Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
Ajalugu KT nr. 7 SRÜ sõltumatute riikide ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. NSVL nõukogude sotsalistlike vabariikide liit. oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolsevistlik diktatuur. ENSV eesti nõukogude sotsialistlik vabariik. oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 19401991. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. EKP eesti kommunistlik partei oli Eesti NSV ainupartei. Gorbatsov NSVL juht Jeltsin Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas - ...
EV SISEPOLIITIKA 15juuni 1920 vastu võetud põhiseadus: Kõrgeima võimukandja oli rahvas. Kõrgem seadusandlik võim parlamendile e. Riigikogule. Riigikogu valiti iga 3a. Järel õldistel õhetaolistel otsestel valimistel 3ks. Aastaks. Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud. Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus...
Väärtushinnangud taasiseseisvunud Eestis Vabariigis Eesti sai taas iseseisvaks 20. Augustil 1991. aastal. Aja möödudes on muutunud ka inimeste väärtushinnangud. Tänapäeval ei väärtusta inimesed enam samu asju, mida väärtustati 25 aastat tagasi. Ajad on muutunud ja nendega koos ka väärtushinnangud. Millised on tänapäeval need väärtused, mida inimesed hindavad? Tänapäeval on kindlasti tähtsal kohal materiaalne kindlustaja – raha. Raha on muutunud niivõrd tähtsaks, sest kaasajal saab raha eest osta põhimõtteliselt kõike. See on teinud võimalikuks täita iga väiksemgi kapriis meie eludes. Rahal on hoopis teine tähendus kui enne taasiseseisvumist. Tol ajal tehti tööd ja saadi palka, et ära elada. Palju tähtsam oli preemia, mida said vaid parimad töötajad ja selleks võis olla pääs välismaale, auto vms. See oli asi, mida himustasid inimsed tol ajal kõige enam. Kaasajal on aga raha see, mis nö õnnelikuks teeb. Kopsakas rahatasku ...
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud. Keskajal ei suutnud katoliku kirik maarahvast muuta kristlusele täielikult lojaalseks ning selle mõju vähenemise korra...
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: Kuidas edasi? Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. See teeb Eesti riigi kahekümne ühe aasta vanuseks, mis on sama palju kui kestis Eesti esimene iseseisvumine. Vaevalt, et ajalugu kordub ning kaotame taas iseseisvuse kuid kindlalt seda väita ei saa. Pigem tuleks mõelda tulevikule ja jätta möödunu minevikku. Kindlasti paljude eestlaste peades mõlgub mõte ,,Mis suunas liikuda ja kuidas seda teha kõige paremini?" Meil, eestlastel ja Eesti riigil pole nii suurt kogemust olnud olla iseseisvunud kui näiteks Soome, mis on 92 aastat juba iseseisvunud. Soome inimeste enesekindlus on siinkohal kindlasti suurem, kuna hetkeseisuga on neid rohkem (ligikaudu 5,4 miljonit , Eestis 1,3 miljonit) , nad on olnud iseseisvad juba pikemat aega kui eestlased, mis tähendab ka, et nad teavad kuhu suunda ja kuidas nad edasi liiguvad. Aeg annab enesekindluse. See ei tähenda, et meie Eesti...
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
Sõnavõistlus, kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis, Emakeele Seltsi keeletoimkond Eesti kirjakeele täpsem kujundamine sai alguse juba 20. sajandi esimesel poolel, kui seoses riikliku iseseisvusega kujunes välja ka mitmefunktsiooniline kirjakeel. Pärast keelekorralduse taastamist 1947. aastal on eesti keel kõikides valdkondades jõudsasti edasi arenenud, vormides meile tänapäeval tuttava otstarbekohase ja äärmiselt korraldatud emakeele. Järgnevalt tutvustangi lähemalt kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis ning kahte selle kujunemist ja ühtlustumist mõjutanud tegurit. Sõnavõistlus Kui eesti keelt suhtlemiseks rohkem kasutama hakati, kaasnes sellega ka õigekirjutuslik mitmekesisus, mis omakorda põhjustas probleeme haridusvaldkonnas. Kirjakeele normi kujundamiseks loodi kirjaviisikomisjon, mis hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi juures....
PORTERI KONKURENTSITEEMANT Eesti paberi- ja tselluloositööstus Ajalugu · Tselluloosi-ja paberitööstus on metsatööstuse kõrgeim aste · Eestis on tselluloosi- ja paberitööstus tegutsenud ligi 100 aastat. · Nõukogude ajal valmistati tselluloosi ja paberit neljas paberivabrikus, millest suurimad asusid Tallinnas ja Kehras. · Põhiline turg toodangule oli Venemaa. · Taasiseseisvunud Eesti sai päranduseks aga peaaegu täielikult vananenud ja lagunenud ettevõtted · Põhilise argumendina paberi- ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on sobiva toorme olemasolu · Tselluloositehas Kundas, mis ekspordib Valitsus- vähene põhitoodangu välismaale riiklik rahastamine · Tootearendusele orienteerumine · Kolm suuremat paberitööstusettevõtet, millest kak...
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsus...
Majanduspoliitika 1. Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a. tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b. uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c. tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2. Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a. riigi vaiksust ja head imagot b. ime programmi c. nõrku ametiühinguid 3. Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a. aprilliks 1995 b. aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b. raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c. tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5. Põllumajand...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased peamiselt Vene, Soome ja Saksa relvajõudude koosseisus. Üksikuid mehi võis leida aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mehed, kes tegid okupatsioonivõimudega koostööd, saadeti hävituspataljoni. Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus, mis viidi Venemaale. Uue üldmobilisatsiooniga koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mehed tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Ülejäänud mobiliseeritutega moodustati aga 8. eesti laskurkorpus. Saksa armee lootis sõja algperioodil vabatahtlikele. Vabatahtlikeks olid metsavendade salgad. Pärast Eesti vabanemist formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgeteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Sakslased küll lubasid mitte luua pataljo...
1. Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin just sellepärast Eesti-Vene suhted 2010, sest kavatsen kogu informatsiooni võtta internetist ja selle teema kohta on internetis palju põnevaid dokumente ja arutlusi läbiaegade. Tänu internetile saan ma võrrelda eelnevaid aastaid ja aastat 2010, seega saan kokkuvõtteid teha sellest, kuidas on Eesti ja Vene suhted arenenud, kas allamäge või pigem on need soojenenud ning kas Venemaast võib saada Eesti riigile suur kasu või pigem kahju. Referaadi eesmärgiks on see, et ma süveneksin Eesti naaberriiki ning sellesse, kuidas saab Eesti ühe suurema ja tähtsama naabriga läbi, millised suhted on kahe riigi vahel ning mida on parandatud kõikide aastate jooksul. 2. Diplomaatilised suhted Esimene kord kui Venemaa ja Eesti üksteist tunnustasid oli 02.02.1920 Tartu rahulepinguga. Taas tunnustas Venemaa Eestit 24.augusitl 1991 ja riikide vahelised diplomaatilised suhted taastati 1991. aastal 24. Oktoo...
Rahvusvaheline Valuutafond IMF Rahvusvaheline Valuutafond inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Liikmed Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. (Liikmete loetlemine oleks liiga pikk) Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) Häälte osa kogu häältest 0,04% Peakorter Rahvusvahelise Valuutafondi peakorter Washingtonis, Ameerika Ühendriikides Eesmärgid ja ülesanded Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja inst...
Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse...............................................................
Tallinna Saksa Gümnaasium Eestimaa Rahvarinne ehk Rahvarinne Perestroika Toetuseks Nimed Tallinn 2009 Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimek...
Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Ees...
Vabariigi sünnipäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, lapsevanemad ja õpilased. Oleme kogunenud siia vabadusamba juurde et tähistada Eesti Vabariigi 96. Sünnipäeva. Just 96 aastat tagasi 1918ndal aastal 24ndal veebruaril avaldatiTallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Ma arvan, et igaüks, kes täna siin viibib teab, kui raskelt see iseseisvus on tulnud ja mingil määral on see isegi ime, et me võitsime vabadusvõitluse. See aga näitab, et sada aastat tagasi oli peaaegu igaüks valmis oma eluhinnaga võitlema Eesti vabaduse eest. Kas nüüd oleksime valmis oma riigi vabaduse eest võitlema? Kakskümend aastat tagasi, kui olime värskelt taasiseseisvunud, Vaevalt, et keegi oleks julgenud loota või uskuda, et jõuame nii kaugele kui praegu. "Laulva revolutsiooni" ajal olid kõik nõus ära kannatama mida tahes, peaasi, et vabadus tuleks! Ometi...
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Raha omadused ja sellega seotud terminid Referaat 303 SKA Juhendaja: Peeter Vähi 2013 Tallinn Sissejuhatus Selles referaadis räägin rahast ning kõigest sellega seonduvast. Alustan kõige algusest ning uurin misasi see raha täpselt on ning millal ja kus seda ajaloos kasutataud on. Samuti mainin oma uuringutes ka Eesti raha ajalugu ning kirjutan mis meil kunagi enne krooni aega oli. Referaat seletab ka lahti kõik rahaga seonduvad tähtsamad terminid, mida võiksid kõik mõista ning enne selgeks teha kui hakata oma rahaga tegutsema. Mis asi on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina....
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistika klenditeenindaja Kristiina Väärtmaa RAHA Referaat Ester Altermann Paide 2014 SISUKORD RAHA............................................................................................................................................ RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 19281941................
Sofi Oksanen Puhastus Sofi Oksanen Sündinud 7. jaanuar 1977 Jyväskyläs Isa on soomlane, ema eestlane Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Ta on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Sofi Oksanen lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tunnustused Finlandia kirjandusauhind 2008 Kalevi Jäntti auhind 2008 Kristiina Instituudi aasta Kristiina 2008 Waltari auhind 2008 Varjo-Finlandia 2008 Runebergi auhind 2009 Postimehe aasta inimene 2009 Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind 2010 Looming Romaanid: "Stalinin lehmät" 2003 eesti keeles "Stalini lehmad" 2004 "Baby Jane" 2005...
K U S ELA S ID M ETS A V EN N A D ? Koostajad: Jaanus Talts ja Oliver Leppik 10. klass Sissejuhatus Tänapäeval levinud üleelamisõpetus õpetab ehitama igasugu varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid. Varjekohad ehk punkrid 1940. aastate teises pooles hakkasid metsavennad rajama endale üle Eesti varjekohti ehk punkreid. Eesti metsavendade elupaiku saab jaotada mitmesse kategooriasse. 1. Maapealsed punkrid 2. Pinnasesse süvendatud punkrid 3. Maa-alused punkrid 4. Taluhoonetesse ehitatud peidikud 5. Suvisel ajal kasutati elamiseks aga telke ning üpris tagasihoidlike seinte ja katusega nii-öelda suvepunkreid, mille peamine eesmärk oli tagada lihtsalt tuule- ja vihmavari. M aa-alused punkrid Neid ei olnud võimalik rajada igale maastikutüübile. Tuli jälgida, et ehituse käigus ei jääks ...
Ortograafia nimed 1. ,,Alladini ja tulevalitseja" kostüümidesse panevad nende loojad oma hinge.- Elu24 (etenduste nimed kirjutatakse jutumärkides, esisuurtähega). 2. Kalle Sepp vaimustas sadu tuhandeid televaatajaid saate ,, Su nägu kõlab tuttavalt" võiduga pühapäeval Saku Suurhallis.- Eesti Ekspress (ürituste nimed kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega). 3. Kelly Sildaru domineeris Dew Touri hüppevõistlust ning läheb vastu kindla liidrina.- Delfi (nimi kirjutatakse läbiva suurtähega). 4. Eesti sai jalgpalli U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldusõiguse.- Delfi (üritusi kirjutatakse väikesealgustähega). 5. Kütusehinna järsk tõus tabas Balti pealinnadest vaid Tallinna.- Postimees (kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 6. Hooaja viimane ,,Nädalalõpp kanal 2ga" toob vaatajateni avameelse intervjuu lapseootel Mailis Repsiga.- Delfi (saated kirjutatakse ...
20 sajandi poliitilised sündmused Balti Liidu vabariikides – olulised Nõukogude Liidu lagunemisprotsessis 20.sajandi lõpul on suur ja tähtis roll Balti riikide iseiseisvuse kujunemisel. 1970-ndatel hakkas Nõukogude Liidus kasvama stagnatsioon ehk seisak nii majanduses kui teistes eluvaldkondades ning natuke enne seda hakkas Eestisse imbuma rohkem informatsiooni lääneriikidest. See kõik viis samm-sammult rahulolematuse suurenemiseni. 1980.aasta septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised meeleavaldused, mis maha suruti, et vältida suuremaid meeleavaldusi. Samal ajal kirjutasid 40 tuntud haritlast avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele, sellest juhiti tähelepanu eesti kultuuri ahistamisele, mida see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi...
Minu Eesti Eesti on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud täiesti teistsuguseks, kui oldi varem. Muutused on kaasa toonud nii rõõmu kui ka kurbust, mis on inimeste elu palju muutnud. Eesti on suhteliselt noor riik. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist oli meil raskusi hakkama saamisega ehk vundamendi ehitamisega, mis igal riigil peab olema kindel ja vastupidav. Peatselt hakkas toimuma massiline teiste rahvuste, eriti venelaste, väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla ja käibele võeti Eesti kroon, mis tundus inimestele algul võõras ja harjumatu, aga hiljem sai väga südamelähedaseks. Krooni väärtus oli üsna väike ning rahvast tabas vaesus, sest töökohtade arv vähenes ja paljud inimesed jäid tööta. Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ...
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Pea...
Tänapäeva Eestit iseloomustavad mitmed positiivsed tegurid 21. sajandil on hakanud arenema Eesti ühiskond, majandus kui ka kultuur. Kuigi me ei saa öelda, et meie riik oleks sama arenenud nagu USA, Suurbritannia või Rootsi, võime väita, et Eesti liigub jõudsalt parema heaoluühiskonna poole. Tekib küsimus, millised positiivsed aspektid iseloomustavad tänapäeva Eesti elu? Tänapäeva Eesti on muutunud avatumaks, võimaluste rohkemaks. Meie riigi kodanike võimalused erinevates olukordades on paranenud. Arstiabi meie riigis on muutunud kättesaadavamaks, sest on avatud mitmeid tehnoloogiliselt uuenenud raviasutusi üle kogu Eesti. Meie noortel on nüüd soovi korral võimalus välismaale õppima või töötama asuda, sest riigilt võimalus saada selleks toetust. Samuti on hakanud arenema välisturism, sest juba 30 riiki Euroopas kuuluvad Schengeni viisaruumi, mis võimaldab reisida viisavabalt, ainult ID-kaardiga. 21. sajandi Eesti...
Eesti rahandusreform 1991 Olime eeskujuks teistele 1991. a. augustis taasiseseisvunud Balti riikidest suutis Eesti esimesena 1992. a. juunis täielikult loobuda endise NSV Liidu valuuta rubla kasutamisest ringlus- vahendina ja kasutusele võtta oma raha Eesti krooni (EEK). Mis eelnes rahareformile ja tegi selle võimalikuks? Oma raha kasutuselevõtu diskussioonid Eestis kestsid ligi 5 aastat. Avalöögiks oli 1987. a. 26. augustil Tartu päevalehes "Edasi" publitseeritud nelja Eesti ühiskonna- teadlase artikkel Eestile majandusliku autonoomia andmise vajalikkusest. Selles ettepanekus rõhutati ka Eesti rahasüsteemis konverteeritava valuuta kasutuselevõtu vajadust ning selle alusel arvelduste sooritamist NSV Liidu teiste piirkondadega. Teaduslikes diskussioonides käidi läbi erinevate rahasüsteemide plussid ja miinused. Siiski oli rahareformi alguseks vastuseta rohkesti küsimusi. Vaatamata sellele viidi rahareform läbi esim...
Eesti kroon (EEK, Ekr; knekeeles eek) on rahahik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940. Kroon veti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011. 15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Eesti Kroon oli kibel 19 aastat! (Kas ta ei vinud siis hte aastat veel olla? oleks saanud juubeli !) Pangathed Sellised rahathed olid kasutusel vanasti * 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid Mnte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: * 1 sent * 2 senti * 5 senti * 10 senti * 20 senti * 25 senti * 50 senti * 1 kroon * 2 krooni Kroon veti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. ks kroon jagunes sajaks sendiks. Pangathed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir T...
Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45) Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid pe...
Eesti Vabariik aastatel 1991 – 2001 20. augustil 1991. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Peale selle otsuse vastu võtmist hakkasid ka teised riigid Eesti iseseisvust tunnistama. Peale omariikluse taastamist hakkas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja koostamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul. Sellele assambleele järgnes kohe üldrahvalik arutelu. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ning kultuuri säilimise läbi aegade. Parlamendi- ning presidendivalimised võtsid aset 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses vooruse ehk siis üldvalimistel ei saavutanud mitte üksgi kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida riigikogul. President tuli valida kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast ja ...
Tallinna Reaalkool Enn Soosaar Lühireferaat Eliise Leismann Tallinn 2011 Enn Soosaar Enn Soosaar sündis 13.veebruaril 1937 Tallinnas ning suri 10.veebruaril 2010 aastal. Elukutselt oli ta eesti tõlkija, kolumnist, kriitik ja publitsist. Tallinna Reaalkoolis õppis ta aastatel 1951-1954. Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina . Tema isa oli Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik. Ränga mootorrattaavarii tagajärjel jäi 1950. aastate keskel ratastooli. Ta kasvas üles tarkade ja õpetlike raamatute keskel. Tema peamine eesmärk oli anglo-ameerika kirjanduskultuuri vahendamine eesti keelde. 1965 aastal alustas ta oma tõlkijateed. Ta on üks pädevama...
Euro või Eesti Kroon. Tere, austatud klassikaaslased ja õpetaja, mina olen Andres ja räägin teile, kas on ikka õige lähiajal võtta Eesti Riigis kasutusele EURO . Mis asi on üldse euro? Euro (lühend EUR) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana.Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi ja emissioonivaluutaks. Kas te teate üldse kuidas sai alguse Eesti kroon ja mis asi see on? Eesti kroon on rahaühik, mis oli...
Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud Kodanike riigi manifest. 1995-1996 8. ja...
Lugupeetud direktor ja õpetajad, härra Andres Herkel (kui ta on olemas aktusel), armsad kaasõpilased! Homme tähistame me oma vabariigi 91. iseseisvuspäeva. See võiks olla üks päev, millal mõelda, mida tähendab iseseisvus meile õpilastele täna. Oleme põlvkond, kes on üles kasvanud uues taasiseseisvunud Eestis. Meie teadmised iseseisvumise saavutamisest pärinevad meie vanematelt, vana-vanematelt ning õpetajatelt kuuldul. See on kui kaunis legend, kuid selle tõelise sisu mõistmiseks võiks seda võrrelda meie endi iseseisvumisega. Hetkel on meie peamine kohustus omandada hea haridus ning iseseisvus on meile selle võimaluse ka andnud. See on haridus, millega võime julgelt minna laia maailma ning tunda ennast seal teistega võrdsetena. Mulle meeldis lause, õigemini väljend peagi kümme aastat vanaks saavast dokumendist "Eesti haridusstrateegiad 2015", mis kuulutab hariduse eestlaste rahvusreligiooniks. See on usk teadmiste jõusse, et just h...
Julius Kuperjanov Elulugu Enne Esimest Maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambias. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure klii...
WB Maailmapank Maailmapank on arengupank, mis asutati 1944.a samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga Bretton Woods'is USA's, mille tõttu refereeritakse Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi tihti ka Bretton Woods'i institutsioonidena. Maailmapanga peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID). Eesti on Maailmapanga liige alates 1992 aastast. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks...
Maailm kuhu ma sündisin Minu sündimise ajaks oli Eesti juba iseseisev riik, iseseisvus oli olnud nii edukas, et paljud riigid tunnustasid Eestit iseseisva riigina. Kirjutati alla Eesti - Vene koostöö lepingule. Peaministriks oli Edgar Savisaar ja tema valitsusele avaldati aasta alguses umbusaldust. Umbusaldus läks läbi ja Savisaar astus tagasi. Kokku sai savisaar olla peaminister 22 kuud. Põhjuseks olid vastuolud Valitsuse ja Ülemnõukogu vahel ning majanduse suur langus, mis jagas suure osa inimestest ülirikasteks või väga vaesteks. Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides. Algasid Eesti Vene läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas. Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati ...
Kontrollt Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Lisa teemadele sobivad selgitused ja daatumid. 1. MRP- AEG *1987.aasta augustis loodud eesti esimene poliitiline hendus,eesmrgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu teline sisu ja selle tagajrjed Baltimaadele.Selle eesmrgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 20.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus,kus osales le 2000 inimese. 2. Muinsuskaitseseltsi loomine, eesmrk *1987.aasta lpul loodi muinsuskaitseklubisid hendav Eesti muinsuskaitse selts(EMS)-esimene demokraatlikele phimtetele tulginev le-eestiline massiorganisatsioon.(Samal ajal tusis pevakorrale Vabadussja mlestusmrkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude teprane ksitlemine). 3. Loominguliste liitude hispleenum (aeg, millest rgiti?) *1988 aasta aprillis kujunes Eesti hiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude hispleenum,millega loovintelligents ll...
Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kada...
Ametiühingute tähtsus ühiskonnas Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik kodanike ühendus. Ametuühingute peamiseks ülesandeks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud ei sõltu riigiasutustest, tööandjatest ega teistest organisatsioonidest ja on täiesti iseseisvad. Igal isikul on õigus liituda mõne ametiühinguga, või see ise asutada. Samuti on igal isikul ka õigus mitte kuuluda ametiühingusse. Töötaja võib liituda nii oma töökohal oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Ametiühingud üritavad konflikti korral jõuda kokkuleppeni tööandjaga, üritades seista võimalikult palju töötaja huvide eest. Tavaliselt tööandja ja ametiühing saavutavad konsensuse, aga äärmuslikemal juhtudel, kui kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas....
Loodusobjektid Eesti kroonil Allar Org 9.b klass 1-kroonise pangatähe on kujundanud Urmas Ploomipuu, selle suurus on 140x69 mm ja see on kollakaspruunides toonides.Kupüüri tagaküljel on kujutatud vaadet Toompea lossile. 2-kroonisel on kujutatud vaadet Tartu Ülikoolile. 5- kroonise rahatähe kujundas Vladimir Taiger, selle suurus on 140x69 mm ja selle põhivärv on oranz. Kupüüri tagaküljel on kujutatud vaadet Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele. 10-kroonisel on kujutatud vaadet Tamme-Lauri tammele Urvastes. 25-kroonisel on kujutatud vaadet Vargamäele. 50-kroonisel on kujutatud Estonia teatri hoonet Tallinnas. 100-kroonisel on kujutatud vaadet Põhja-Eesti paekaldale. 500-kroonine on lilla põhitooniga ja sellel on kujutatud suitsupääsukest Eesti maastiku taustal. 1-kroonise väljalaske aasta on 1992. 2-kroonise väljalaske aastad on 1992,2006 ja 2007. 5-kroonise väljalsake aastad on 1991,19...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Helen Rohtla KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD Referaat Juhendaja: Sulev Lääne MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS .................................................................. 3 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 KOKKUVÕTE ..............................................
Erika Salumäe Referaat Juhendaja Koostas: Kuressaare 2009-01-09 Sissejuhatus Erika Salumäe on Eestis tunnustatud jalgrattur ja väljapaistev poliitik. Ta on sündinud 11. juunil 1962. Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president. Valisin enda referaadi teemaks just tema, et arutleda ja tuua lugejateni põhjalikumalt tema kõrgeid saavutusi spordis . Karjääri algus Erika oli spordist huvitatud juba varases nooruses. Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja ...
Lennart Meri Paljud inimesed on iseloomustanud Lennart Meri. Põhiliseks jooneks Lennart Meri juures võib igaüks märgata tema mitmekülgsust, toimet tulla toime erinevates olukordades ja erinevatel ametitel. Samuti on Lennart Merit iseloomustatud kui kohati liiga idealistlikut ja naiivset meest, kuid sellele vaatamata pole kadunud inimeste sümpaatia temasse suhtes. Lennart Meri oli väga sihikindel mees. Ükskõik, mida ta endale eesmärgiks võttis ja mille poole suundus, võisid inimesed tema ümber kindlad olla, et ta saavutab selle. Kui Lennart Meri alustas oma esimese filmi tegemist, mille plaanis ta teha dokumentaalfilmina, polnud ta varem näinud ühtki sellelaadset filmi. Tema ettevõtmist iseloomustati lausega: ,,Algaja ahnusel pole piire." Lennart Meri kogus väsimatult materjale filmi kohta ning ei lasknud ennast kriitikal ega rahva üldisel arvamusel mõjutada. Ta uskus endasse n...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis Referaat sotsioloogias Õppejõud: VEIELAINEN Mõdriku2008 Sisukord KÕI ST1....................................................................................................................1 Mõdriku2008.............................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 1. Ametiühingu mõiste ja olemus......................................................................................4 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega.........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
