Seminar 2 - SKP leidmine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus ?
  • Kuidas on võimalik SKP välja arvutada ?
  • Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal ?
  • Millisesse kululahtrisse need sobiksid ?
  • Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel ?
  • Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades ?
  • Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades ?
  • Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel ?
  • Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides ?
  • Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982) ?
  • Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982 ?
  • Millist maksu alljärgnevatest ei loeta tavaliselt kaudseks maksuks ?
  • Kui suur 1998 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades ?
  • Kui suur 1997 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades ?
  • Kui suur reaalne SKP 1998 a. 1990 aasta hindades ?
  • Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades ?
 
Säutsu twitteris
Seminar 2
Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus?
Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U
SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*) kui Q U*, siis p
k i Q > Q* U 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid ? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension ; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes · Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis; Jah; ei lähe RKPsse · prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit; jah · kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist muistse Eesti Lehola maavanema Lembitu autogrammiga piibli; ei · kli t ostis klient ti ki kinnisvaraarendajatelt i d j t lt uue maja j Tiskres; Ti k jah · klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas; ei 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Viletsuse e. diskomfordi indeks on Vastus: a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga; c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana; d)) suurus,, mis näitab üldise hinnataseme tõusu. 5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti. Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse nn. baashindades, milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid ii id arvestatakse k tervikuna ik k kogu rahvamajandusele. h j d l E Eestis i kkoosnevad d netomaksud k d maksudest toodetele , millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades .
6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides ) ( baasaasta 1990) 1997 60.0 1,5 1998 65.0 , 1,55 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% 8 3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40 d)) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades? 41,9 e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel? 4,75% f) Kumb K b suhteline h li juurdekasv j d k on suurem, kas k nominaalsel i l l või õi reaalsel l l SKP-l? 8,3% > 4,75% (võrdle alapunkte a ja e) 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Talunik müüs 10'000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes omakorda müüs selle hulgifirmale 18'000 krooni eest. Milline summa lisandus juustuvabriku tegevusega SKP-sse? 8000 krooni 9. Endine diskor kulutas aastaid tagasi oma plaadikogu koostamiseks 13'500 krooni. Momendil õnnestus tal see p plaadikogu g ajalehe j vahendusel maha müüa 7'500 krooni eest. Kas ja kuidas mõjutab selline tehing selle aasta SKP suurust? Ei mõjuta, varem ostetu müük 10. Oletame, et aastal 1999 toodeti mingit tarbekaupa 200 ühikut hinnaga 25 krooni üks ühik. Järgmisel, 2000 aastal toodeti sama kaupa 300 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage: a) 2000 a. nominaalne SKP Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000 krooni b)) 2000 a. SKP deflaator ((baasaasta oleks 1999)) SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 , c) 2000 a. reaalne SKP. Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni d) Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? · nominaalne SKP 80% ; · reaalne SKP 66,67%; 66 67%; · SKP deflaator 20%. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum , mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seminar 2 - SKP leidmine #1 Seminar 2 - SKP leidmine #2 Seminar 2 - SKP leidmine #3 Seminar 2 - SKP leidmine #4 Seminar 2 - SKP leidmine #5 Seminar 2 - SKP leidmine #6 Seminar 2 - SKP leidmine #7 Seminar 2 - SKP leidmine #8 Seminar 2 - SKP leidmine #9 Seminar 2 - SKP leidmine #10 Seminar 2 - SKP leidmine #11 Seminar 2 - SKP leidmine #12 Seminar 2 - SKP leidmine #13 Seminar 2 - SKP leidmine #14 Seminar 2 - SKP leidmine #15 Seminar 2 - SKP leidmine #16 Seminar 2 - SKP leidmine #17 Seminar 2 - SKP leidmine #18 Seminar 2 - SKP leidmine #19 Seminar 2 - SKP leidmine #20 Seminar 2 - SKP leidmine #21 Seminar 2 - SKP leidmine #22 Seminar 2 - SKP leidmine #23 Seminar 2 - SKP leidmine #24 Seminar 2 - SKP leidmine #25 Seminar 2 - SKP leidmine #26 Seminar 2 - SKP leidmine #27 Seminar 2 - SKP leidmine #28 Seminar 2 - SKP leidmine #29 Seminar 2 - SKP leidmine #30
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine
SKP leidmine , skp , majandus , Sisemajandusliku koguprodukt leidmine , Foxlandia

Mõisted

Sisukord

  • Seminar 2
  • Töötus ja inflatsioon
  • Phillipsi kõvera kaudu
  • SKP ja töötus Okun’i seaduse kaudu
  • SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes
  • Jah; ei lähe RKPsse
  • Erineb käibemaksu võrra
  • SKP deflaator 20%
  • krooni
  • Tabelis on esitatud andmed Foxlandia nominaalse SKP kohta jooksevhindades
  • Aasta
  • Nominaalne SKP
  • Hinnaindeks (SKP deflaator),%
  • Reaalne SKP
  • Leidke
  • Kulutuste meetod
  • Saadud tulu meetod
  • Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks – tulusiirded = 100 –50 = 50
  • =1025
  • SKP…
  • A. Isiklik tulu pärast isiklike netomaksete mahaarvamist, see on
  • RKP, Rahvuslik
  • B. Sisemajanduse koguprodukt turuhindades, millele on liidetud
  • RPP Rahvuslik
  • C. Mingi ajavahemiku jooksul residentide ja mitteresidentide
  • Kasutada olev
  • D. Sissetulekud, mida kodumajapidamised tegelikult saavad
  • Isiklik tulu
  • E. Antud riigi residentide poolt loodud lõpptoodete ja –teenuste
  • amortisatsioon)
  • Kasutatav tulu
  • F. Antud riigi sisemajanduse koguprodukt, millest on maha

Teemad

  • Q* - Q) /Q = 2,5 (U – U*)
  • U > U*, siis p
  • U < U* ii
  • U < U*, siis p
  • SKP leitakse nn. baashindades, milles ei sisaldu
  • netomaksud
  • viimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. Eestis koosnevad
  • netomaksud
  • maksudest toodetele
  • millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes
  • hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades
  • Talunik müüs 10’000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes omakorda müüs
  • selle hulgifirmale 18’000 krooni eest. Milline summa lisandus juustuvabriku
  • tegevusega SKP-sse?
  • krooni
  • Endine diskor kulutas aastaid tagasi oma plaadikogu koostamiseks 13’500
  • krooni. Momendil õnnestus tal see plaadikogu ajalehe vahendusel maha
  • müüa 7’500 krooni eest. Kas ja kuidas mõjutab selline tehing selle aasta SKP
  • suurust?
  • Ei mõjuta, varem ostetu müük
  • Oletame, et aastal 1999 toodeti mingit tarbekaupa 200 ühikut hinnaga 25
  • krooni üks ühik. Järgmisel, 2000 aastal toodeti sama kaupa 300 ühikut, kuid
  • juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage
  • a) 2000 a. nominaalne SKP
  • b) 2000 a. SKP deflaator (baasaasta oleks 1999)
  • SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2
  • Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000 krooni
  • c) 2000 a. reaalne SKP
  • d) Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides?
  • Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni
  • nominaalne SKP 80% ;
  • reaalne SKP 66 67%;
  • reaalne SKP 66,67%;
  • Sisemajanduslikku koguprodukti mõõdetakse
  • naturaalühikutes (tonnid , tükid jne.);
  • dollarites;
  • bittides;
  • b) dollarites;
  • inimtundides;
  • kroonides
  • e) kroonides
  • Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad
  • Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad
  • mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa;
  • di id
  • b) di idendid;
  • dividendid;
  • jaotamata kasum;
  • b) dividendid;
  • c) jaotamata kasum;
  • netointressid;
  • kasumimaksed;
  • e) kasumimaksed;
  • makstud rendid
  • Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 3,2 ja
  • aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta nominaalse SKP
  • väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448
  • väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448
  • miljardit krooni
  • Leia 1982 aasta reaalse SKP väärtused?
  • 2 mrd. krooni
  • Leia 1982 aasta reaalse SKP väärtused?
  • Leia 2000 aasta reaalse SKP väärtused?
  • Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982)?
  • mrd. krooni
  • D = 1 28
  • Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982?
  • D = 1,28
  • SKP ( )
  • Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks
  • SKP (r) = 550 mrd. krooni
  • ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks;
  • muutusi kaubavarudes;
  • a) ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks;
  • b) muutusi kaubavarudes;
  • kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks;
  • ettevõtete aktsiate ja võlakirjade ostmine;
  • kulutusi uusehituseks;
  • kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks
  • e) kulutusi uusehituseks;
  • Foxlandia rahvamajanduse arvepidamine põhinäitajaid on toodud tabelis, kusjuures
  • netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod
  • palgad, töötasud ………………………….. 800
  • eratarbimiskulutused ……………………… 900
  • väikeettevõtete kasumid .………….……….. 100
  • koguinvesteeringud ………………………... 150
  • korporatiivsed kasumid ……………….….…100
  • renditulud ……………………………………. 75
  • netointressid …………………………………. 75
  • avaliku sektori ostud …………… ………… 200
  • eksport …………………………………….. 100
  • import ………………………………………
  • kaudsed netomaksud ……………………… 75
  • tulusiirded kodumajapidamisele …………. 50
  • üksikisiku tulumaks ………………………. 100
  • korporatsioonide jaotamata kasum ……… 50
  • korporatsioonide kasumimaksud ……….. 25
  • amortisatsioon ……………………………. 75
  • E = C + I + G + (X – Z) = 900 +150 + 200 +(100-50) =1300
  • E = W + rt + r + p = 800 + 100 + 100 +75 +75 + 75 + 50 + 25 = 1300
  • Makrolandia rahvamajandusliku arvepidamise põhilised näitajad
  • bi i k l d
  • Leidke: a) Sisemajanduse koguprodukt
  • Eratarbimiskulud …………………………… 480
  • Avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud …200
  • Kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) …….. 40
  • Leidke: a) Sisemajanduse koguprodukt
  • kulutuste meetodil
  • 200
  • 20
  • Kapitalikaupade(tootmisvahendite) ostud … 120
  • Muutused kaubavarudes…………………….. 20
  • SKP = 480 +200 + 120 +20 + 20 = 840
  • b) Rahvuslik koguprodukt
  • Valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele …80
  • Korporatsioonide jaotamata kasumid ……… 30
  • I iklik d
  • RKP = SKP + mitteresidentide
  • puhasinvesteering = 840 + (-25) =815
  • Isiklikud maksud …………………………….. 60
  • Palgad, töötasud …………………………… 350
  • Kaudsed ärimaksud ………………………. 10
  • c) Rahvuslik puhasprodukt
  • Netoeksport ………………………………… 20
  • Korporatsioonide kasumimaksed ………… 15
  • RPP = RKP – amortis. = 815 – 40 = 775
  • d) Rahvatulu
  • Töötuse vastane kindlus …………………… 20
  • Mitteresidentide puhasinvesteeringud …… -25
  • NI = RPP – kaudsed ärimaksud = 775
  • =765
  • Kas vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis
  • majapidamissektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui
  • kõigi lõpptoodete ja –teenuste väärtus?
  • kõigi lõpptoodete ja teenuste väärtus?
  • a) õige;
  • b) vale
  • b) vale Tegelikult on tegemist ühe ja sama näitajaga seega on võrdsed
  • b) vale
  • Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmislisandil
  • lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha
  • b) vale. Tegelikult on tegemist ühe ja sama näitajaga, seega on võrdsed
  • lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha
  • lõpptoodang
  • Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik
  • b) vale. Lisandväärtuste summa ju ongi lõpptoodangu väärtus
  • toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik
  • olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid
  • õige;
  • vale
  • a) õige;
  • Sisemajanduse koguprodukti võib arvutada, kasutades kas sissetulekute
  • saadud tulude) või kulutuste meetodit. Millised osad allloetletutest on
  • vajalikud SKP arvutamisel saadud tulu (tähistame tähega T) ja millised
  • vajalikud SKP arvutamisel saadud tulu (tähistame tähega T) ja millised
  • kulutuste meetodi (K) kasutamisel
  • eksport;
  • rent;
  • kaudsed netomaksed;
  • kaudsed netomaksed;
  • eratarbimiskulutused;
  • palgad;
  • sisemaised erainvesteeringud;
  • itt k
  • õt t t l
  • mittekorporatiivsete ettevõtete tulu;
  • avaliku sektori kulutused;
  • korporatsioonide kasumid;
  • import;
  • Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel
  • Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator
  • miljardite kroonides)
  • baasaasta 1990)
  • miljardite kroonides) (baasaasta 1990)
  • 88.25 130 %
  • 93.00 132 %
  • Kui suur reaalne SKP 1998 a. 1990 aasta hindades?
  • 6 4
  • a) 67,45;
  • b) 69,25;
  • c) 70 45;
  • c) 70,45;
  • d) 75,75
  • Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades?
  • 9;
  • b) 69,25
  • 70 45
  • a) 67,9;
  • c) 70,45
  • d) 114,7
  • SKP deflaator on sama mis
  • tootjahinna indeks;
  • tarbijahinna indeks
  • hulgihinna indeks;
  • kõikide võimalike toodete turuhinna indeks
  • d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks
  • Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 miljardilt
  • kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP deflaatori kasv oli 1,3. Kui
  • palju suurenes reaalne SKP protsentides
  • Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 = 123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679
  • / 120 = 2,56%
  • Kui riigi A SKP on 10 miljardit krooni ja riigi B SKP on 12 miljardit krooni
  • antud vahetuskursi juures ja teades, et ostujõu pariteedi näitaja (PPP) on
  • riigil B võrreldes riigiga A 1,5. Kui suur on riigi A PPP SKP võrrelduna riigi
  • riigil B võrreldes riigiga A 1,5. Kui suur on riigi A PPP SKP võrrelduna riigi
  • B-ga?
  • Riigi A SKP suhe riigi B SKP-sse antud vahetuskursi korral = 10 / 12. Ette oli
  • antud et riigi B valuuta on 1 5 korda üle hinnatud võrreldes riigi A valuutaga
  • antud, et riigi B valuuta on 1,5 korda üle hinnatud võrreldes riigi A valuutaga
  • seega riigi A PPP SKP võrrelduna riigi B-ga = 10 / 12 * 1,5 = 1,25
  • Näitaja Määratlus
  • Viige kokku rahvamajandusliku arvepidamise näitaja ja määratlus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
pdf
Seminar 4 - ISLM mudel
196
pdf
Makroökonoomika
55
pdf
Seminar 1 - Eesti majandus
14
pdf
Seminar 9 - Inflatsioon
72
docx
Majanduse alused
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
30
docx
Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
15
doc
Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !