Uusaeg (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
VARAUUSAEG (1517 ­ 1792)
Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium . Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik . Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania , mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon ). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid . Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused . 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj keskpaigani. Karl V oponendiks kujunes François I. Võitlus lõppes tagajärjetult, kahjustati õitsvat Itaalia majandust, teisalt levitati renessansskultuur kogu Euroopas. 1556 loobus Karl V troonist ning pärandas oma kahele pojale Austria ja Hispaania. Euroopa võimsaim valitseja oli Hispaania kun Felipe II, kelle pol ambitsioonid olid väga suured. Maadeavastamine sai alguse meretee avastamisest Indiasse . Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland , kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid maj teenuseid pakkuvate inglaste ja hollandlaste kätte, mis stimuleeris kap arengut. Maailmalinnaks kujunes Antverpen. Inglismaal kujunes välja uus aadel , kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam , London, Lissabon , Sevilla.
Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi ­ kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad , lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad . Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa- Rooma keisririik ­ reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi ­ perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus . Teine keskaja isel tunnus oli feodalism . Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine . Lään oli seotud pigem kiriku kui senjööriga. Kuningavõimu devalveeris ka vasallide maksuvabadus ning kohaliku elanikkonna raha läks vasallile, mitte senjöörile. Feodaalkorra oluline komponent oli rüütliarmee. Uusajal muutuvad armeed rahvuslikeks. Valitsev majandusvorm keskajal oli naturaalmajandus , elu eesmärgiks oli paradiisi pääsemine mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhil juudid . Keskajal andis turvatunde kirik . Rahalist ülejääki ei tekkinud (polnud säästmise mentaliteeti). Uusajal võttis ilmet kodanlik mentaliteet ning maapealse elu kindlustamine. Tekkis varakapitalism. Keskaja ideaaliks olid vagad mungad jja üllad rüütlid.
Reformatsioon , renessanss , maadeavastamine Uusaega on raske dateerida. Varauusajast räägitakse kui üleminekuperioodist. Kitsaim periood on 1450-1550. Uusajala pani alguse renessanss e antiikkultuuri taassünd. Vabaneti autoriteetidest. Sündmustest on esile tõstetud Konstantinoopoli langemine türklaste kätte, maadeavastamise algus ning reformatsioon. Laguneb keskaja universaalsus (vaimne vabanemine ). Piibli tõlkimine rahvakeelde. Eliidi maailmavaadet mõjut renessanss. Viimane saab alguse 14. saj keskpaiga Itaaliast. Uusaja maailmavaateks kujuneb humanism (inimlik ja haritud). Tähelepanu nihkub inimesele. Samas jääb oluliseks religioon . Dünaamiline eksperimentalism, empriiline teadus. Valitsejad vabanevad moraalinormidest (makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale . Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt . Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks ei ole ühine keel, vaid ühine konfessioon. Riik kontrollis religiooni. Uusaegse riigi vastus võitles Karl V (1519 ­ 1556). Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa- Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil .
Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus . Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia . Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine , mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism tähendab seda, et kuningavõimu tegevust ei piirata, kuningas otsustab (võib otsustada) kõikide punktide üle. Rahvaesindus ei ole pädevust piirata kuningavõimu. Erinevalt absolutismist areneb Inglismaal põhiseaduslik monarhia. Musterriigi näiteks kujuneb Prantsusmaa. Kuningas suudab endale allutada aadli ­ aadel võõrutatakse poliitikast muutes neid õukonnaks. Paljudes piirkondades allutatakse enda alla kirik, enamasti reformatsiooniga või ka sekulariseerimisega. Likvideeritakse pärisorjus ja sunnismaisus, feodalismi asemele kerkib varakapitalism. Ida-Euroopas on aga moodsa riigi tunnuseks sunnismaisus. Kesk-Euroopas valitseb mõõdukas sunnismaisus. Põhjamaades oli talurahvas nii keskajal kui ka uusajal vaba (v.a Taani). Majanduses toimuvad suured muutused, kuigi aegamisi. Muutub majanduslik mõtlemine. Oluliseks muutub kapitali kasvamine ning kasum. Novaatorlikumad piirkonnad keskaja lõpul olid Itaalia ( pangandus ), Hansa liit. Uusajal investeeritakse raha majandusse saavutamaks suuremat kasumit. Luuakse esimesed aktsiaseltsid (kaubakompaniid). Olulise süsti kaubandusse annavad maadeavastused (uued kaubaartiklid). Esimesed maj võitjad on Hispaania ja Portugal. Hiljem võidavad Holland ja Inglismaa. Piirkondadest tõuseb esile Atlandi rannik. Vaimsetest mõjuritest mõjutab majandust enim renessansi ja reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed , maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel ( 1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad . Kuningast sai kirikupea . Piibel tõlgitakse rootsi keelde. Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi . Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia. Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees. Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee . Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud.
Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon . Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus . Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust . Martin Luther (1483 ­ 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma . Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist , kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud . Luther välistas tsölibaadi, kloostrid , pühakute kultuse. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Rahvakeelte kasutamine. Rahvas saab ise tutvuda jumala sõnaga. Hakati korraldama leeriõpetusi (elementaarne lugemisoskus). Reforatsioon politiseerub (Saksamaa talurahvasõjad). Luther toetas kohalikke vürste talurahva vastu. Kohalik valitseja kehtestab ise usu (kuidas valitseja nõnda alamad ). Kiriku varade natsionaliserimine, Saksamaa lõplik killustatus. Õpetuse võtsid aktiivsemalt omaks linnakodanikud, kohalik aadel. Lutheri õpetuse võtavad vastu Saksamaa, Põhjamaad, Liivimaa , Ungari. Algab Saksamaa usuline lõhenemine. Algab ususõdade periood (1548 ­ 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus ( 1530 ), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis . Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel. Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism . Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia . Kasinus, kapitalism. Demokraatlik valitsemine. Kalvinismi toetab kodanlus. Kalvinism levib Sveitsis, Lõuna-Prantsusmaal, Madalmaades, Lääne-Saksamaal, Briti saartel (presbüterlased, puritaanid ). Ususõjad on veriseimad Prantsumaal ( 1562 ­ 1685 ) hugenottide ja katoliiklaste vahel. Hugenotid peavad 1685 Prantsusmaalt lahkuma. Inglismaal loob Henry VIII anglikaani kiriku, mis sõltub riigist. Iseiseisvussõjad ka Madalmaades, lõpptulemuseks on mitu konfessiooni. Paljud tagakiusatud puritaanid emigreeruvad Põhja-Ameerika kolooniatesse. Riikliku anglikaani kiriku Inglismaal aluseks oli kuningas Henry VIII-nda abieluprobleemid (paavst ei andnud lahutust). Kuningast pidi saama kiriku pea! Oluline oli humanistide ja Wyckliffi mõju. Kirik
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Uusaeg #1 Uusaeg #2 Uusaeg #3 Uusaeg #4 Uusaeg #5 Uusaeg #6 Uusaeg #7 Uusaeg #8 Uusaeg #9 Uusaeg #10 Uusaeg #11 Uusaeg #12 Uusaeg #13 Uusaeg #14 Uusaeg #15 Uusaeg #16 Uusaeg #17 Uusaeg #18 Uusaeg #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raciocinio Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (4)

ainoprits profiilipilt
Aino Prits: Väga hea ja kasulik materjal
09:11 21-06-2011
TaaviOja profiilipilt
Taavi Oja: Oli kasulik:)
19:33 15-03-2011
Scatty profiilipilt
Scatty: Hea
13:52 15-09-2016


Sarnased materjalid

39
doc
Ajaloo põhiperioodid
68
pdf
VARAUUSAEG
34
doc
Uusaeg
22
docx
Uusaeg
27
doc
UUSAEG
21
doc
Uusaeg
14
doc
Uusaeg
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !