Vabariigi sünnipäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, lapsevanemad ja õpilased. Oleme kogunenud siia vabadusamba juurde et tähistada Eesti Vabariigi 96. Sünnipäeva. Just 96 aastat tagasi 1918ndal aastal 24ndal veebruaril avaldatiTallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Ma arvan, et igaüks, kes täna siin viibib teab, kui raskelt see iseseisvus on tulnud ja mingil määral on see isegi ime, et me võitsime vabadusvõitluse. See aga näitab, et sada aastat tagasi oli peaaegu igaüks valmis oma eluhinnaga võitlema Eesti vabaduse eest. Kas nüüd oleksime valmis oma riigi vabaduse eest võitlema? Kakskümend aastat tagasi, kui olime värskelt taasiseseisvunud, Vaevalt, et keegi oleks julgenud loota või uskuda, et jõuame nii kaugele kui praegu. "Laulva revolutsiooni" ajal olid kõik nõus ära kannatama mida tahes, peaasi, et vabadus tuleks! Ometi...
Presidendi kõne vana-aasta õhtul Referaat majandusõpetusest Aastavahetusel 2008/09 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt peetud kõne oli eelnevatest tugevalt erinev ning võttis kenasti kokku eelnenud aasta tähtsaimad sündmused. Samas manitses president rahvast ning meie valitsust erinevate "teelt välja libisemise ohtude" eest ning lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse. Selles referaadis toongi välja Ilvese kõnest mõningad katked, mis minu tähelepanu enim köitsid. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei...
Eesti vabariigi aastapäeva kõne Tere, Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Mari Mets ja kõnelen täna teemal Eesti vabariigi aastapäev. Tänavu aasta tähistame kogu Eesti rahvaga Eesti 97.ndat sünnipäeva. Sel päeval mõtleme kõik oma riigi peale, kuid iga inimene teeb seda nii nagu tunneb ja soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui me...
Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi kõnest Vabariigi 96. aastapäeval 24. veebruaril 2014 Nagu igal aastal saab meie riik ühe päevavõrra vanemaks, nii ka see aasta. Vabariigi sünnipäeva pidustused on alati suurejoonelised ja värvikad. Seekord otsustati korraldada pidustused Pärnus, ,,Endla" teatris. Presidendi vastuvõtule oli kutsutud mitmeid poliitikuid, lauljaid, kunstnikke ja muid tähtsaid inimesi. Peale kätlemist pidas president kõne. Oma kõne alustas ta viitega sellel, et kui hea on olla vaba. Selle viite all pidas ta silmas hetkel Ukrainas toimuvat. President julgustab oma kõnes inimesi proovima kõike mida elu neile pakub. Riigipea räägib ka veel sellest kui vastupidav ja tugev rahvas Eestlased on. Kuidas me oleme suutnud üle elada paljusi asju ja kuidas me tuleme alatai välja võitjatena, või vähemalt elusana. Kuna Ukrainas toimuv on hetkel kuum teema siis räägib president ka meie...
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näi...
KÕNE Eesti keel õp lk 35-42. KÕNE... ... on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. KÕNE (õp lk 35)... ... erineb tavalisest suulisest kõnest ja vestlusest selle poolest, et üks inimene esineb pikema, sageli varem läbi mõeldud sõnavõtuga. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks igal elualal ja elus üldse, sest mida paremini oskame oma mõtteid, taotlusi ja plaane teistele selgitada, seda edukamad oleme. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Olete ekslikult ostnud bussipileti Tartusse sõitmiseks vale kuupäevaga, vaja ümber vahetada: põhjendamine. On vaja juuksurile selgitada, millist soengut soovite: selgitamine. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Soovite sõpru veenda minema vaatama kinno filmi, mida teie soovite: tuleb osata veenda e mõjutada. Tahate aidata õde või venda mingis õppeaines: tuleb osata selgitada. KÕNE pidamise oskus tuleb kasuks el...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Liis Morov Vabariigi 92. aastapäeva pidulik Presidendi vastuvõtt Referaat Juhendaja: õpetaja- metoodik Ruth Muru Särevere 2010 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...
Erki Kahro Kursus:VIII 12.02.2013 Eesti Vabariigi aastapäeva kõne. Tänavusel aastal 2013. tähistab Eesti Vabariik oma 95. sünnipäeva. Sellest ajast oleme suutnud olla suveräänsed vaid natuke üle 30.aasta. Meie rahvas ja meie riik on pidanud taluma aastasadu võõrvõimu. Meie Eestimaa eest on võidelnud väga palju erinevaid suurriike nagu Venemaa, Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani. Meile on surutud peale võõrast võimu juba aastasadu. Tuletades meelde meie minevikku, tekib kindlasti peaaegu meis kõigis küsimus, kuidas on olnud üldse võimalik väikese Eesti riigi loomine, meie rahva säilimine ja meie iseseisvuse saavutamine. Me oleme oma rahvust ja meie riik kaitsnud kõigega millega on olnud võimalik nii mõttejõuga kui ka relvaga. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere t...
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik ühiskond on ühsikond, kus toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need...
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. K...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS PEOTEENINDAJA Piia Pross PIDULIK ÕHTUSÖÖK Lõputöö Juhendaja: Kadri Vallimäe Jõgeva 2016 SISUKORD SISUKORD Peo idee .......................................................................................................................... 1 Sündmuse eesmärk, kellele mõeldud .......................................................................... 1 Kus ja kunas sündmus aset leiab ................................................................................. 1 Kujundatud kutse ............................................................................................................ 2 Sündmuse planeerimine.................................................................................................. 2 Menüü ........................................................................................................................
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE.........................................................
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas ...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimistöö Kristiina Pajussaar Kadri Järvalt X klass Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. MILLEST JOOMINE ALGAB..........................................................................................4 2.ALKOHOLI SISALDUS VERES..........................................................................................5 1.2 Ilmamõõteriistad...............................................................................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ...
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka t...
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp......................
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga ...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
