Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keemiline side (0)

1 Hindamata
Punktid
Keemiline side #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MinnieR Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Keemiline side

Kordamisküsimused II Keemiline side 1. Mis on : · Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine ­ keemiline aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Molekul ­ koosneb aatomitest. · Molekulaarne aine ­ · Mittemolekulaarne aine ­ molekulidest koosnev aine. · Keemiline side ­ aatomite või ioonide vaheline side molekulaarses aines. · Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side. · Mittepolaarne kovalentne side ­ kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt. · Polaarne kovalentne side ­ kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud.

Keemia
thumbnail
2
docx

Keemiline side

Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 ­ 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksideme, lahustuvad hästi vees. Näiteks ammoniaak. Iooniline side on erinimeliselt laetud ioonidevaheline side. Iooniline side: KF, Na2O, BaCl2 ­ metall+mittemetall Näide: NaCl a) Koostise järgi metall-mittemetall; iooniline side b) (NaCl) = 3,0-0,9=2,1; i.s(iooniline side)

Keemia
thumbnail
4
doc

Keemiline side

3+ Joonistage [Ti(OH2)6] molekuli struktuur kasutades "kastikeste" mudelit. Hübridisatsiooniteooria Sageli võtavad sideme tekkest osa aatomi erinevate orbitaalide elektronid (Näiteks süsiniku aatomi üks s ja kolm porbitaali). Sel juhul esineb nn. hübridisatsioon, elektronide orbitaalide esialgne kuju muutub ja tekivad uued, ühesuguse kujuga orbitaalid. Hübriidne sporbitaal on tuuma suhtes ühes suunas rohkem välja venitatud, seetõttu on keemiline side hübriidse orbitaali osavõtul püsivam, kui side s ja porbitaalide vahel. Keemiline side hübriidse orbitaali osavõtul on püsivam, kui side s ja porbitaalide vahel. Hübridisatsioon on energeetiliselt kasulik, sest moodustuvad püsivamad sidemed ja elektronide tiheduse jaotus on sümmeetrilisem. Hübriidse oleku püsivuseks on vajalik, et hübridiseeruvate orbitaalide tihedus oleks küllaldane ning et nende energia oleks lähedase väärtusega

Keemia
thumbnail
1
doc

Keemiline side

KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE Sideme moodustumisel vabaneb energia. Ühinemisreaktsioonid ­ eksotermilised Sideme lõhkumiseks kulub energiat. Lagunemisreaktsioonid ­ endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne ­ 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) ­ mittepolaarne

Keemia
thumbnail
40
ppt

Keemiline side

Mõningate keemiliste sidemete keskmised energiad Elektromagnetilise kiirguse spekter ja sideme energia E = h = hc-1 1 eV mol-1 = 96000 J mol-1 ehk ca 100 kJ/mol Elektromagnetilise kiirguse spekter ja sideme energia Pigmentide konjugeeritud kaksiksidemete süsteemid neelavad kiirgust nähtavas spektriosas Silmanägemises on oluline valguse poolt indutseeritud retinaali isomerisatsioon Keemilise sideme mudelid ­ ühise elektronpaari mudel · G.N Lewis 1916 · Keemiline side teostub ühise elektronpaari moodustumisega kahe aatomi vahel · Ka pärast sideme moodustumist paiknevad elektronid aatomorbitaalidel · Sideme moodustumisest võtavad osa valentskihi elektronid · Iga paardumata valentskihi elektron saab osaleda ühe sideme moodustamises · Iga aatom püüab saavutada inertgaasile omast väliskihi elektronkonfiguratsiooni · Igal aatomil on kalduvus moodustada teatud arv keemilisi sidemeid ja seda arvu nimetatakse valentsiks Kovalentne side

Keemia alused
thumbnail
2
doc

Keemiline side

KEEMILINE SIDE Keemiline side esineb + ja ­ ioonide vahel kristallides. · Sidemete tekkimisel vabaneb energia. (eksotermiline protsess) - eraldub energiat (HO - lagunemisreaktsioonid, fotosüntees Kovalentne side esineb molekulides mittemetalli aatomite vahel, aatomeid seovad ühised elektronpaarid. · Mittepolaarne kovalentne side - ühesuguste mittemetalli aatomite vahel - H2, Cl2, Br2, N2, P4 - ühised elektronpaarid kuuluvad võrdselt mõlemale aatomile - X=0 · Polaarne kovalentne side - erinevate mittemetallide aatomite vahel - H2O, HCl, H2SO4, SO2, P4O10 - ühised elektronpaarid nihkunud elektronegatiivsema elemendi poole -

Keemia
thumbnail
11
ppt

Keemiline side

KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht sellel tiirleb 1 elektron + Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + +

Keemia
thumbnail
12
ppt

Keemiline side

KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht + sellel tiirleb 1 elektron Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari +

Keemia



Lisainfo

lühikonspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun