Spidomeetrid · Spidomeeter on elektrooniline, mehhaaniline või elektromehaaniline kombineeritud mõõteriist, mis mõõdab masina või mehhanismi liikumiskiirust antud ajahetkel ja läbitud tee pikkust. · Spidomeetrid näitavad meile kiiruse väärtuse kohe, ilma et seda tuleks arvutada. · Algupärase spidomeetri leiutas horvaat Josip Belusic 1888.aastal.
Mehhaaniline liikumine. Variant A 1. 1. Spidomeeter: mõõteriist kiiruse mõõtmiseks 2. Keskmine: .......kiirus. Kiirus, mille abil 3. Teepikkus: Füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mehhaanilist liikumist 4. Nähtus: Mistahes muutus on......... 5. Mitteühtlane: Liikumine mille kiirus on ebaühtlane on........... 6. Ringliikumine: Liikumine, mille trajektoor on ringjoon Vastus-Pikkusühiku nimetus: Meeter 2.Too 2 näidet sirgjoonelisest liikumisest Raske asja kukutamine, rong. 3.Keha kiirus on 5 m/s, kui pika tee läbib keha 10 sekundiga? 5m/s*10s=50m. Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5. Kirjuta laused sümbolitega. 1)V=1,2 m/s 2) a) s=5 km b) t=? 6. a)4000m=4km b)100m=0.1km c)120s=2min d)3min=180s e)800m/s=0,8 km/s f)2km/min=2000m/min 7.Pikk...
Loodusõpetus 7.klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m....
1) Mõisted selgitada: rektsiooniaeg, aja nullhetk, trajektuur, spidomeeter reaktsiooniaeg- aeg, millal inimene reageerib millegile aja nullhetk- hetk, millest alates hakatakse aega mõõtma trajektoor- joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt spidomeeter- kiiruse otsese mõõtmise vahend 2) Mis on aeg? +põhiühik Aeg on sündmuste kestvus. Põhiühik on 1 sekund. 3) Mis on liikumine? Liikumine on keha või kehaosande ümberpaiknemine. 4) Mis on sirgjooneline liikumine? See on liikumine, kui trajektoor on sirgjoon. 5) Mis on kõverjooneline liikumine?
A Ajavahemik ehk aeg Ajavahemik näitab liikumise kestust Ajavahemikku tähistatakse tähega t Ajavahemikku ühik on 1 s; 1min; 1h Kiirus Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirust tähistatakse tähega v kiirus = teepikkus/aeg Kiiruse ühikud on: 1m/s; 1cm/s; 1km/min; 1km/h V=S/t mõõtmiseks on mõõteriist - spidomeeter Kiiruse otseseks Ühtlane, mitteühtlane liikumine Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Ø Kiirus on jääv Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Ø Kiirus muutub Keskmine kiirus Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Kui auto läbis 180 km kolme tunniga, siis auto sõitis keskmiselt igas tunnis 60 km. Keskmist kiirust ei saa otseselt mõõta ühegi
Pooli energia on olemas, sest liikuvatele elektronidele mõjub pooli magnetväli. W=LI2/2 W-magnetvälja energia (J), L-induktiivsus (H), I-voolutugevus(A) 9. Selgita mõnda induktsiooni rakendust 1) Magnetkaart Magnetkaardil on magnetriba. Kui see möödub kaardilugeja poolist induktseeritakse poolis elektrivool. Selle tugevuse kontrollib üle seade, mis avab ukse või laseb ligi pangatoimingutele. 2) Jalgratta spidomeeter Sõitmise ajal möödub püsimagnet paigalseisvast poolist. Poolis tekib induktsiooni vool (korraks). Impulsid lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti
Mehaaniline liikumine. 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste seisvate kehade suhtes. 2. Mida nimetatakse trajektooriks? Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. 3. Kuidas liigitatakse liikumisi trajektoori kuju järgi? a) Sirgjooneliseks b) Kõverjooneliseks 4. Mida nimetatakse teepikkuseks? Teepikkuseks nimetataks trajektoori pikkust,mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.Seda tähistatakse tähega S. 5. Mida näitab ajavahemik? Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemiku märgitakse täheda t. 6. Mida nimetatakse kiiruseks? Kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.Kiirust tähistatakse tähega v. Nimetus Kiirus Teepikkus Tähis v s Valem Mõõtühik 1 km; 1m ...
Ühtlane liikumine Ühtlane liikumine on siis kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. · trajektoor on sirge - nihe ja teepikkus on võrdsed · ühtlane - kiirus ei muutu t - aeg 1s s - teepikkus, nihe 1m v - kiirus 1m/s Liikumisvõrrand näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast. · v>0 (positiivne), keha liigub x-telje suunas · v<0 keha liigub x-telje vastassuunas Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. x - keha koordinaat xo - algkoordinaat v - kiirus t - aeg Ühtlaselt muutuv liikumine Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel. (spidomeeter) Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ühes ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsete väärtuste võrra. · kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus Kiirendus näitab, kui palju muutub keha kiirus ühes ajaühikus. a - kiirendus 1m/s2 vo - algkiir...
Füsa Töö 1 Vooluallikates muundub erinevat liiki energia elektrienergiaks ja neid on 4 liiki, Fotoelement valgusenergia,muundub elektrienergiaks (nt päikesepatarei) Termoelement soojusenergia muundub elektrienegriaks (nt kuumutades kokkukeevitatud juhi otsi) Keemiline vooluallikas keemiline energia muundub elektrienergiaks (nt aku patarei) Mehhaaniline vooluallikas mehhaniline energia muundub elektrienegiaks (nt spidomeeter) Vooluringi moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas,elektritarviti ja lüliti. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja.Tarviti muundub osa elektriväljas oleva energia teiseks energialiigiks Lüliti abil saab vastavalt vajadusele vooluringi avada või sulgeda. 2 Vooluallika abil saab tekitada ja hoida vooluringis ühendatud juhtides elektrivälja. Mehhaaniline energia muundub elektrienergiaks voolugeneraatoris. 5 Rööpühenduse korral on elektritarvitid ühendatud ükstei...
1. Maailmapilt on maailma mudel ja ettekujutus loodusest. 2. Loodus on kõik, mis meid ümbritseb. 3. Loodusteadused on: geoloogia, bioloogia, meteroloogia, astronoomia, keemia, füüsika, matemaatika. 4. Loodus koosneb ainest ja väljast. 5. Füüsikameetodid: 1)vaatlus-tähelepanekute tegemine 2) hüpotees-teaduslik oletus 3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja s...
Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe lkogu Vk = t kogu Missugust kiirust näitab auto spidomeeter? Hetkkiirus on keha kiirus mingil konkreetsel ajahetkel.
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
1. Kummale poole uks avaneb? Paneks sinna sildid lükata/tõmmata 2. Miks markeri kork ei mahu? Ei teeks korki mis näeb välja mõlemalt poolt ühesugune 3. Videokassettide rentimine. Paneks kasseti karpi millel on peal on filmi tutvustav silt, sest siis oleks ka aru saada kuidas pidi kassett karpi panna, et karp kinni läheks. 4. Raske avada. Ukselink on ukse keskel vales kohas kuna inimesed ei ole sellega harjunud, seega ei oska seda sealt otsida. Selleks et iniemstes mite segadust tekitada tuleks link paigutada sinna kus ta enamus ustel on. 5. Kummal pool kütusepaagiluuk on? Natuke nigel on, et autodel on nad erinevatel pooltel, sest lihtsam oleks kui nad oleks ühel pool. Kas siis vasakul või paremal. Selleks et koguaeg mitte ära unustada võiks olla selline süsteem nagu Fordil on, et seal kus on kütusenäidik on bensiinitankuri pilt seal pool kus kütuseluuk on. 6. Kui kiiresti ma sõidan? Erine...
ZIL-110 järeltulija oli ZIL-111, aga seda toodeti aastail 19591967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 19451959, kokku 20802090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,230,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid
toodeti aastail 1959–1967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 1945–1959, kokku 2080–2090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,23–0,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60–120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid
MEHAANIKA füüsika osa, mis uurib mehaanilist liikumist. MEHAANILINE LIIKUMINE keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes, aja jooksul. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel STAATIKA füüsika osa, mis uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. KULGLIIKUMINE selline liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. (keha punktide ühendused on sirged) PUNKTMASS keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramisek...
Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mis toimub muutumatu kiirendusega. Nt: pidurdav auto. 5. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteemiks nim. taustkeha, mis on ühendatud koordinaadistiku ja ajamõõtjaga. 6. Mis on nihe? Nihkeks nim. suunaga lõiku, mis ühendab keha asukoha mingil algmomendil hilisema momendi asukohaga. 7. Mis on/mida näitab hetkkiirus? Hetkkiiruseks nim. sellist kiirust, mida keha omab antud trajektoori punktis. (Seda näitab nt auto spidomeeter.) 8. Mis on/mida näitab kiirendus? Kiirendus on vektorsuurus, mida mõõdetakse kiiruse muutumisega ajaühikus. (Näitab kiiruse muutumise kiirust.) 9. Mis on trajektoor? Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nt: maantee, mida mööda sõidab auto. 10. Mida näitab keskmine kiirus? Keskmine kiirus näitab kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud kogu aja suhet. Nt: l1=30km, t1=20min, l2=20km, t2=25min. Vkeskmine=lkogu jagatud tkoguga 11
pidevalt muutub. Ometi iseloomustab selline kiiruste muutumine auto sõitu ja võimaldab ligikaudu välja arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse. · Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatakse valemit : v k = skogu / tkogu · Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. · Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. GRAVITATSIOONIJÕUD · Jõud on kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad üksteist
FÜÜSIKA KORDAMINE KT nr 7 1. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus, kelle poolt ja millal nähtus avastati? Magnetiline induktsioon on nähtus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda läbivate magnetvälja induktsiooni joonte arv muutub. Avastati M.Faraday poolt 29.aug. 1831.a. 2. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis? Suletud voolukontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i - induktsiooni elektromotoorjõud [V] i = - n ------- n juhtme keerdude arv , magnetvoo muutus [Wb] t t ajavahemik [s] 3. Sõnasta Lenzi reegel ja milleks seda kasutatakse, reegli praktiline kasutamine ? Juhis tekkiva induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga takistab välise magnetvälja muutum...
sisaldas valget või sinist kerevärvi, valget vinüülkatust, valgeid istmeid sinise või punase äärega, sama värvipaleti järgi kujundatud turvavööd, põrandamatid, ilukilbid, valikuliselt valged rallirehvid, punased triibud ja palju muud. Sama paketti pakkus Chevrolet ka Nova ja Vega mudelitele. 1975. aasta Impala tõi üle Caprice esiosa. Istmetele, uksepaneelidele ja armatuurlauale tehti uuendusi. Muudeti ka raadiot ja kliimaseadmete välimust. Spidomeeter näitas nüüd kuni 110 miilini tunnis ja juurde lisati ka kilomeetrid. Ametlikult tutvustati ka katalüüsmuundurit, jahutusvedeliku tenperatuuri andurit ja HEI(High Energy Ignition)süsteemi, kuigi see oli juba salaja eelneval aastal valikuna kasutusel. Oli ka Chevroleti täissuuruses kabrioleti viiman aasta ja neljaukselised mudelid said uue katusekujunduse. Peale 1975. aastat lõpetati kaheukselise hardtop Sport Coupe
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad l...
i = - t Kui magnetvoog kasvab ehk > 0, siis i < 0 ja I < 0. Kui magnetvoog kahaneb ehk < 0, siis i > 0 ja I > 0. Induktsiooniseaduse rakendusi: · Magnetiliselt salvestatud andmete, helide, kujutiste taasesitamine · Magnetkaart · Elektrikarjus · Elektridünaamiline mikrofon · Auto spidomeeter 6 . End ainduktsio o n. Induktiivsu s Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 5. VAHELDUVVO OL JA S ELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub).
pindala S 1 m² m kg Tiheduseks nimetatakse aine massi ja tihedus ρ ρ= 1 areomeeter V m³ ruumala suhet. s m Kiiruseks nimetatakse keha läbitud kiirus v v= 1 spidomeeter teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja t s suhet. A Võimsuseks nimetatakse tehtud töö ja aja võimsus N N= 1W t suhet. Potentsiaalne
Dodgel oli vaja erilist autot. Lynn Towsendi juhtimisel 1966 charger sündiski. Auto ehitati valmis ja 1965 aastal oli see autonäitusel. Auto sai positiivse vastuse ning see läks tootmisse. 1965 Dodge Charger 1966-1967 Armatuurlaua juures oli eriti huvitav, kui tavalisi elektripirne ei kasutatud gabariitvalgusena. Selle asemel kasutati 4 elektroonilist osa, mis oli jaotatud:tahhomeeter, spidomeeter ning generaatorist tulevad kütuse- ja termomeetrid. Taga on täispikk tuli mida kutsutakse laadijaks. 1966 chargeri armatuurlaud Chargeri mootor rida 6 V8 ehitati aastal 1968. Aastal 1966 oli pakkuda 4 erineva mootoriga mudelit: baasmudel 318 ³ (5.2L) 2-silindriline V8, veoauto 361 ³ (5.9L) 2-silindriline, 383 ³ (6.3 L) 4-silindriline ja uus 426 Street Hemi. Enamus 1966 aasta chargereid sai tellida võimusega 325 hobujõudu (242 kW ) 383 ³. Ülekanded olid 3 kolmele,ainult 318-sel, 4
prille, kujutis võrkkesta taga. Mehaaniline liikumine on nähtus. Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt. Teepikkus näitab kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul. Aeg näitab vaatluse kestust. Ühtlase liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. v=s/t kiiruse ühik on 1m/s, mõõteriist spidomeeter. Keskmisel kiirus jagame kogu teepikkuse kogu ajaga. Kõik kehad on inertsed, ühtegi liikuvad keha ei saa peatada hetkeliselt. Inertsus seisneb selles, et keha püüab säilitada oma liikumise või paigalseisu. m1*v1=m2*v2 Massi mõiste on võetud kasutusele keha inertsuse arvuliseks iseloomustamiseks. Kehakaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Mida suurem on keha mass, seda
ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid)...
Mass m Kg Kaal Raskusjõud F N Dünamomeeter Gravitatsioonijõud F N Dünamomeeter Hõõrdejõud Fh N Dünamomeeter Jõud F N Dünamomeeter Keha kaal P N Dünamomeeter Elastsusjõud Fe N Dünamomeeter 2 Kiirendus a m/s Kaudne mõõtmine Kiirus v m/s Spidomeeter Keha impulss p kg*m/s Kaudne mõõtmine 2. Selgita mõisteid INERTS-nähtus, kus kõik kehad püüavadoma liikumise kiirust säilitada MASS-inertsuse mõõt KEHA KAAL-jõud, millega keha mõjutab tuge või riputusvahendit raskusjõu tõttu IMPULSS-ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis INERTSUS-keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju
Induktsiivsus on väga oluline mõiste elektrivõrkude projekteerimisel. Nt transformaator, mis muudab madalpinge elektrienergia suurtele kaugustele ülekandmiseks sobikikuks kõrgpingeks. Induktsiooni elektromootorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tmea mõju takistaks voolutugevuse muutumist juhis, ehk vastupidises suunas, nt elektrikitarrides on panud metallikeel vonkuma(magnet) tekitab see magnetvoo muutuse, mis indutseerib poolis voolu, spidomeeter, kõlarid, mikrofon, elektrigeneraator. Pooljuhid- on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepealne, laengud vabanevad välismõju toimel. Enamsti on pooljuht eketroonika, grafeen. Elektriliste omaduste poolest asuvad pooljuhid juhtide ja dielektikute vahepeal, nende eritakistus toatemp on vahemikus 10-5-108 Ωm. Eritakitsuts p oleneb eelkõige: koostisest, valmistamise tehnoloogiast, välismõjudest. Madalatel temp on pooljuhid praktilislelt isolaatorid. Tep
( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). 5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha. 6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu) 7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. 9
i = - t Kui magnetvoog kasvab ehk > 0, siis i < 0 ja I < 0. Kui magnetvoog kahaneb ehk < 0, siis i > 0 ja I > 0. Induktsiooniseaduse rakendusi: · Magnetiliselt salvestatud andmete, helide, kujutiste taasesitamine · Magnetkaart · Elektrikarjus · Elektridünaamiline mikrofon · Auto spidomeeter 10.Endainduktsioon. Induktiivsus Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 11.Vahelduvvool ja selle kirjeldamine Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub).
1. ***---*** 2. --- ***--- 3. Mayday 75. Millised on merel kasutatavad pikkusühikud? 1. Sõlm 2. kilomeeter 3. meremiil 76. Merel mõõdetakse kiirust..... 1. sõlmedes 2. kilomeeter tunnis 3. kaabeltaudes 77. Millega mõõdetakse tänapäeva laevadel kiirust ja meresügavust? 1. logi, kajalood 24 2. spidomeeter, GPS 3. DGPS, Simrad 78. Millist suunda näitab Maa pinnal magnetkompass? 1. Maa geograafilise pooluse suunda 2. Maa magnetpooluse suunda 3. Suunda Maa ekvaatori suhtes 79. Millistes ühikutes määratletakse tavaliselt tuule suund merel? 1. rumbides 2. meetrites 3. kraadides laeva liikumise suunast arvestades 80. Mis on kursinurk? 1. Laeva liikumise suund kompassi järgi 2
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
tõttu kiiruse ületamise eest politseile vahele jääda või ettenähtust väiksemaid rehve kasutades jääda jalgu teistele autojuhtidele. Näiteks kui tehase soovitus on mõõt 185/70/R14, s.o. siis 14" velg, ning seda tahetakse asendada 15" veljega, tuleb rehvimõõduks valida 195/60R15. Sel juhul jääb ratta kõrgus ehk öäbimõõt peaaegu samaks. Kui aga kasutada rehvi, mille elaius ja profiiliindeks jäävad samaks (185/70/R15), suureneb ratta diameeter u. 25 mm võrra ja spidomeeter hakkab näitama tegelikust kiirusest umbes 4 km/h väiksemat kiirust. Oma sõiduki tehnilisest passi tehniliste andmete osas või sõiduki kasutajajuhisest leiad vajamineva rehvimõõdu. Antud rehvimõõtu võid suurendada või vähendada 30 mm võrra (rehvimõõdu esimene number, nt. 175 tähendab, et tegemist on 175 mm laia rehviga). Veljemõõtu on võimalik muuta tolli võrra ilma tehnilise ülevaatuse kohustuseta. Rehvi ümbermõõt tohib maksimaalselt muutuda 5%
Mart saabus 10 minutit pärast Tõnut. Kalle läks ujuma enne seda, kui Mait jõe äärde jõudis. Millises järjekorras jõudsid poisid jõe äärde? Vastus: Rein, Kalle, Mait, Tõnu ja Mart 125. Hiiglase pintsakul on 585 taskut. Igas taskus elab 3 hiirt ja igal hiirel on 5 poega. Mitu hiirepoega elab hiiglase taskus? Vastus: 8775 (3 x 5 = 15 igas taskus; 585 x 15 = 8775 - kokku) 126. Bussi spidomeeter näitab 271 045. Bussijuht läbib iga päev 5 korda edasi- tagasi teed, mille pikkus on 49 km. Kui palju näitab spidomeeter nädala pärast? Vastus: 274 475 ( 271 045 + ( 2 x 49) x 5 x 7 = 274 475) 127. Võistlustel said auhinna kõik need, kes jooksid lõpuni distantsi pikkusega 10 km. Kui Jüri oli läbinud 9641 meetrit 3456 detsimeetrit ja 12340 millimeetrit, siis ta peatus ja katkestas jooksu. Mitu sentimeetrit jäi tal 10 kilomeetrist puudu?
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse. Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb leida kogu läbitud teepikkuse s kogu ja kogu liikumisaja t kogu suhe ( jagatis ). Keskmise kiiruse tähiseks on v k ( m / s ) v k = skogu / tkogu . Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. Hetkkiiruse hindamiseks tuleb mõõta niivõrd lühikese ajavahemiku t jooksul sooritatud nihe s , mille kestel keha kiirus ei jõua oluliselt muutuda: v = s / t Näiteks, kui radariga mõõta auto kiirust 150 m kauguselt, siis ajavahemis t 10--6 s.
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................
DIFERENTSIAALID, TULETISED JA INTEGRAALID Nihe – suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s, ühik 1m. Kui tegemist on ühesuunalise sirgliikumisega, on nihe võrdne teepikkusega. Liikumissuunda kirjeldatakse märkidega + või -. Kiirus – näitab, kui pika teepikkuse läbib keha ajaühikus. Tähis v, ühik 1 m/s. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v=∆s/∆t. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter. Kiirendus – näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a=∆v/∆t. Ühik 1m/s2 6. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine, kus keha kiirus muutub igas ajaühikus sama suuruse võrra. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Algkiirust omava keha kiirust saab leida avaldisest v=v0+at ja keha poolt läbitud teepikkust või nihke arvväärtust avaldisest s=v0t+at 2/2
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...
kaup on üle kontrollitud ning kaal, kogus ja kaubaartiklid on õiged ei tähenda midagi, sest vastuvõtja võib seitsme päeva jooksul reklamatsioone esitada kaupa toodi, aga mida ja millises koguses, ei ole määratletud kaup on vastu võetud reklamatsioonideta ning vastab koguselistelt veodokumentidele 35. Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega? tariifmeeter spidomeeter sõidumeerik töömeerik 36. Mida hõlmab AETR kokkulepe? ohtlike ainete vedu suuregabariidiliste veoste vedu autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist kiirestiriknevate toiduainete vedu 37. Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis? liiklusõnnetuse korral kauba puuduliku pakendi korral pakend on veoprotsessis viga saanud kauba varguse korral 38. Mis on veos? ostu- müügitehingu objektiks olev kaubapartii
nitatud rootoriga moodustab j a o t u r i (joon. 59, 5). Roo- rise («Jawa», «Pannonia»). Viimane koosneb kahest kru- tori vooiujaotusplaat 13f mis on ühenduses süüt;epooli kõr- videga ühendatud poolest. Laterna keresse on mahutatud elektriseadmete kesklüliti, spidomeeter, kontroll-lambid ja .108' ' ' ' ' " "V 7 mõnel juhul ka helisignaal («Voshoi-2» jt.), paispool, alaldi jms. Laterna põhiosa on optiline element, mis koosneb pee-
Matemaatikas juhtub aga kogu aeg midagi ja nii kirjeldab tuletis funktsiooni väärtuse hetkelist muutumise kiirust – muutumist, mis toimub kiiremini kui mistahes nano- või pikosekund ja seda nii mineviku kui tuleviku suunal. Käesolevas peatükis uurimegi, kuidas sellest hetkekiirusest siis ikkagi mõtelda ja kuidas teda etteantud funktsioonide jaoks ka leida. Tuletise definitsioon Tuletis on ajast sõltuva funktsiooni jaoks justkui spidomeeter – iga ajahetke kohta näitab ta funktsiooni muutumise hetkekiirust. Aga kuidas leida spidomeetri näitu, kui teada on ainult läbitud tee pikkus? Vastates sellele küsimusele jõuame ka tuletise range definitsioonini, kõike seda ühe talvise loo saatel. 321 Talvine lugu
kiiruse mõistet. Keskmine kiirus (ingl. speed) leitakse kui läbitud teepikkus jagatakse selle läbimiseks kulunud ajaga. Tähis vk. (ld. velocitas), ühik 1 m/s. Sirgliikumisel l = s. vk = l / t = s / t. Ringliikumisel jagatakse pöörlemisraadiuse poolt läbitud kesknurk selle läbimiseks kulunud ajaga ja saadakse keskmine nurkkiirus k = / t. Nurkkiiruse ühik on 1 rad/s. Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter. s Hetkkiirus on vektoriaalne suurus: v = , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s. Täpsemalt t öelduna kasutatakse nihke tuletist aja järgi. Põhjus on selles, et nüüd muutub nii kiirus kui selle suund ja ei saa enam öelda, et teepikkus on alati võrdeline liikumise ajaga. Kiiruse mõiste säilitamiseks tuleb ajavahemik valida nii väike, et see tingimus oleks täidetud
ei tähenda midagi, sest vastuvõtja võib seitsme päeva jooksul reklamatsioone esitada 105 kaupa toodi, aga mida ja millises koguses, ei ole määratletud kaup on vastu võetud reklamatsioonideta ning vastab koguseliselt veodokumentidele 34. Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega? tariifmeeter spidomeeter sõidumeerik töömeerik 35. Mida hõlmab AETR kokkulepe? ohtlike ainete vedu suuregabariidiliste veoste vedu autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist kiirestiriknevate toiduainete vedu 36. Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis? liiklusõnnetuse korral kauba puuduliku pakendi korral pakend on veoprotsessis viga saanud kauba varguse korral 37. Mis on veos?
kaup on üle kontrollitud ning kaal, kogus ja kaubaartiklid on õiged ei tähenda midagi, sest vastuvõtja võib seitsme päeva jooksul reklamatsioone esitada kaupa toodi, aga mida ja millises koguses, ei ole määratletud kaup on vastu võetud reklamatsioonideta ning vastab koguselistelt veodokumentidele 35. Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega? tariifmeeter spidomeeter sõidumeerik töömeerik 36. Mida hõlmab AETR kokkulepe? ohtlike ainete vedu suuregabariidiliste veoste vedu autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist kiirestiriknevate toiduainete vedu 37. Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis? liiklusõnnetuse korral kauba puuduliku pakendi korral pakend on veoprotsessis viga saanud kauba varguse korral 38. Mis on veos?
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
