. elab Punane värvus. seal.Rinnded* 2. 10. ja 20. Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised. Savann laiuskraadide vihmane ja kuiv. toita. vaesed. vahemikus. Punased. Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. ...
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja ...
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured Võrreldes idaosaga Idaosa o Talv ...
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Pauletta Talmon Kreeka metsamajandus ja -tööstus Praktiline töö 1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal on palju rannikuid, mis muudab õhumassid möödukate erinevustega vahelduvaks. Sisemaal on metsadel parem v...
Hispaania Sissejuhatus: Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Pealinnaks on Madrid. Riigi kogupindala on 506 013 km². Hispaania kuningriik hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemeres Beleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase. Loodus: Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaa...
VIHMAMETS 1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad Turism, toorainete tootmine, viinamarja istandused 4) Kultuurtaimed SAVANN ...
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, leh...
Vihmametsad Asend: Vihmametsad levivad ekvaatorilähedastel aladel. Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovt...
Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki s...
Geograafia kontrolltöö 1. Euroopa kliimavööndid. 1) Arktiline. a) Külm ja kuiv. b) Norra Teravmäed. 2) Lähisarktiline a) Põhja-Rootsi, Põhja-Soome. 3) Parasvööde. a) Mereline rohkem sademeid, temp kõigub vähe. b) Mandriline vähem sademeid, temp kõigub rohkem. 4) Lähistroopiline. a) Suvel kuum ja kuiv. b) Talvel jahedam ja niiske. c) Lõuna-Euroopa. Kliimadiagrammide lugemine, kliimadiagrammide järgi kliimavööndi määramine. 2. Mis kujundab Euroopa kliimat ja kuidas? 1) Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem soe Golfi hoovus. 2) Aasta ringi püsiv Islandi õhurõhumiinimum tekitab itta suunduvaid tsükloneid. 3) Assoori maksimum toodab kuiva ja sooja õhku. 4) Euroopa ida-ja kaguosa kliimat kujundab külmal poolaastal Aasia...
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- probleemid Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta ...
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta ...
Hispaania Caroly Kaljumäe 8.b Hispaania Valisin selle teema, sest Hispaania on ilus ja huvitav riik ning väga tahaksin sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: ...
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vee...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Lo...
Hispaania põllumajanduse iseloomustus Põllumajanduslikult haritav maa: 26960000 Ha. Põllumaade, rohumaade ja metsade osatähtsus: Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Pinnamood: Hispaania pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlma...
EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD I KANAARI SAARED 1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta, emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust. Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4. Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga? Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest olul...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
Hispaania Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Põllumajanduslik maa 40 % Istandused / Rohumaad põllud ...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Hispaania..................................................................................................................................4 1.1 Hispaania kultuur...............................................................................................................5,6 1.2 Hispaania loodus................................................................................................................7,8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 LISA 1.......................................................................................................................................10 LISA 2.............................................
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Lo...
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused...
Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 1 Riigi üldandmed ...................................................................................... 2 Riigi geograafiline asend ............................................................................ 3 Ülevaade looduslikest tingimustest ................................................................ 4 Ülevaade rahvastikust ................................................................................ 5 Ülevaade majandusest ............................................................................... 6 Riigi iseärasused ...................................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ...........
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandus...
Keila Gümnaasium Türgi Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9c Juhendaja: Merje Möll Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Üldinfo..................................................................................... .4 Toit, taimed ja loomad.....................................................................5 Majandus, kaubandus.....................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................... 8 2 ...
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenb...
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
Tartu Descartes´i Lütseum Küprose majanduse analüüs Karola Siimsalu Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Põllumajandus Küprose põllumajanduslikult kasutatav pindala on 125200 hektarit. Arvestades Küprose enda pindala on see suhteliselt suur ala. Pinnamood Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Põllumajanduslikust vaatest pinnamood on väga muutlik, vahelduvad ebatasane rannajoon, liivased rannad, kivised künkad ja metsaga kaetud mäed. Paraku seetõttu ka kõik...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
