Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist. Hüdroksüülrühm koosneb kahest aatomist. Asendusnomenklatuuris näitab sõna järelliide ühendi kuuluvust ühte või teise ainekl...
ruutskeemina) Iooniline side- tekib metalli ja mittemetalli aatomi vahel. Mittemetalli aatom tõmbab metalliaatomi viimaselt kihilt tema elektroni(d) ära. 5) Osata iseloomustada vesiniksidet ja näidata kuidas see tekib. Vesinikside- tekib kui vesinik on kontaktis: hapniku; lämmastiku; fluoriga. On lisaside molekulide vahel. Kui vee molekulide vahel poleks vesiniksidet, oleks vesi toatemperatuuril gaas. Vesinikside tõstab aine keemistemperatuuri ja lahustuvust vees. 6) Osata iseloomustada metallilist sidet. Metalliline side- tekib metalliaatomite ja ioonide vahel ühiste vabade elektronide kaudu. Näited: a) Mis liiki keemiline side (sidemed) on antud ühendites: * raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites
erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. - Asendiisomeeria tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. OHrühm asub erinevas kohas, ahel on sama kujuga. - Ahelaisomeeria tuleneb süsiniku aautomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. OHrühm on sama süsiniku juures, ahela kuju on erinev. - Vesinikside on molekulide vaheline side, mis moodustub ühe molekuli vesiniku aatomi ja teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomi vahele. - Kahe vaba elektronpaari abil hapniku aatomil saab alkohol moodustada vesiniksidemeid teiste alkoholide molekulidega või vee molekulidega. - Vesiniksideme tõttu on alkoholid hüdrofiilsed > lahustuvad vees, ja keevad kõrgemal temperatuuril kui sama molekulmassiga alkaanid.
Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Elektron negatiivse laenguga elementaarosake, mis moodustab koos neuklonidega tuuma. Prooton positiivse elektrilaenguga elementaarosake, millede arv määrab ära keemilise elemendi. Neutron elektriliselt neutraalne elementaarosake, mis määrab ära keemilise elemendi isotoobi. Isotoop sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Elektronskeem aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronvalem elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide paigutust alakihtidel. Aatomiraadius aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide om...
Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis aatom meelsasti loobub väliskihis olevatest elektronidest. PERIOODIS » En kasvab, siis aatmid meelsasti liidavad väliskihti elektrone. POLAARNE AINE koosneb polaarsetest molekulidest. HF, HCl. MITTEPOL. AINE- ta koosenb mittepolaarsetest molekulidest. Cl2, H2. IOONILINE SIDE- esineb aktiivse metalli( I II A rühmas) ja aktiivse mitt...
· Tekib niisuguste aatomite vahel, mille EN erinevad teineteisest tunduvalt EN>1,7 · Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nim. Iooniliseks sidemeks. · Ioonid on anioonid · Ühesuguste sidemetega ained on sarnaste omadustega · Iooniliste ainete omadused . Kõrge sulamis ja-keemistemperatuur, kristallid on kõvad, lahustub veega hästi, sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit. Vesinikside · vesinikside on molekulide vaheline side e. molekulide vaheline tõmbejõud. · Vesinikside on oluline polaarsete molekulide puhul. · Vesinikside on oluliselt nõrgme kui kovalentne side. · Selline side tekib peamiseltt tugevate elektronegatiivsete elementidega:fluori, haniku ja lämmastikuga. · Vesiniksideme ainete omadused kõrga sulamis-ja keemistemperatuur, veega tugevad vesiniksidemed, vees hästi lahustuv. Metalliline side
http://www.abiks.pri.ee
Mõisted
Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts)
Endoterm reakts reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt
lagunemisreaktsioonid)
Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9
Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik
Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
molekulides või kristallides 0
nimetatakse van der Waalsi jõududeks. Nendest on tingitud molekulide tõmbumine, ainete agregaatolek ja üleminek ühest agregaatolekust teise. Molekulide doonoraktseptortoime Kui ühel molekulil on vaba elektronpaar, teisel aga vaba orbitaal, võib nende vahel moodustuda kovalentne side. Vesinikside Vesinikside on elektrostaatilise ja doonoraktseptorsideme vahepealne side ning seda põhjustab vesiniku aatomi võime moodustada suure elektronegatiivsusega elemendi aatomiga üks lisaside. Vesinikside F H ··· F esineb näiteks vesinikufluoriidi molekulis. Vesiniksideme tekke põhjuseks on positiivselt polariseeritud vesinikuaatomi väikesed mõõtmed. See aatom võib kergesti tungida negatiivselt polariseeritud naaberaatomi elektronkatesse. Kõrvuti elektrostaatilise toimega on suur osatähtsus ka doonoraktseptorsidemel. Sellega seletub vesiniksideme suunalisus.
3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9) 2) Vastasnimeliste ioonpaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse IOONILISEKS SIDEMEKS. Side püsib koos elektrostaatiliste jõududega (vastasnimeliste ioonide vahel)
Vee füüsikalised om.-d:tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, kokkusurutavus, elektrijuhtivus Vee keemilised om.-d: lahustuvus, pH, reaktsioonid teiste ühenditega Vee molekuli struktuur ja polaarsus 1 vee molekul koosneb 2 st vesiniku ja ühest hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3). Vesinikside looduses on v.olul.tähtsusega tänu vesiniksidemele on vesi üldse vedel. Vee levimus universumis: Vedelat vett on universumis vähe. Peamiselt tahkel või gaasilisel kujul. Enamik mageveest on meile kättesaamatu ja kasutuskõlbmatu - liustikud ja jää. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H2 ja CO järel).
Keemia Mendelejevi perioodilisussüsteem 1. Periood horiaontaalsed read perioodilisustabelis. Periood algab leelistega ja lõppeb väärisgaasidega. Esimesed kolm rida on väikesed perioodid, ülejäänud on suured perioodid. Samas perioodis asuvatel elementidel on ühesugune elektronkihtide arv. Perioodi numbri kasvades elektronkihtide arvaatomis kasvab. 2. Rühm vertikaalsed tulbad perioodilisustabelis. Rühmad jagunevad A- ja B- rühmadeks. A- rühm on peaalarühm. B- rühm on kõrvalalarühm. Samas rühmas asuvate A- rühmade elementidel on ühesugune väliskihi elektronide arv aatomis. Rühma numbri suurenedes väliskihi elektronide arv kasvab. B- rühma elemente nimetatakse ka siirdemetallideks. B- rühmade elementidel on väliskihis reeglina 2 elektroni. 3. 4. Aatom...
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, ...
väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osalaengute vahel. Vesi esineb mitmest molekulist koosnevatest assotsiaatide(H2O). Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, t...
mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea de vahel vahel täielikult üle elektrijuhtivus Moodustamis H-F; HCl; mittemetallile Magneetilised el H2O NaCl sulamid Fe; moodustava Co; Ni d aatomid ühise elektronpaar N2; H2; O2 2. Vesinikside. Milliste aatomite vahel see tekib? Vesinikside õige kujutamine antud valemitele. Kui tugev on vesinikside? Vesinikside on täiendv side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamiselt F, O või N) aatomiga. Kõige tugevamad vesiniksidemed → H-F....H-F....H-F... H-N-H...N-H....N-H.... 3.Milliseid omadusi mõjutab vesinikside? Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemperatuuri.
Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse e...
mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi. Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Klaster – erineva arvuga vee molekulide kogumid. Üheaegselt on vees palju erineva suurusega klastreid, mille suurus ja struktuur muutuvad pidevalt, kuna vee molekulid
Nende ioonide vahel mõjuvad elektrilised tõmbejõud, mis ongi ioonilise sideme alus. VII. Metalliline side Metalli aatomid paiknevad üksteisele nii lähedal, et aatomite väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad. Seega hakkavad väliskihi elektronid liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli elektrongaas. Sellest johtuvalt juhivad metallid reeglina hästi soojust ja elektrit, samuti on nad läikivad. VIII. Vesinikside Tegemist on lisasidemetega molekulide vahel. Esineb peamiselt ühendeis, kus on molekuli enda sees side vesiniku ja fluori/hapniku/lämmastiku vahel. Siis on vesinikul märgatav positiivne osalaeng ja vastavalt elektronegatiivsemal fluoril, hapnikul või lämmastikul märgatav negatiivne osalaeng. Positiivse osalaenguga H aatom seotakse elektrostaatiliselt järgmise molekuli negatiivse osalaenguga F, O, N aatomiga. Vesiniksideme esinemine aines annab ainele kõrgema keemistemperatuuri
Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil. 12. Vesi on tavatingimustes gaas, sest tänu vesiniksidemele on tal erandlikult kõrge sulamis- ja keemistemperatuud. H2S on gaasilises olekus, sest sellle aine molekulis pole vesiniksidemeid. 13. Suured veekogud ei külmu talvel põhjani kinni,sest põhjas on vesi kõige suurema tihedusega (4 kraadi) ning vesi jäätub 0 kraadi juures. 14. Vesinikside tõstab keemistemperatuuri ja sulamistemperatuuri. 15. Tee ise , õpikus olemas, ma ei viitsi nii palju kirjutada.
8. Polaarne kovalentne side tekib siis kui üks element tõmbab elektronpaari rohkem enda poole, see tähendab, et ta on elektronegatiivsem ( perioodis ja rühmas alt üles) Mittepolaarne elektronpaar jaguneb võrselt mõlema aatomi vahel. Seega: H-F H-Cl H-Br. 9. NaOH iooniline side, ioonvõre, mittemol. H2S polaarne kov side, molekulvõre, molekulaarne. Cu metalliline side, metallvõre, mittemol. Si mittepolaarne kov side, aatomvõre, mittemol. 10. Vesinikside tekib vesiniku ja F / O / N vahel. Vesiniksidemega ainetel on kõrgem keemis ja sulamistemp ja kui need ained moodustavad veega tugevaid vesiniksidemeid, siis nad lahustuvad hästi.. HF vesinikside. HBr pole vesiniksidet seega, HF kõrgem keemistemp ja lahustub paremini vees.. 11. õp ül 12 lk 58 vesinikside on: kahe HF molekuli vahel; HF ja H2O vahel; H2O ja NH3 vahel. Rohkem ei viitsi.
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained.
Tõmbejõud U r-6 Elektronkatete tõukumine U r-12 van der Waalsi raadius (mõjuraadius) määrab ära minimaalse kauguse milleni teine osake võib antud osakesele läheneda Vesinikside On biokeemias äärmiselt oluline Vesinikside on interaktsioon kovalentse sidemega seotud doonorgrupi vesinikuaatomi ja aktseptorgrupi vaba elektronpaari vahel Vesiniksidemel on ühisjooni nii kovalentsete kui mittekovalentsete sidemetega Kuigi vähemal määral, kui kovalentne side on vesinikside: ·suunaline Vesinikside on nõrkadest interaktsioonidest ·kindla pikkusega tugevaim, maksimaalselt kuni 40 kJ/mol
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda
Bohr (aatomi püsivuse tingimused, aatomi esimese kvantmudeli looja). Kolm postulaati. Oma postulaatidega lahendas Bohr joonspektrite tekkemehanismi selgitamise probleemid. Samas ei suudetud Bohri mudelit üldistada mitmeelektronilistele aatomitele ning ei suuda selgitada spektrite peenstruktuuri. Ei sobinud spektrijoonte intensiivsuserinevuste selgitamiseks. 2) Vesinikside vees Väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reegline 1020 korda nõrgem kui kovalentne side. Alati osaleb sidemes H. VS mittevalentne mõju eri rühmade vahel kas erinevate molekulide või sama molekuli eri osade vahel. VS osalev elektronegatiivne aatom võib olla vesinikuga samas molekulis
polaarse kov. sidemega tõmbejõud. ained rabedad,ei juhi elektrit. Molekulvõre,vesinikside Molekulis on Kõrgem keemis-ja polaarne kov. side sulamis temp.kui teistel ,molekulide vahel on molekulvõredega vesinikside,mis on ainetel,vees hästi tugevam kui lahustuv,vesi lahused molekulide vaheline juhivad elektrit tõmbejõud. (sageli),tahkena rabe. Iooniline side Ionnid,ioonvõre Ioonide vahel on Tahke,rabe mida kõrgem erimärgiliste laengute on sulamis temp. Seda
aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks. Väärisgaaside aatomitel on väliskihis enamasti kaheksa elektroni ja seetõttu on ta püsivas olekus. Väärisgaasid on just üksikaatomitena oma kõige püsivamas olekus. Kuna nad üritavad oma olekut säilitada, siis neil pole kalduvust ühineda. Teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks, et saavutada püsivat olekut, kuid selleks peavad nende väliskiht olema elektronidega täidetud. Kuidas moodustub vesinikside ? Ainetes, milles vesinikuaatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside tekib enamasti molekulide vahel. NB! Korrata elektronskeemi, elektronvalemit ja ruutskeemi, täppskeemi ning ainetes keemilise sideme liigi määramist, kristallvõre tüübi määramist.
tagajärjel, kuna üks aatom loovutab elektrone ja teine aatom võtab neid juurde Iooniline side • Tahkelt moodustavad ioonilise sidemega ained ioonivõrega kristalle • Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad, seega paigutuvad ioonid kristallvõresse nii, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel Vesinikside • Vesinikside on nõrk keemiline side • Vesinikside on väga levinud biomolekulides Vesinikside • Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel • Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga Vesinikside • Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu • Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise
AINEID LIIGITATAKSE · Koostise põhjal Lihtsained-koosnevad ühest keemilisest elemendist · Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu...
juhul tekib indutseeritud dipool + indutseeritud dipoolmoment 2. juhul tekib indutseeritud dipool + täiendav dipoolmoment 17 Juha ... Ehrlich, 1. XI. 2002 CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 16 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 10. Vesinikside. Vesinikul on ainult üks (s - ) ning täiendava sideme võib ta moodustada sel juhul, kui vesinik on molekulis seotud endast oluliselt elektronegatiivsema aatomiga. Näide: H2O OH - side on polaarne, ühine elektronpaar on tõmmatud rohkem O2 - orbiidile, sest O2 elektronegatiivsus on suurem. Tänu sellele jääb vesinikul osaliselt vaba orbitaal, mis võib kattuda naabermolekuli O2 - orbitaaliga, kus on sobival juhul ka vaba elektronpaar... Selliselt tekkinud side on vesinikside.
1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. C, H, N, O + P, S. Valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!). Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid Kovalentne side teeb sobivaks "elumolekulid" H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaari jagamise teel. C-C sidemel on 4 erinevat ehituse varianti biomolekulides lineaarne alifaatne (ilus sirge ahelake), tsükliline (ahelast tekkinud on süsinikuring), hargnenud (ahela küljes palju harusid) ja planaarne (mingi pundar aatomeid ahela otsas)
protsessid toimuvad ühtmoodi kõigis elusorganismides. 3. Milles seisneb PCR meetodi tähtsus? PCR meetodi võimaldab isikute kindlakstegemist. Väikese DNA- lõigu paljundamine kiiresti tuhandeid kordi. 4. Millest koosnevad valgud? Milline side selles polümeeris on? Milleks meil valke vaja läheb? Valgud koosnevad paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest. Selle polümeeris tekib vesinikside. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5. On teada, et aminohapete kokkupanek algab mRNA järjestusest AUG.
Nad oksüdeeruvad oksüdeerijate toimel. Oksüdeerumisel aine reageerib hapnikuga ja lõppsaadusteks on CO2 ja H2O. Orgaanilised ained põlevad vaid gaasi kujul. Pürolüüs aine või materjali lagunemine kõrgel temperatuuril. 4) Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Mida rohkem molekul hargneb, seda madalamad on tema sulamis- ja keemistemperatuurid ning seda väiksem on tema tihedus. 5) Mis on vesinikside, kuidas see mõjutab aine omadusi? Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. Muudab aine hüdrofiilseks.Tõstab aine sulamis -ja keemistemperatuuri, sest tema lõhkumiseks on vaja kulutada lisaenergiat. 6) Alkaanide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, vastastiktoime veega). Alkaanide tähtsamad omadused on: Hüdrofoobsus ja vähene suutlikkus teiste ainetega reageerida.
1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-) Elektronvalem näitab elektronide paiknemist mitte ainult elektronkihiti, vaid ka alakihiti. Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi. Enne ei hakka täituma uus alakiht, kui eelmine pole täitunud. Energia kasv: 1s<2s<2p<3s<3p<4s<3d<4p<5s<4d<5p<6s<4f<5d<6p<7s<5f<6d<7p<8s P: +15 2)8)5)1s22s22p63s23p3 Fe: +262)8)14)2) 1s22s22p63s23p64s23d6 Ru...
Puskariõli- etanooli käärimisel tekkinud destillatsiooni jääk EETRID Eetrid- orgaanilised ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud süsivesinik rühmad · Üldvalem R -- O -- R' · Funktsionaalnomenklatuur alküülrühmad tähestiku järjekorras + liide eeter CH3 O CH3 dimetüüleeter CH3 CH2 O CH3 etüülmetüüleeter · Lenduvad, ei lahustu vees · Keemiliselt püsivad · kasutatakse laboris lahustitena · Puudub vesinikside, madala sulamis ja keemistemperatuuriga · Saamine alkoholaat + alküülhalogeniid CH3ONa + CH3Cl CH3OCH3 + NaCl alkoholi dehüdraatimine 2C2H5OH C2H5OC2H5 + H2O
Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides. Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad ...
mittemetalliliste elementide elementide aatomid aatomid Näited H2, B, CH4... H2O, NH3, LiF, NaCl, KOH... H2SO4... võrdlus Sarnasus: Kõik on seotud mittemetallidega. Erinevus: Iooniline side on seotud leelistega. Iooniline side on kovalentse polaarse sideme piirjuht. 4. Polaarsed ained lahustuvad vees ja mittepolaarsed ei lahustu. 5. Vesinikside moodustub selliste molekulide vahele mis sisaldavad F-H, O-H või N-H sidemeid. Vesiniksidemed pole väga püsivad ning võivad molekulide soojusliikumise tõttu katkeda ja asenduda uutega. Vesiniksidemed mõjutavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri ning lahustuvust. Vesiniksidemed tõstavad sulamis- ja keemistemperatuuri ning suurendavad aine lahustuvust vees. 6. Metallilise sideme metallikristallis moodustavad aatomitele ühiseks muutunud väliskihi elektronid
elektronpaar. · Kaksikside aatomite vaheline keemiline side, mille moodustavad kaks ühist elektronpaari. · Kolmikside aatomite vaheline keemiline side, mille moodustavad kolm ühist elektronpaari. · Iooniline side ioonide vaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. · Vesinikside täiendav keemiline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Metalliline side keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. 2
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
side. 12. Iooniline side on vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis. 13. Ioonsed ained on kõvad, kuid haprad, neil on kõrge sulamistemperatuur, nad on head elektrijuhid sulatatult, lahustuvad vees küllaltki hästi. 14. iooniline side KF, Na2O, BaCl2 sest koos on metall + mittemetall polaarne side NO2, CO2, CH4 sest koos on kaks mittemetalli mittepolaarne S8, O2, Br2, C sest on ainult üks aine 15. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. 16. Vesinikside on oluliselt nõrgem kui kovalentne side. 17. Jää tihedus on väiksem kui vee tihedus, sest jääs tekib vee molekulidest korrapärane struktuur, mis on suhteliselt hõre ning seetõttu ongi jää tihedus väiksem, vee jahutamisel kasvab vee tihedus. 18
tegemist molekulaarse või mittemolekuraarse ainega. Näiteks a) NaOH; b)H2S; c)Cu; d)Si Kõige polaarsem on H-F ja vähem polaarne on H-Br, sest flour on elektronegatiivsem kui broom. Suurenemine: H-Br, H-Cl, H-F. Vähenemine: H-F, H-Cl, H-Br. 17. Vesiniksideme mõju aine omadustele. Näiteks millisel ainel on kõrgem või madalam keemistemperatuur/ parem või halvem vees lahustuvus kas a) HF või b)HBr Vesinikside parandab lahustuvust vees. a) NaOH - iooniline side, ioonvõre, mittemolekulaarne b) H2S - polaarne kovalentne side, molekulvõre, molekulaarne c) Cu - metalliline side, metallvõre, mittemolekulaarne d) Si - mittepolaarne kovalentne side, aatomvõre, mittemolekulaarne 18. Vesiniksideme moodustumine. Näiteks: milliste molekulide vahel saab moodustuda vesinikside a)NH 3 b)CH3CH3 c)H2 d)CH3OH e)CH3OCH3 f)CH3COOH
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?...
Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone sisaldavad soolad jt.) Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aato saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Molekulie vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuride olulist tõusu. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemed, lahustuvad vees hästi. Metalliline side Metalliline side ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemiline side
Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. · Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal. · Keemilise sideme liigid on: kovalentne, iooniline ja metalliline. · Vesinikside on omapärane keemiline side; molekulidevaheline ja molekulidesisene. · Vesinikside on molekulide vahel, mis koosnevad vesinikust ja suure EN-ga keemilisest elemendist: fluor, hapnik, lämmastik, harvem kloor ja väävel. Molekulisisesed vesiniksidemed on eriti levinud valkudes, nukleiinhapetes, üldse bioloogiliselt tähtsates ühendites ning on elutegevuses väga olulised.
Propaantriool e glütseriin e glütserool C3H5(OH)3 On magusa maitsega , siirupitaoline vedelik, vees lahustub hästi , lahtistava toimega. Kasutatakse kreemide ja lõhkeainete (nitrogöütseriini) tootmisel. Eetrid Sisaldab hapnikku ühendi keskel. Nimetuse andmiseks vaadatakse hapniku vasakut poolt, siis paremat poolt ja ühendi lõppu pannakse eeter. NT: C 2H5OCH3 etüülmetüüleeter, CH3-O-CH3 dimetüüleeter. Kuna eetrites puudub vesinikside siis nad lah. vees halvasti ja neil on madalad sulamis ja keemis temperatuurid. Kasutatakse: lahustina, narkoosivahendina(vanasti). Eetreid saadakse : alkoholaadi reageerimisel alküül- halogeniidiga. C3H7OH C4H10 propüülbutüüleeter Kuidas saada butüülmetüüleetrit? C3H7ONa + C4H9Cl = C3H70C4H9 + NaCl Amiinid- on orgaanilised ained, mis sisaldavad aminorühma. Lämmastik on amiinides 3- valentne. Näiteks: CH3CH2NH2-etüülamiin, CH3CH2NHCH3-etüülmetüülamiin
2.6 Sideme tüübi määramine Keemilise sideme tüüpi määratakse aine koostise järgi (omavahel seotud aatomite järgi): · (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side · Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side · Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side · Metall lihtainena metalliline side Märkus. Keemilise sideme tüüpi võib määrata ka elektronegatiivsuste vahe järgi. 2.7 Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid FH, OH või NH sidemeid. Sellistes molekulides on vesiniku aatom oma elektronkatte osaliselt kaotanud ja tõmbub seetõttu naabermolekuli O, N või F vaba elektronipaari poole. Kui molekuli kuju seda võimaldab, siis võib vsinikside tekkida ka molekulisiseselt (näiteks valkudes). Vesinikside on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline
hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega hüdraatimine vee liitumine dehüdraatimine vee eemaldamine hüdrogeenimine vesiniku liitmine dehüdrogeenimine vesiniku eemaldamine polaarsus kovalentse sidemega molekulis laengu erinevus molekuli sees vesinikside side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom miittemetallilise (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga molekulidevaheline side nt vesinikside, side mis tekib molekulide vahel piititus etanool puupiiritus metanool glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH on kolmehüdroksüülne alkohol, tema molekuli jääk kuulub kõigi rasvade molekulide koostisesse. On viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega, kasutatakse kosmeetika preparaatides dietüüleeter CH3CH2OCH2CH2CH3 on tuntuim eeter, varem kasutati narkoosiks, nüüd kasutatakse lahustina, õhust raskem
8.Mis on valgud? Mis on nende monomeeriks? Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 9.Milline on valgu esimest, teist, kolmandat ja neljandat järku struktuur? Esimene struktuur-Nukleotiidide järjestus DNA molekulis. Teine struktuur-biheeliks Kolmas struktuur-Kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur neljas struktuur-Kahe või enama subühiku asend ruumis. 10.Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? Peptiidside asub aminohappejääkide vahel.See on tugevam kui vesinikside. 11.Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? Denaturatsioon on valgustruktuuri muutus- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Renaturatsioon -Kõrgemat järku struktuuri taastumine 12.Valkude ülesanded ja näited nende kohta. Valkude ülesanded : Ensümaatiline tähtsus Struktuurne(sarved,küüned,karvad) Transport(vere kaudu) Regulatoorne(veresuhkru tase)
molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel Polaarne kovalentne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos 2. S IA; IIA elektronid + H ja He P IIIA-VIIIA elektronid D B-rühm 3. Skeemid ja asjad
Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises olekus - Vesikeskkond: vee omadus moodustada vesiniksidemeid
om-d,reak. aktiivse metalliga, põleb,oksüdeeruvad kas aldehüüdideks või ketoonideks(lõpp ool, CnH2nplus1OH).puupiiritus e metanool, mürgine, piirituse lühnaga, mürgitust ravitakse etanooliga,lahustina, kütuses, mürgitust põhjustab metanaal., etanool- iseloomuliku lõhna ja maitsega, värvusetu(alkohoolsed joogid)saamine- ch2=ch2plush20=c2h5oh.imandumisekiirus oleneb-soost, keha massist,joomise tempost, vanusest.etanool-etanaal- etaanhape-co2plush20eetrites vesinikside puudub, neil on madal sulamis- ja keemistemp., vees nad ei lahustu. kasut. lahustina. saadakse alkoholaadi reag. alküünhalogeniidiga.fenoolid- ühendid, kus benseeniringiga on otseselt seotud üks või mitu oh-rühma.