Toidulisandid (0)

Toidulisandid
1.MIS ON TOIDULISANDID?
Toidulisandid – on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad
spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust,
kehamassi , kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja
ilusana. ( Mango 2009)
Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda
kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale
eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009)
Paljud arvavad , et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult
toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad
üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha
valesti trenni , siis pole nendest mingit kasu. ( Wolter , 2003)
Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, mineraale, aminohappeid , ürdiekstrakte –
erinevates kontsentratsioonides ja kombinatsioonides mitmega ainega. Toidulisandid on
täiesti lubatud ja neid müüakse igalpool ning retsepti pole nende ostmiseks tarvis.
(Mango 2009)
2.MILLEKS ON VAJA TOIDULISANDEID?
Toidus mis me igapäevaselt sööme on vähe valku ning teisi vajalikke aineid. Näiteks,
kui liha või kala külmetada, siis nendes laguneb kuni 70% valku. Selle jaoks kasutavad
toidu juurus ka lisandeid. Lihasete kasvatamiseks on tarvis 4-5 kordne toitumine päevas.
Toidulisandid aitavad vähendada koormust tingitud asjaolust, et nad kergemini seedivad
ja sisaldavad miinumum rasva. (Terhova, 2009)
Paljud suhtuvad toidulisanditesse negatiivselt. Kusagi 20 aastat tagasi olid sellised
lisandid mida praegu juba kusagil ei kohta, mis ei andnud midagi peale kõhu valu.
Praegu müüakse juba täiesti kaasaegseid lisandeid mis enamasti kõik töötavad väga
hästi. (Terhova, 2009)
Kas on vaja kasutada lisandeid, et saada musklis keha?
Vastus: EI! (Hayward 2010)
Inimesele pole vaja mingeid lisandeid, et saada ilus, musklis keha. Õige toitumine ja
trennid on ainukesed asjad mis on vaja. ( Hayward 2010)
Aga, kas inimestele on vaja telefoni, arvutit, elektrit või pesumasinat? (Hayward
2010)
Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile
vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks.
(Hayward 2010)
3. KREATIIN
Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud
sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka
teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände
jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule.
(pumpiniron 2003)
Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases , teda sünteesitakse
aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei
sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes
lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse
organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3-
6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini
sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad
toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003)
Kreatiin on kasutamisel peamiselt sprindi, jõu ja kiirusjõualadel. Kergejõustikus
kasutatase peamiselt sprindis, seevastu alates 800m ei kasutata, sest kehakaal tõuseks.
Kasutatakse ka ujumises prindidistantsidel, pallimängudes jm. Kreatiin suurendab
maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Tõuseb intervalltreeningu
tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel
sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse
töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldud ka vaimse
töövõime tõusu. (pumpiniron 2003)
3.1 KREATIINI KASUTAMINE
Kreatiini kasutamise korral tuleb lähtuda arstide soovitustest, sest kasutamisel on ka
kõrvaltoimeid. Enam levinud on laadimisfaasiga kasutamine, lähtutakse arvutusest 0,3g
ühe kehakaalu kilogrammi kohta. (pumpiniron 2003)
Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut,
lõunasöök, õhtul hilja . Säilitusfaasis võetakse 2-5g päevas kohe peale treeningut,
Kreatiini kasutamisel on oluline:Kreatiini.imendumist soodustavad süsivesikud,
sellepärast võetakse 5g kreatiini kohta lisaks 30-40g viinamarjasuhkrut või 200 - 400 ml
viinamarjamahla, laadimisfaasis võetakse lisaks 100g suhkrut. (pumpiniron 2003)
4. PROTEIIN
Mõiste proteiin võttis esmakordselt kasutusele Hollandi keemik Mulder aastal 1840,
ajal mil sellest ainete klassist teati veel väga vähe. Nimetus tuleneb kreekakeelsest
sõnast proteios, mis tähendab "primaarne, tähtsuselt esimene". Nagu hiljem järk-järgult
selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on
elu aluseks. (Otsus, 2006)
Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent , mis annab kehale aminohappeid mis
aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010)
Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad.
Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles , peptiidsidemed
seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006)
On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei
omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t.
aminohapetest. (Otsus, 2006).
Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on
maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna
tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning
sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006)
Kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, toimub kaks üheaegset protsessi -
valkude lammutamine aminohapeteks ( katabolism ) ja uute valkude süntees ( anabolism ).
Selline valkude asendumine toiomub erinevates kudedes erineva kiirusega. Kiiresti
kulgeb see näiteks soolestiku limaskestas , maksas, pankreases, neerudes, vereplasmas.
Suhteliselt aeglaselt lihaskoes, ajus, nahas ja väga aeglaselt kõhres. (Otsus, 2006)
Mingil ajahetkel on ühes koes ülekaalus valgusüntees, teises koes valkude
lammutamine - see on loomulik. Ka organismis tervikuna võib teatud aja jooksul
domineerida kas anabolism või katabolism, esimesel juhul räägime positiivsest
lämmastikubilansist, teisel juhul negatiivsest. (Otsus, 2006)
Organismi toiduvalguga viidav lämmastiku kogus, nii nagu naha, neerude ja
soolestiku kaudu ööpäevas eralduv kogus on mõõdetav. Just lämmastikubilansi
uuringud ongi valguvajaduse määramise aluseks. (Otsus, 2006)4.1 VALKUDE ÜLESANDED ORGANISMIS
Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on
inimorganismis ligikaudu 50000 ... 60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on
ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 4%, kuid
kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. ( Viik ,
2004)
Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi
reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme
insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute
ainevahetust (metabolismi). (Viik, 2004)
Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. (Viik, 2004).
Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine
biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin,
küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004)
Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist
vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin , müosiin, mikrotorukeste
ja -filamentide valgud. (Viik, 2004)
Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite
toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin . (Viik, 2004)
Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O
moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude
oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004)
Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud , seovad
vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende
mürkide neutraliseerimiseks maos. (Viik, 2004)
Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks
vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt
süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. (Viik, 2004)
Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere
hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete
temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad
struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). (Viik, 2004)
Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni
alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. (Viik, 2004)