.. +10°C Jõe- või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C Tööpõhimõtte järgi võib soojuspumpad jagada 3 gruppi: 1. Õhkõhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri kuni seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmetest. 2. Õhkvesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmest, kus soojendatakse vett
Termodünaamika II pritsiip Essee Õhksoojuspump õhusoojuspump õhkõhk soojuspumpTegelikult on laias maailmas õhksoojuspumba asemel kasutusel termin ,,konditsioneer" ja sõna ,,õhusoojuspump" on Põhjamaades kasutusel olev hellitusnimi. Üldjoontes nimetatakse õhusoojuspumbaks konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millel on peal 4- tee ventiil ehk soojuspump, talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning korralikku sulatusprogrammi. Paremad seadmed on varustatud ka elektroonilise paisuventiiliga. Miks peaks valima õhusoojuspumba? Vastus on lihtne. Täna lihtsalt ei ole ühtegi teist küttesüsteemi, mis oleks hinna ja mugavuse klassilt ning hilisema püsikulu poolest soodsam kui õhusoojuspump.Lühidalt on õhusoojuspump vähenõudlik kütteseade, mis eelkõige annab suur...
Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. SOOJUSPUMPADE LÜHIISELOOMUSTUS Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest siseseadmest 2. Õhk vesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat.
........................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine.................................
.................................................................................. 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................................................
Soojuspump Koostajad : Merily Jensen Helena Kõivsaar MIS ON SOOJUSPUMP ? Soojuspump keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia. Taastuv energaallikas. Soojuspumbaga on võimalik kütta, kui ka jahutada. Soojuspumba kasutusalad Maaküte Õhk soojuspump Vesi-õhksoojuspump Külmkapid jne. Õhksoojuspump Vesi- õhk soojuspump Maaküte Soojuspumba tööpõhimõte Samm 1 : Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. Samm 2 : Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. Samm 3 : Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. Samm 4: Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: t...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb leida piisavalt suur ala, k...
sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas)
........................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump....................................................................................
KOIGI KOOL Referaat SOOJUSPUMBAD Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Arvo Kangas KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer............................................
Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? soojustamine Hoone soojuskaod Soojustamine soojusisolatsioon Küte Elektriküte Soojuspumbad Elektriküte Elektrikütte plussid: alginvesteering on suhteliselt odav elektriküte on väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi elektriküte on mugav ja vajab väga vähe hooldust, elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku sisekliima,
mõjul soojeneb. Kõige all on isolatsioonikiht, mis peab takistama soojuse kadu ümbritsevasse keskkonda. Soojusenergia juhitakse akumulatsioonipaaki, milles toimub keskküttesüsteemi, pesu-, või vannivee soojuse edasi kandmine. Olgugi, et talvel suudavad kollekrotid püüda kinni soojust, ei taga see sama tulemust, mis on väiksematel laiuskraadidel ekvatoori poole. Seega pole Eestis päikesepatareide kasutamine efektiivne, vaid tuleks eelistada soojuspumpasid. Soojuspumbad on efektiivsed, keskkonna sõbralikud ja neid on mugav kasutada. Ainuüksi jääb Rootsis aastas põletamata kaks miljonit kuupmeetrit kütteõli, keskkonda laskmata 3,8 miljonit tonni süsihappegaasi. Kokkuhoitud elektrienergia 15 teravatt-tundi vastab kahe jõujaama aastatoodangule. Naaberriigis Soomes hoitakse aastas kokku 300 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat ja loodusesse jääb paiskamata 100 000 tonni süsihappegaasi kuna soojuspumbas puudub põlemisprotsess, jääb põlemata ka
Mitu korda rohkem kulutab ta kütmisele kui enda töötamis võimsusele ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP 17. Kust võtab õhk-õhk soojuspump oma sooja? välisõhust 18. Mida soendab õhk-õhk soojuspump? Soojuspumpa ruumipaigaldavat osa 19. Millest osadest koonseb Õhk-Õhk soojuspimp? Välisosa mis paigaltatakse majavälis seinale ja siseosa mis paigaldatakse ruumi seinale 20. Miks kasutatakse õhk-õhk soojuspumpe? Sest need on kõige odavamad soojuspumbad 21. Seadme miinus pool? Ei saa kasutdada väga külma pakkasega 22. Milleks kasutatakse suvel õhk soojuspumpa? Ruumide jahutamiseks ÕHK-VESI SOOJUSPUMP 23. Kust võtab õhk-vesi soojuspump oma sooja? välisõhust 24. Mida soendab õhk-vesi soojuspump? vett 25. Millest osadest koonseb Õhk-vesi soojuspimp? Väisosa ja siseosa 26. Mis erinevus on vesi soojuspumbal ja õhk soojuspumbal?
toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis. Samal põhimõttel töötavad ka maa soojuspumbad. Need töötavad nii, et maas asetsevatest plastiktorudest lastakse vesi läbi ning kuna meil on maapinna pealmine osa tavaliselt soojem kui õhk, torudest läbivoolav vesi soojeneb. Eesti kortermajades on samuti kasutusel üks säästlik võte, mis soojusenergia kokkuhoidmisega kulusid vähendab. Selle nimi on soojustagastusega ventilatsioon. See soojendab korterisse sisenevat õhku korterist väljuva sooja õhu arvelt.
Koostajad: Siim Mägi Mirko Nordström Rühm: KK109 Juhendaja: H. Tosso 2011 Mis on energia? Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. Tähiseks on E Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära kütmiseks ja sooja vee saamiseks.
............................................................................................. 7 Päikeseenergia kaudne kasutus.............................................................................................. 7 Bioenergia........................................................................................................................... 7 Mikrotuulegeneraatorid........................................................................................................ 9 Soojuspumbad................................................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................................. 11 |4 Sissejuhatus
tänu hoones elavate inimeste tegevusele ja päikeseenergiale. VÕRDLUSED Väga tähtis osa on ka süsteemi efektiivsusel. Heitõhu temperatuur ei lange alla ka külmemal perioodil, mille tõttu soojusvaheti süsteem ei kuluta energiat sulatusele. Maaküttega võrreldes on saadav temperatuur oluliselt kõrgem väikseme tarbimisega perioodil. Suvine kasutegus ületab maakütte kasutegurit pea poolteist korda. Lähiajal on plaanis meil võtta kasutusele kõrgema aurustumistemperatuuriga soojuspumbad, mis võimaldavad suvist kasutegurit veelgi tõsta. Õhk-vesi-soojuspumpadega kaasaskäiv välisseadmete müra reostab keskonda ning maaküttega on kaevetüüdega kaasnev kõrge soetusmaksumus. Heitõhu soojust saab koguda kas vahesoojuskandjaga või otse külmaagendile. Kuna hoolduse ja keskkonna riski/kasu tõttu on külmaagendi kasutamine suurtes kogustes perspektiivitu, kasutatakse vahesoojuskandjat. Vahesoojuskandjaks on
koormustippude katmiseks. Hüdroelektrijaamade tööga ei kaasne saasteainete teket. Puudusteks võiks pidada suurt materjalimahukust, kallist hinda, maa-alade üleujutamist ja mõju ökosüsteemidele. Eesti asub hüdroenergia varude poolest küllaltki ebasoodsates oludes. Enamus jõgesid on väikese languga ja vähese veega. Eesti jõgede aastane potentsiaal kogutarbimisest jääb väga väikeseks. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Küllaltki uus nähtus on soojuspumbad. Nende tööpõhimõte on umbes nagu külmkapil. Soojuspump võimaldab muundada madalama potentsiaaliga soojust kõrgemapotentsiaaliliseks. Selle protsessi läbiviimiseks kulub ka energiat, aga väheneb summaarne kütteenergiakulu vähemalt 20...25% võrra. Soojuspumpa saab kasutada ka maja jahutamiseks suvel. Eesti oludesse peaks soojuspumbad sobima küll. Soojusvahetid vajavad teatud pinda. Selleks võib olla pinnasekiht, jõed, järved, heitveed, heitgaasid
Entroopia- mida suurem onsüsteemi entroopia S, seda vähem on süsteem korrastatud ja seda raskem on süsteemi energiat kasutada. Kui S on maksimaalne, siis siseenergiat ei saa kasutada, kui S on minimaalne, siis gaas võib teha tööd. Entroopia muutus leitakse valemiga: S=Q / T. Soojusmasinad-muudavad siseenergiat mehaaniliseks tööks. Põhilised soojusmasinad: aurumasinad,auruturbii-nid, bensiinimootorid, diiselmootorid, reaktiivmootorid, soojuspumbad, kül- mutusseadmed. Põhiosad: 1)soojendi 2)jahuti 3)töötav keha (gaas,aur). Carnot- soojusmasinate teooria looja, kes tõestas, et maksimaalne kasutegurmax= T1-T2/ T1x 100%, kus T1- soojendi ja T2- jahuti temperatuur (K). Töö valem- Kui gaas tõukab kolbi pindalaga S teepikuuse s võrra, siis tehtud töö A=Fs. Kuid jõud= rõhkpindala ehk F= pS. Saame A= pSs. Kuid Ss=V (ruumala juurdekasv). Seega A= pV. Seega gaas või aur teeb seda rohkem tööd, mida
Meid ümbritsevas maailmas on kahesuguseid protsesse: ühed neist toimuvad iseenesest ja teiste läbiviimiseks tuleb teha tööd. Nt. Vesi voolab mäest alla , kuid tema tagasi mäkke saamiseks tuleb teha tööd. Võttes aluseks termodünaamika teise printsiibi saab aga iseeneslikult toimuvaid protsesse kasutada ära töö tegemisel. Näiteks vee jõud paneb käima ratta, mis pumpab vett mäkke. Teise printsiibi alusel töötavad ka näiteks õhk-vesi soojuspumbad. Lihtsustatult on seadmete tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandaküttesüsteemile. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest
eelsoojendus: mis saavad soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C. Väljatõmmatava õhu kõrge Enamus väljatõmmatava õhu soojusest antakse üle efektiivsusega õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule kasuteguriga üle 80%. soojusvaheti: Soojaveevarustuses kasutatakse Päikesekollekorid, soojuspumbad või biomassi põletid. taastuvaid energiaallikaid: Energiasäästlikud kodumasinad: Energiasäästlikud külmkapid, pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud. Passiivmaja gaasbetoon vahtpolüstürool seina ja poroloontäidisega plastakna ristlõige
Energeetika sissejuhatus Mis on energeetika ? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressursside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastamisega inimestele ja tööstustele, mis seda kasutavad Vaata siit Millised valdkonnad kuuluvad energeetikatööstuse alla? Elektrienergia tootmine Soojusenergia tootmine Kütuste tootmine .....ja müük Energia - esmavajadus Euroopas reguleeritakse energeetika valdkonda ja energiamajandust vastava seadusandlusega Eestis tegeleb sellealase regulatsiooni väljatöötamisega Majandus- ja kommunikatsiooniministee Euroopa energiastrateegiate tehnoloogiline kava strateegia 6 prioriteetset valdkonda, millega on kavas kiirendatult edasi liikuda: · tuuleenergia initsiatiiv, · päikeseenergia initsiatiiv, · bioenergia initsitatiiv, · CO2 püüdmise-transpordi-sekvestreerimise initsiatiiv, · Euroopa elektrivõrgu initsiatiiv ja · tuum...
soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C. Väljatõmmatava õhu Enamus väljatõmmatava õhu kõrge efektiivsusega soojusest antakse üle õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule soojusvaheti: kasuteguriga üle 80%. Soojaveevarustuses Päikesekollekorid, soojuspumbad kasutatakse taastuvaid või biomassi põletid. energiaallikaid: 5 Energiasäästlikud Energiasäästlikud külmkapid, kodumasinad: pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud. Passiivmaja projekteerimine Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni
soojusülekannet õhult pinnale. Soojuspumba madalatemperatuurse soojusallikana kasutatakse mõnikord hoonete (elamud, laudad jne.) ventilatsioonisüsteemist väljuvat õhku. Selle oluliseks eeliseks välisõhu ees on aastaringselt ühtlane 15…25 °C temperatuur . Ventilatsiooniõhu kasutamine soojuspumba madalatemperatuurse soojusallikana on üldjoontes sama, mis välisõhu kasutamine, kuid härmatiseprobleeme siin ei esine. 32. Soojuspumpade liigitus: õhk-õhk soojuspumbad õhk-vesi soojuspumbad vesi-vesi soojuspumbad maasoojuspumbad ventilatsioonisoojuspumbad 33. Termodünaamilise keha voolamine. Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Igaks juhuks: Survekaod Konkreetses voolus kogusurvekadu on liinitakistuse ja kohtakistuste summa: ℎ𝑡 = ∑ ℎ𝑙 + ∑ ℎ𝑘 ℎ𝑙 - hõõrdesurvekadu ehk liinikadu, m; hk – kohtsurvekadu ehk kohttakistus, m.
üleminekuperioodi ja kelle tootmine on vastavuses märgi nõuetega. Talusid ja tootmistingimusi kontrollib Eesti Biodünaamika Ühing. 6 2. Ökomärgiste andmise kriteeriumid Puhastusvahendid: * Universaalpuhastusvahendid ja sanitaarsõlmede puhastusvahendid * Nõudepesumasinates kasutatavad detergendid * Käsinõudepesuvahendid * Pesu pesemiseks ettenähtud pesuained * Seebid ja shampoonid Seadmed: * Soojuspumbad * Elektripirnid * Personaalarvutid * Kandearvutid * Telerid Paberitooted: * Koopia- ja joonestuspaber * Trükitud paber * Pehmest paberist tooted Kodu ja aed: * Madratsid * Puidust mööbel * Kõvad põrandakatted * Sisevärvid ja -lakid * Välisvärvid ja -lakid * Mullaparandusained * Kasvusubstraadid * Tekstiilitooted * Tekstiilpõrandakatted Riietus: * Jalatsid * Tekstiilitooted 7 Turism: * Puhkeküla või -laagri teenused
lähemal asuv supermarket. Piirilinnad Valga ja Valka moodustavad üheskoos toreda terviku ning Selver püüab arvestada mõlemast linnast tulevate klientide soovidega. Selveri ees on 97 parkimiskohta, kauplus on avatud 9-22. Valga selveris pakutavad lisateenused: 1. Keemiline puhastus 2. Solaarium 3. Trikotaaztooted Marat 4. Kingad 5. Spordikaubad 6. Apteek 7. Kullapood 8. ABC Kliima soojuspumbad 9. Sweedbank'i sularahaautomaat 10. SEB sularahaautomaat 11. Taaraautomaat 12. SmartPost automaat Minu praktika üldine iseloomustus Praktika esimest päeva alustasin tööstuskauba osakonnas. Kuna tööstuskauba osakond hõlmab poepinnast kõige suurema osa, otsustasin eelkõige oma" tööplatsile" tiiru peale teha, et tutvuda kauba ja selle asukohaga. Tööstuskauba osakonna alla kuuluvad majapidamistarbed, hügieenitarbed, mänguasjad, raamatud jne
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
Jahutusteguri mõiste ja matemaatiline avaldis koos seletusega. TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 = , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 - q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T
Jahutusteguri mõiste ja matemaatiline avaldis koos seletusega. TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T
soojakandja parameetritest. 24. Küttesüsteemi efektiivsuse kontroll tehakse soojakandja temperatuuril mitte alla 60 ºC. Kontrollitakse 7 tunni jooksul. 25. Enne küttesüsteemi käivitamist on vajalik see läbi pesta. 26. Soojusisolatsiooni lahendused sõltuvad torustike paiknemisest ja soojakandja temperatuurist. 61 7.4 Elektriküte, soojuspuhurid ja soojuspumbad: töötamise põhimõtted, liigid ja kasutuskohad. Elektriküte Elektriküte on mugav, hästi reguleeritav ja ehituslikult suhteliselt hästi teostatav. Tema kasutamist piiravad vabad eletrilised võimsused ja elektrienergia hind. Jaguneb: Otseküte Soojust akumuleeriv küte Osaliselt soojust akumuleeriv küte Kombineeritud küte Otsekütte puhul valitakse elektriliste küttekehade võimsused vastavalt köetava ruumi soojakadude suurusele (W)
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja – tsükli – jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osa Q2 jahutile. Jahutiks on üldjuhul ümbritsev keskkond. Tsükli lõpus on gaas jälle algolekus ja siseenergia muut 0. SOOJUSPUMBA EFEKTIIVSUS: Tavaliselt levib soojus kõrgema temperatuuriga kehadelt madalama temperatuuriga kehadele. Soojuspumbad on aga võimelised soojuse liikumise suunda muutma vastupidiseks, kasutades selleks suhteliselt väikest energiakogust. Soojuspumpi on võimalik kasutada ka jahutamiseks. Sel juhul kantakse soojus jahutatavast keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonnale 11. ENTROOPIA JA TÕENÄOSUS. NERNSTI TEOREEM Entroopia: mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus, seda suurem on entroopia.
Ökomärgis antakse kindlale tootele. Ökomärgist ei anta toiduainetele, jookidele, ravimitele. Ökomärgiste toote rühmad · puhastusvahendid (nt pesupulbrid, seebid, sampoonid, nõudepesuvahendid); · seadmed (nt elektripirnid, soojuspumbad, televiisorid, arvutid); · pabertooted (nt koopia- ja joonestuspaber, pehmepaber tooted); · kodu ja aed (nt madratsid, värvid, lakid, põrandakatted, puidust mööbel); · riietus (nt jalanõud, tekstiilitooted); · turism (nt puhkekülad ja -laagrid, majutusteenused Keskkonnasõbralike toodete märgistamine Maailmas on keskkonnamärgised ja deklaratsioonid kasutusele võetud selleks, et anda toote
ellujäämise võimalust kahandab nende liikumisvõime halvenemine või nende naha või sulgede soojust hoidvate omaduste kadumine. Naftareostus hävitab samuti paljude taimede ja loomade elupaigad ning kalade kudemispiirkonnad. 3. SÄÄSTEV PLANEERIMINE JA EHITUS TAASTUVENERGIA TOOTMINE A. PÄIKESEPANEELID B. TUULETURBIINID C. VEE SOOJENDAMINE PÄIKESEENERGIAGA D. SOOJUSPUMBAD SÄÄSTEV VEEKASUTUS E. MÄRGALAD, BIOPUHASTID KANALISATSIOONIS F. HALLVEE KASUTUS MAJAPIDAMISES G. VIHMAVEE KOGUMINE JA KASUTUS SÄÄSTEV JÄÄTMEMAJANDUS H. PRÜGI SORTEERIMINE I. ORGAANILISE MATERJALI KOMPOSTIMINE · EI OLE ÜHT MATERJALI, KONSTRUKTSIOONI VÕI LAHENDUST, MILLELE OLEKS SELGED EELISED VÕI PUUDUSED KÕIGIS KESKKONNAASPEKTIDES. NENDE SÄÄSTVUSE HINDAMISEL PEAB VAATLEMA ERINEVAID PÕHIMÕTTEID
arvel olevat põhjavett. Üldjuhul ei ole need tingimused tagatud ja kasutada tuleb suletud süsteemi. Õhk/vesi soojuspumpade kasutamine on puitkorterelamute juures võimalik. Soojuspumba välisosa tuleb paigaldada hoovi poole ja varjata nii, et see ei rikuks miljööd ja oleks tagatud soojuspumba töötingimused. Soojuspumba valikul tuleb lisaks tema soojustehnilistele omadustele jälgida veel tema mürataset: soojuspump ei tohi tekitada liigset müra. Õhk/õhk soojuspumbad ei ole sobivaks soojusallikaks puitkorterelamutes, kuigi on parem lahendus, kui otsene elekterküte. Puitkorterelamute ruumiplaneering ei ole sobivaim õhkkütte jaoks, kuna palju on väikeseid ruume, kus sooja õhu ringlus ei ole parimal moel tagatud. Puitkorterelamule soojusvarustuseks õhk/õhk soojuspumpadega peab arvestama iga korteri kohta vähemalt 1…3 soojuspumpa, mille välisosade mahutamisega tekib probleem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
