Tuletael Anastasia Kostina Levik Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab põhiliselt kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Meil laialt levinud, kasvab surnud kasetüvedel ja -lamapuidul. Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuidu...
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav se...
Pehmemädanik on kolmas mädaniku tüüp, mida tekitavad bakterid ning mitmed kottseened, tavaliselt aga terve seente ja bakterite kompleks mädanemise n.ö. lõppstaadiumis kui mädanev aine on juba pool-mullastunud. Pehmemädanik võib olla nii metsa kui ka laomädanik. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, eba normaalselt kõrge pH väärtusega, kõrge gaasisurvega mädanik ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eristades koorepragude vahelt vett ja lima. 12. Majavamm, tuletael, must kõrbik- iseloomusta. Majavamm koosneb värvitutest mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kraadi kuni +25 kraadi. Kasv peatub +28 kraadi juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 min. jooksul hoitud +35 kraadi temperatuuril. Tuletaeli viljakeha on kabjakujuline - pealt kumer, alt peaaegu rõhtne. Tuletael kasvab ainult 2-5 aastaseks. Must kõrbiku viljakeha on korkjas, kübarakujuline. 13. Nimeta tööstuslikke puidukaitse aineid.
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Seened Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005 Aspergillus Kärbseseen Kübarseene ehitus Kartuli- lehemädanik Kartuli- lehemädanik mikroskobis Nõiaring Penicillium Penicillium Punguv pärmseen Pärmseene ehitus Pärmseente koloonia Pärmseente paljunemine Pärmseente pungumine Saprolegnia Seeneniidistik Puravik Tuletael ja ebatuletael Kübarseened
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta
kaugusele(50km/h). 18. Tuulepesad- Kaskedel esinevad tuulepesad e nõialuuad, seda põhjustab parasiitseen kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19. Sitikaseen- on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või isegi tema teatud kehaosal s.t. sitikaseenel on kõrge spetsiifilisus. 20. Tuletael- Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud pidul kasvavaid seeni tuletael, ta moodustab iseloomulikke hobusekabjakujulisi mitmeaastasi viljakehi. Igal aastal kasvatab seen viljakeha alaküljele uue torukeste kihi kus asuvad eosed. Seetõttu on võimalik määrata seene viljakeha vanust ristlõigul näha olevatel torukeste kihtide arvu järgi. Siia kuulub ka väävlik kes on ühe aastane seen, s.t. ta moodustab igal aastal uued viljakehad. 21. Tanuseened- Omapärase välimusega on tanuseened, nende viljakeha tipp on kaetud
okste kiiret kasvu. Torikulised (1) · Juba varakevadel algab looduses ka surnud organismide lagunemine, mida suures osas teostavad seened. · Näiliselt ühtemoodi kogu aasta läbi seisavad puude ja kändude küljes aga mitmeaastaste seente - torikuliste - viljakehad. Torikulised (2) · Musta taeliku 515 sentimeetri laiused poolringjad kübarad on väga kõvad, nii alt kui ka pealt kumerad. Torikulised (3) · Tuletael kasvab meil ainult 25-aastaseks. Erinevalt mustast taelikust võib teda leida ainult surnud tüvedel ja kändudel. Möödunud sajandi teise pooleni vajati seda seent eeskätt tule süütamiseks. Torikulised (4) · Must pässik moodustab suuri musti mügaraid elusatel kasetüvedel. Tänan!
elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel, mida nim. eoskandadeks. Eosed arenevad rakuväliselt, valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale. Enamikel kandseentel asetsevad eoskannad ja eosed tiheda vaibana, moodustades eoslava. See võib areneda eoslehtedel, torukestes või narmastel. Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud puidul kasvavaid seeni tuletael. Tüüpilised Eesti metsades kasvavad kandseened on riisikad, puravikud, pilvikud, torikud, roosteseened, tanuseened, murumunad jt.
Grete Grauberg ja Kertu Ojamäe HWG September 2010 Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Seente tähtsus inimese elus Seente tähtsus looduses Söögiseened Hallitusseened Kübarseened Parasiteerivad seened Mürgised seened Mürgised seened 2 Pärmseened Lagundajad Seened põhjustavad haigusi Kokkuvõte Kasutatud info Lõppsõna Seened erinevad taime- ja loomariigist. Seened on omaette rühm. Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte. Seeneteadust nim. mükoloogiaks. Seened ei vaja valgust Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni. TOIDUKS TÖÖSTUSES: * Toidutööstuses pärmid, juust * Ravimitööstuses - penitsiliin · PROBLEEMIKS : * Tekitavad mürgitusi * Rikuvad toitu ( hallitus, kääritamine) * Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Osalevad mulla tekkes. Aitavad taimedel omastada toitaineid. Põhjustavad organismidel haigusi. Seeni kasutatak...
· puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi.
Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8. Eesti metsades on levinud tuletael, kes kasvab nii elusal kui surnud puidul. Tema viljakuju on hobusekabja kujuline. Eesti metsades esineb ka väävlik, kes igal aastal moodustab uue viljakeha. Haavadel esineb haavataelik, kes põhjustab havapuudel südamemädanikke. 9. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvav mürkseen on valge kärbseseen, mida tihti aetakse segamini sampinjoniga. Valge kärbseseen sisaldab mürgiseid
(lk 66) Esitatud vastuolusid. 7. Näide: Seened võivad inimestele olla kasulikud või kahjulikud. (lk 71) On esitatud küsimusi ja fakte, mis panevad kaasamõtlema. 8. Näide: Milleks on vaja pärmi? (lk 71) Motiveeriv esituslaad Sisaldab küsimusi, mis panevad arutlema. 9. Näide: Miks ei upu mets taimejäänustesse? (lk 71) Esitatud tagasivaated minevikku. 10. Näide: Veel 19. sajandi esimesel poolel oli meil laialdaselt kasutusel tuletael. Seda kasutati süütematerjalina tule saamisel tuleraua ja ränikivi abil. (lk 70) Õpiku keelekasutus Laused on enamasti lühikesed ja selged. Mahuvad õpilase töömällu. 11. Näide: Üldse on Eestis umbes 200 mürgist seent. (lk 67) Üksikud laused liiga keerulise konstruktsiooniga. 12. Näide: Sampinjonidel on eoslehekesed juba noorelt roosad või hallid, hiljem pruunikasroosad, sokolaadipruunid kuni peaaegu
a) Selts torikulaadsed - viljakeha on kübara- või kabjakujuline. Puudele kinnituvad nad kas külje või jala abil. Jalg võib olla viljakeha keskel või külgmine. Viljakeha, mis kinnitub küljega võib omakorda olla liibuv või poolliibuv. Eoslava koosneb peentest, kuni mõne millimeetrise läbimõõduga torukestest. Torukeste sisepinnal paiknevad eoskannad, mille on 4 kandeost. Siia seltsi kuuluvad paljud puude mädanikke põhjustavad seened tuletael, ebatuletael, männipess, juurepess jne. b) Selts lehikseened - üheaastased puitumata viljakehad, mille eoslava koosneb radiaalsetest lehekestest. Siia kuulub vähe mädanikku tekitavaid seeni, enamus on mükoriisamoodustajad ja mulla saprofüüdid. 2) Klass puguseened - näiteks murumunalaadsed, kasulikud, mükoriisamoodustajad. 3) Klass tüsiskandseened Roosteseened on siin tähtsaimad. Need on parasiitseened, millel viljakehad puuduvad. Nad
organismil esineda samaaegselt.. Seened on majanduslikult tähtsad, kuna neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Seeni kasutatakse ka alkoholi kääritajatena. Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid 1/3 on tavapärase "seenevälimusega". Meie lehikseente hulgas on umbes 400 söödavat, ligi 200 suuremal või vähemal määral mürgist ja raviomadustega seeni ligi 150 liiki. Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud puidul kasvavaid seeni tuletael. Molekulaarbioloogiliste uurimuste kohaselt on seened lähemas suguluses loomade kui taimedega. Seetõttu kuuluvad nad omaette klassi - seened. Teadusharu, mille uurimisobjektiks on seened nim. Mükoloogiaks, seeneteadlasi mükoloogideks.
· Viljakeha on askus. · Ka putukatel on seenhaigused. Igal putukal on oma seeneliik, kes tema peal elab. Kandseened- kandseente hulka kuuluvad enamus söögiseened ja nad on enamasti toitumiselt biotroofid(kas sümbiondid või parasiidid). Viljakehadel tekivad eoskannad ja eoslavad. NT: prk juurepähkel, prk maatäht, prk pilvik, prk riisikas(enamasti elavad sümbioosis puudega), harilik põdramokk, prk servik(lagundajaseen), prk tanuseen, prk tatik, prk taelik, prk tuletael, prk väävlik, prk vamm, prk kõrrerooste(vaheperemeheks kukerpuu). · Kodus võimalik kasvatada austerservikut(toitub saepurust) ja sampinjone(harusampinjon- hobusesõnnik). · Seened on sümbiondid ja neil läheb enamasti eluks vaja puid vms, seega ei saa neid kodus üldiselt kasvatada. · Seened võivad olla sümbiondid! · Esimene antibiootikum. Seened eraldavad toksiine, mis hävitavad baktereid. · Samblikud: Lihhenoloogia- teadus, mis uurib samblike
parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt. punane kärbseseen, pilvik, riisikas, taelik (puuseen- kasvab alt), vamm, väävlik, tatik, kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt) 4) Viburseened tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit kerajas rakk (kui seeneniiti pole) tavaliselt saprotroofid või taimede/seente/loomade parasiidid Samblikud: · sümbioos seenega: seen + rohevetikas = samblik seen + tsüanobakter = samblik · mükobiont samblikku moodustav seen enamus mükobionte kuulub kottseente hulka
moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit. Sitikseen kinnitub putuka kitiinkesta külge ja toitub sellest, kuid ei kahjusta oluliselt peremeesorganismi. Levib putukalt putukale või eostega. Sitikseened on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või nende teatud kehaosal (1600+ liiki) 15) TULETAEL kuulub kandseente hulka. Eesti metsades üks tavalisemaid surnud ja elusal puidul kasvavaid seeni. Ta moodustab hobusekabjakujulisi mitmeaastase viljakeha. 16) MUST TÄPPHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Must täpphallik on saprotroof ja toitub, elab toiduainetel. Leiva pinnal tekivad seenel spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad sporangiumid (mustad), mis on palja silmaga nähtavad. 17) SEENEMÜRGITUSED tulevad mürgiste seente söömisest
.........................................................................................14 3.2.5. Majamädik ..................................................................................................................15 3.2.6. Kollane hamblehik ........................................................................................................15 3.2.7. Mustjas kõrbik .............................................................................................................15 3.2.8. Tuletael .........................................................................................................................15 3.3. Puitseente mõju inimese tervisele. ..................................................................................15 4. Puitu kaitsevahendid...........................................................................................................16 4.1. Konstruktiivne puidukaitse .....................................................................................
Kasvukoht kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Külmakindel. Väga valgusenõudlik, varjus hukkub kiiresti, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad lehti, mitmed linnud toituvad Koht seemneist. Juurtel mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Puitu mädandavad seened: tuletael, ökosüsteemis tuletaelik, must pässik. Luudikseened tekitavad "nõialuudasid". Parandab pinnast. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Puit on tugev, elastne, hästi poleeritav, kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad
Arukask Referaat 2010 Sisukord: 1. Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste...
1 ) ehk eoslehekesed. Nendel lehekestel paiknevadki seene eosed. Joonis 1. Seente lamellid Puravikel võid näha eoslehekeste asemel hoopis kärjekujulist mustrit. Nende seente eosed paiknevad torukestes ( joon. 2 ), mille avasid sa kübara alt võid näha. Joonis 2. Torukestes paiknevad eosed Nii eoslehekesed kui torukesed paiknevad alati seenekübara all, et kaitsta veel valmimata eoseid väliste ohtude eest. Näiteks võib tuletael muuta oma kasvamise suunda juhul, kui teda kandev puu langeb maha nii, et seene torukesed jäävad ülespoole. Kui eosed seene eoslehekestel või torukestes küpsevad, siis lendlevad need metsas laiali ning sobivale kasvupinnasele sattudes idanevad. 6 3. SEENEMÜRGITUSED Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis levinud mürkseen on valge kärbseseen
Kandseened. * peamiselt tuntud söögiseened * põhilised sümbioosi moodustajad ja surnud puidu lagundajad * eosed tekivad rakuväliselt * uue viljakeha tekkeks on vajalik, et eosest arenenud hüüfid omavahel ühineksid Näited: * perekond juurepähkel moodustavad mükoriisa taimejuurega * perekond tanuseen - viljakeha ümbritseb kasvades kest, mis lõpuks puruneb ning mille eoseid levitavad kärbsed * perekond tuletael parasiidid ja mädandavad puitu Viburseened. * mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega * ainsana seente hulgas esinevad viburseentel liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid (zoospoorid, planogameedid) * hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont
kupatamata kupatada tugevalt kupatada mürgised) 2) TORIKULISED (PUUSEENED) () a) ühist:* * * b) eripära c) näiteid kasvukoht tähtsus näited Elavad eluspuudel tuletael, ebatuletael Elavad surnud puutüvedel Seintel, palkidel, majavamm põrandalaudadel kasekäsn d) tähtsus ja kasutamine * * * 7 Bioloogia TÜNK MV
faasis laguneb Pole poore. Välispind must, ebatasane, kuubikutes. Lõhedes tekivad seenekiled. lõhedega. Liha on tumepruun, kõva, Vahel eluspuu surnud harudel. Rangelt ei ebaühtlaste heledate ja tumedate tsoonidega. kahjusta elusrakke.st maltspuitu ei puutu. Esineb kasel, vahel pihlakal ja lepal. Tekitab Kuusel tekitab südamemädanikku, männil südame mädanikku. Puit värvub valkjas pindmist mädanikku. Tuletael kollakaks, puidus tekivad heledamad ja kabjakujuline, ülakülg konsentriliselt tumedamad laigud. Elus ja mädanenud vaoline, enamasti hall, vahel ka pruun. puidu piiril on tumedad triibud. Puit muutub Kaetud paksu koorega. Seeneliha on vatjas, pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid. kergelt korkjas, punakaspruun. Hümenofoori Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, harva ja raskesti leitav
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
puud võivad ootamatult umber kukkuda. Majanduslikut olulisi puidulagundajaid on teisteski seenerühmades. Külmaseened ja mamplid kahjustavad nii metsa- kui ka pargipuid. Kuusenahkis on oluline noorte kuuskede ja mändide haavamädaniku tekitaja majandusmetsades ning mügarlik nahkis põhjustab tamme, vahtra ja muude pargipuude koore laikudena suremist. Põhjanarmik tekitab pargipuudele õõnsusi, nagu ka kottseente hulka kuuluv harilik lamesüsik. Tähtsamd tüvemädaniku tekitajad: · Tuletael Fomes fomentarius Valgemädaniku tekitaja lehtpuudel. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Kübarjas, vanalt kabjakujuline ja suur, kõva. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega. Kasvav viljakeha määrdunudvalge v nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
