Tänapäeva koolisüsteem Sageli on nii ,et juba paljud põhikooli jõudnud lapsed kurdavad ,et õpitavad materjalid on rasked.Osadele valmistavad raskust reaalained teistele aga humanitaarained ,Eesti koolisüsteem ja õppekava on küllaltki distsiplineeritud võrreldes mõne teise riigiga.Just õppekava raskuse pärast otsustavad paljud põhikooli lõpetanud õpilased kutsekooli kasuks.Kõigil koolidel on oma kodukord kus on sätestatud kohustused millest peab iga õpilane kinni pidama.Igas koolis on ka erinev õhkkond näiteks Luunja keskkool ,selles koolis teavad kõik kõiki ja õpilaste omavahelisi kui ka õpilaste ja õpetajate vahelisi lahkhelisid tuleb harva ette.Kui ka vastav õhkkond on õige ja õpetajate ja õpilaste vahelised suhted on harmoonias siis on õpilastel ka paremad õpitulemused.Erinevalt Luunja keskkoolist on ka suuremaid koole kus on ülekaalus vägivald ja õpetajate ja õpilaste tagakiusamine , see näitab et koolis pu...
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) ...
2011. a inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs 1. Eksamitöö tulemuste üldandmed Põhikooli inglise keele lõpueksami valis tänavu 3859 õpilast. Eksami keskmine tulemus oli 64,2 punkti ehk 85,5% (vaata võrdlust eelmiste aastatega – tabel 1). Analüüs valmis 992 õpilase eksamitööde põhjal. Valimis oli 53,8% poisse ja 46,2% tüdrukuid. Aasta Valimi Maksimaalne Minimaalne Keskmine Keskmine Keskmine suurus tulemus tulemus tulemus sooritus hinne % 2008 4705 75 16 61,6 82,1 4,2 2009 1082 75 20 62,6 83,4 4,3 2010 1002 74 31 62,9 83,8 4,3 2011 992 75 31 64,...
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal val...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
Islandi haridussüsteem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aastakulud kokku arvestatuna ühe õppija kohta Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Islandis on 4-tasemeline haridussüsteem 1) Alusharidus (leikskóli) ehk lasteaiad. 2) Kohustuslik põhiharidus (grunnskóli). 3) Keskharidus (framhaldsskóli). 4) Kõrgharidus (háskóli). Alusharidus 1-6 aastastele lastele Lasteaiad on nii riigi kui eraomandis Lapsevanemad maksavad osaliselt selle eest Võivad lasteaias olla 4-8 tundi päevas Lapsi on rühmades ...
Minu ettepanek haridus – ja teadusministrile Eelmisest õppeaastast kehtima hakanud riigieksamisüsteem on nüüdseks esimesel lennul läbitud ning tulemused avalikustatud. 2014. aastal lõpetajad olid esimesed, kes riigieksamite valimise asemel pidid sooritama kolm riigi poolt kohustuslikuks määratud eksamit. See aga tõi omakorda kaasa olukorra, kus „sunniviisiliselt“ keskenduti rohkem neile kohustuslikele ainetele ning ülejäänud polnud enam nii olulised. Õpilased on pandud olukorda, kus kooli lõpetamiseks tuleb keskenduda teatud õppeainetele ning ülejäänud lihtsalt positiivsele hindele sooritada. Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..............................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist.....
PAUL KERES EKSAM Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES..............................................................................................................................3 1.1. Elukäik..................................................................................................................................3 1.1.1. Pere................................................................................................................................4 ...
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas................
MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010 Eksami eesmärk Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaek...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Põhikooli inglise keele eksam 2010 LUGEMINE Task 1 (5 points) Read the notices below and tick ( )the correct answer A, B , C , or D. An example (0) has been done for you. 0. Hotel. Free parking at rear. A You can park next to the hotel. B You can park in front of the hotel. C You can park under the hotel. D Y ou can park behind the hotel. 1. A You can buy a Niagara Falls Coffee mug if you have this voucher. B Many souvenirs are 20% cheaper with this voucher. C All souvenirs are 20% cheaper with this voucher. D You will get a coffee mug 20% cheaper with this voucher. 2. Summer Clearance today! Up to 30 % off many items. A After the sale many items will cost 30% less. B All items are 30% cheaper today. C All items will be 30% cheaper this summer. D Some items are 30% cheaper today. 3. This film is unsuitable for children under 16. A You cannot watch films until you are 16. B T...
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täi...
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on ...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus .........................
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust sä...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Er...
SA Innove KOKKUVÕTE GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI 2013 TULEMUSTEST EESMÄRGID • hinnata riiklikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutatust geograafias; • saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis; • suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; • võimaldada koolil ennast objektiivsemalt hinnata ning teistega võrrelda; • võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest; • tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus; • ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega. EKSAMITÖÖ PÕHIANDMED JA ÜLESEHITUS Geograafia riigieksamitöö on koostatud ühes variandis. Iga küsimuse juures on selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei antud, ka siis mitte, kui oli vastatud nõutust märksa rohkem. Ülesanded ja küsimused hõlmasid järgmisi t...
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideer...