istmikunärv alumine ülemine süva sääreluunärv tuharanärv tuharanärv pindluunärv reie- suur tuharalihas keskmine ja eesmine tagumine kakspealihas, väike sääreluulihas, sääreluulihas, poolkilelihas, tuharalihas pikk pikk poolkõõluslihas varvastesirutaja, varvastepainutaj pikk a, pikk suurvarbasirutaj suurvarbapainut a, aja pindluulihased 22. Tasakaaluanalüsaatori ehitus ja talitus: -Tasakaaluelund sisekõrvas -
REIT ETTE). 2. Suur tuharalihas- algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE REIS - Reie tagakülg NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha). 1. Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine). 2. Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine). - Reie sisekülg 1. Suur lähendaja: (Lähendaja, REIE välisrotatsioon) Kinnitub reieluu karejoonele Algab istmikuköbrult 2. Õrnlihas (gracilis) – kõige pindmine Algab häbemeluult ja kinnitub sääreluuköprusele SÄÄRE PAINUTAMINE, Roteerib sissepoole - Reie eeskülg 1. Reie nelipealihas- koosneb neljast võimsast osast (Põlve
Oluline roll sünnitamisel ja roojamisel. Suur tuharalihas- Sirutab reit tahapoole, pöörates seda väljapoole. Samuti aitab see säilitada inimesele omast keha vertikaalasendit, hoides vaagnaluu reieluu kohal. Õrnlihas- jala reie suhtes painutaja ning reie lähendaja. Rätseplihas- kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning reit vaagna suhtes, samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades. Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve Poolkõõluslihas- Kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning pöörab reit seestpidiselt, sirutab reit vaagna suhtes. Reie- kakspealihas- See võimas lihasgrupp sirutab jalga reie suhtes ja painutab reit vaagna suhtes. Kaksik-sääremarjalihas- Painutavad säärt. Eesmine sääreluulihas- Kokku tõmbudes painutab jalalaba sääre suhtes, pöörab jalalaba sissepoole. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi. Ahhilleuse kõõlus ehk kannakõõlus- ülesandeks on kanda üle jõud säärelihaselt ülemisele
Kammilihas mediaalsele mokale · Pöörab reit Häbemeluult veidi välja Pikk lähendaja Õrnlihas Sääreluuköprusele Tagumine osa -3 lihast Sääreluuu Poolkilelihas Istmikuköbrult mediaalsele põndale Pöörab põlve sisse Poolkõõluslihas Sääreluuköprusele Pikk pea: · Painutab Reiekakspealihas Istmikuköbrult Pindluu peale põlve Lühike pea: · Viib reit taha Reieluu tagapinnalt
Laisidekirme- Ülemis-eesmine niudeluuoga Niude-sääreluu Reie ette viimine pingutaja kulgla 68. Reie lihased Tagumine (3) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Poolkilelihas Istmikuköbru Sääreluu mediaalne Põlve painutus, sisse põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine Reie- Pikk pea istmikuköbru Pindluu Põlve painutus, välja kakspealihas Lühike pea reieluu pööramine karejoone lateraalne mokk Reie lihased Keskmine (5)
tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja Sääre lihased EESMINE RÜHM tibialis anterior - Eesmine sääreluulihas extensor digitorum longus - Pikk varvaste sirutaja extensor hallucis longus - Pikk suurvarba sirutaja
Nimeta piirkond ja lihased, mis seda ümbritsevad ja nende funktsioon. (4p) Fossa poplitea - õndlaauk. Tagumine põlvepiirkond:Põlveõnnal ül. Painutus Reie- kakspealihas (m. biceps femoris) Kaksik- sääremarjalihas (m. gastrocnemius) Poolkõõluslihas (m. semitendinosus) Poolkilelihas (m. semimembranoosus) Eesmine põlvepiirkond: Reie- nelipealihas ( m.quadriceps femoris) Põlvekedra side (lig. patellae) Põlvekedra keskmine ja külgmine hoideside (Retinaculum patellae mediale et laterale)
LIHAS ALGUS KINNITUB FUNKTSIOON Sääreluu mediaalsele põndale ja Põlveliigese painutamine ja Poolkilelihas Istmikukõbrult põlveliigese kihnule rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha. Poolkõõluslihas Istmikukõbrult Sääreluukõprusele Põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha. Reie kakspealihas : · Pikk pea · Istmikukõbrult Põlveliigese painutamine ja Pindluu peale rotatsioon, välisrotatsioon, viib
ettepoole Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie quadriceps femoris painutamine Rätsepalihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Painutab reit ja säärt, pöörab sartorius säärt sissepoole Poolkõõluslihas Istmikuköbrult Sääreluukörpus Poolkilelihas Istmikuköbruke Sääreluu, põlveliiges, Moodustavad nn süva hanejala õndlalihase sidekirm Reie-kakspealihas Istmikuköber, Pindluupea Tõmbab reit taha, painutab säärt reieluu-kaarejoon Õrnlihas Häbemeluu Sääreluukörpus Reie lähendamine
1. M. psoas major; Suur nimmelihas; M. iliacus Niudelihas 4 M. gracilis õrnlihas 2. 4 M. adductor longus Pikk (reie) lahendaja 3. 4 M. biceps femoris Reie-kakspealihas 4. 4 M. semitendinosus Poolkõõluslihas 5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M. plantaris Tallalihas 7. 4 M. gastrocnemius Kaksik-sääremarjalihas 8. 4 M. soleus; Lest-sääremarjalihas; ; 9. M. triceps surae Sääremarja-kolmpealihas
eesnahk, imetid lateraalne reienahanärv – n. cutaneus reie nahk femoris lateralis reienärv – n. femoralis reie piirkonna lihased & nahk toppenärv – n. obturatorius toppelihased, kammlihas, õrnlihas kaudaalne tuharanärv – n. gluteus reie-kakspealihas, pindmine tuharalihas, caudalis poolkõõluslihas kaudaalne reienahanärv – n. cutaneus tuhara ja reie kaudaalne nahk femoris caudalis istmikunärv – n. ischiadicius süva tuharalihas, sisemine toppelihas, reie-nelipealihas lateraalne säärenahanärv – n. cutaneus lat. sääre nahk surae lateralis pindmine pindluunärv – n. peroneus varvaste dors. osad superficialis süva pindluunärv – n
ALAJÄSE m. quadriceps femoris põlvekedraside, sääreluuköprus rätsepalihas niudeluuoga sääreluuköprus tõmbab reit ette ja pöörab väljapoole; painutab ja pöörab säärt sissepoole poolkõõluslihas istmikuköber sääreluuköprus painutab-pöörab säärt sissep., tõmbab reit taha poolkilelihas istmikuköber sääreluu painutab-pöörab säärt sissep., tõmbab reit taha reie-kakspealihas istmikuköber, reieluu pindluupea tõmbab reit taha, painutab säärt õrnlihas häbemeluu sääreluuköprus lähendab reit
eemaldab reit ja pöörab väljapoole Kolmepeane pööraja (Istmiku kõbrult, istmikuogalt ja toppekilelt reieluu pöörliauku), pöörab välja Välimine toppelihas (välimiselt toppekile pinnalt pöörliauku), reie Sääre lihased väljapööraja ja eemaldaja Reieruutlihas (istmikuköbrult pöörlitevaheharjale), reie lähendaja Poolkilelihas ja poolkõõluslihas (istmikuköbrult sääreluu ülemisele osale) Reie kakspealihas (istmikuköbrult ja reieluu tagumiselt pinnalt pindluule), kõik 3 viivad reit taha ja painutavad põlve Reie lähendajad: Suur lähendaja (istmikuköbrult karejoonele) Lühike lähendaja, pikk lähendaja ja kammlihas (häbemeluult karejoonele)
Med.pakslihas:reieluu- karejoon Vahelmine pakslihas:reieluu eesmine ja külgmine pind Rätsepalihas* Eesmis-ülemine Sääreluuköprus Tõmbab reit ette ja pöörab väljaspoole; M. SARTORIUS niudeluuoga painutab ja pöörab säärt sissepoole Poolkõõluslihas Istmikuluult Sääreluu ülaosale Painutab põlve Poolkilelihas Istmikuluult Sääreluu ülaosale Painutab põlve Reie-kakspealihas Pikk pea:istmikuköber Pindluupea Pikk: tõmbab reit taha, painutab säärt ja M. BICEPS FEMORIS Lühike pea: reieluu- pöörab väljapoole karejoon Lüh: painutab säärt
quadriceps femoris) niudeluuoga, suur pöörel, põlvekedraside, reieluu-karejoon, reieluu sääreluuköprus eesmine ja külgmine pind Rätsepalihas (m. sartorius) Eesmis-alumine niudeluuoga Sääreluuköprus Tõmbab reit ette ja pöörab väljapoole; painutab ja pöörab säärt sisse poole Poolkõõluslihas Istmikuköber Sääreluuköprus Painutab säärt põlveliigeses, pöörab seda sissepoole; tõmbab reit taha Poolkilelihas Istmikuköber Sääreluu mediaalne põnt Painutab säärt põlveliigeses, pöörab seda
moodustades nn süva hanejala Toimib puusa- ja põlveliigesele. Teostab puusaliigeses Kesk Poolkõõluslihas Algab istmikuköbrult Kinnitub sääreluuköprusele retroversiooni. Painutab ja roteerib põlveliigest, teostab siserotatsiooni. Algab kahe peaga: Pikk pea
musculus niudeoga painutab jalga reie sartorius suhtes ning reit samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades Poolkõõluslihas Istmikuluult ning Peale põlve Kokku tõmbudes kulgeb mööda sisekülje läbimist painutab see jalga reie tagakülge muutub kõõluseks reie suhtes ning mis on sääreluu pöörab reit ülaosas ühiseks seespidiselt. kinnituskohaks ka Sirutab see reit
kesksele osale. e) Õrnlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluuköprusele. Mediaalse rühma lihased teostavad reie aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole. Tagumine rühm: a) Poolkilelihas (süva kiht) - Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. b) Poolkõõluslihas (pindmine kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele. c) Reie-kakspealihas (pindmine kiht) - algab kahe peaga: Pikk pea - Algab: istmikuköbrult. Lühike pea - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub: pindluu peale Tagumise rühma lihased: Puusaliigeses teostavad reie retroversiooni istmikuköbrult algavad lihased. Põlveliigest
niudeluuogalt. pööramine. 68. REIE LIHASED Poolkilelihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu *põlve painutamine ning sisse mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule pööramine. Poolkõõluslihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Kinnitub sääreluuköprusele. *põlve painutamine ja sisse pööramine. Reie-kakspealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea istmikuköbrult Pindluu pea. *põlve painutamine nin välja
13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14. Õlavarre-kodarluulihas painutab küünarliigesest küünarvart, väljapööraja, sissepööraja(26). (19 küünarvarre lihast toimivad sõrmele ja käele). 15-16 vaagnavöötme lihased 15. Niude-nimmelihas siseelundite taga, ta on praktiliselt vastu selga, viib reit ette (41) 16. Suur tuharalihas reie tahaviija (15) 17 -22 Reie lihased. 17. Poolkilelihas reie tagaküljes, (46) painutab põlve 18. Poolkõõluslihas (45) painutab põlve 19. Reie-kakspealihas (44) painutab põlve 20. Õrnlihas põlve painutaja, sisemine lihas. (42). 21. Reie-nelipealihas viib säärt ette, sääre sirutamine põlve liigesest. (36, 37) (rattasõit). 22. Rätsepalihas eesküljel, neli liigutust viib reit ette, pöörab puusaliigesest välja, põlveliigesest sääre painutus ja sissepööre (35). 23-25 on säärelihased 23. Sääremarja-kolmpealihas kanna tõstmine (48, 49) 24
kesksele osale. e) Õrnlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluuköprusele. Mediaalse rühma lihased teostavad reie aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole. Tagumine rühm: a) Poolkilelihas (süva kiht) - Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. b) Poolkõõluslihas (pindmine kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele. c) Reie-kakspealihas (pindmine kiht) - algab kahe peaga: Pikk pea - Algab: istmikuköbrult. Lühike pea - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub: pindluu peale Tagumise rühma lihased: Puusaliigeses teostavad reie retroversiooni istmikuköbrult algavad lihased. Põlveliigest
Kinnitub: reieluule. b) Kammlihas Algab: häbemeluult. Kinnitub: reieluule c) Õrnlihas - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluule. Keskmise rühma lihased teostavad reie lähendamist ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole. Tagumine rühm: a) Poolkilelihas- Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. b) Poolkõõluslihas - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele. c) Reie-kakspealihas - algab kahe peaga(pikk pea-istimukuköbrult ja lühike-reieluult)Kinnitub: pindluule Tagumise rühma lihased: Toimivad puusa- ja põlveliigesele, painutavad ja roteerivad(pööravad). 69. Sääre lihased: Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja - Algab: pindluult. Kinnitub: suurvarba pinnale.
3) eesmine ja tagumine ristiside – takistavad külgliikumist Liikumine: 1)Frontaaltelg – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelg – painutatud põlve puhul, sisse ja väljapööramine liigese alumises osas. Külgliikumine välistatud 20. Põlveliigesele toimivad lihased, innervatsioon Frontaaltelg: 1) Sirutus: reie sirglihas = nimmepõimiku reienärv 2) Painutus: reie kakspealihas= istmikunärv; rätsepalihas= reienärv Vertikaaltelg: 1) Sissepööramine: rätsepalihas = reienärv; poolkile ja poolkõõluslihas = istmikunärv 2) Väljapööramine: reie kakspealihas= istmikunärv -nelipealihas = reienärv 21. Sääreluude omavaheline ühendumine Sääreluu ja pidluu on suht staatiliselt koos, et toetuspinda anda 1) Proksimaalsete otste vahel on lameliiges. Amortiseeruv liikumine. 2) Distaalsete otste vahel sideliidus. Koos hoidmine. 22. Jala skelett, luudevahelised ühednused Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste
rätseplihas - A: niudeluult, K: sääreluule reie nelipealihas - A: reieluult, niudeluult, K: sääreluule tuharalihased - A: väike, keskm. -- niudeluult, suur -- rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluult, rist-, õndraluult, K: väike, keskm. -- reieluule, suur -- reieluule, üle niude-sääreluu kulglaks reie kakspealihas - A: istmikuluult, reieluult, K: pindluule poolkilelihas - A: istmikuluult, K: sääreluule, põlveliigesele poolkõõluslihas - A: istmikuluult, K: sääreluule pirnlihas - A: ristluult, K: reieluule kammlihas - A: häbemeluult, K: reieluule lähendajad - A: suur -- istmikuluult, lühike, pikk -- häbemeluult, K: reieluule (karejoonele) sääre kolmpealihas - A: sääreluult, pindluult, reieluult, K: kandluule (Achilleus) tallalihas - A: reieluult, K: kannakõõlusele eesmine sääreluulihas - A: sääreluult, K: talb-, pöialuule pikk varvastesirutaja - A: pindluult, sääreluult, K: 2.-5. varba lülidele
eemaldamine, seega kere ettepoole lükkamine Kaudaalsed lihased Poolkõõluslihas - m. semitendinosus Istmikuluuköber, (su, eq ka:) lai Sääreluu proksimaalne osa, Kereraskuse kandmisel puusa-, ristluu-köbru side kandluuköber põlve- ja kannaliigese sirutamine, jäseme ülestõstmisel puusaliigese
pööramine. 51. Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Poolkilelihas algab istmikuköbrult, lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. Funktsiooniks põlve painutamine ning sisse pööramine. . 8 Tallinn · Poolkõõluslihas algab istmikukõbrult ja kinnitub sääreluuköprusele. Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine. · Reie-kakspealihas algab pika peaga istmikuköbrult ning lühikese peaga reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub aga pindluu peale. Funktsiooniks põlve ainutamine ning välja pööramine. · Suur lähendaja algab istmikuköbrult ja kinnitub karejoonele. Funktsiooniks reite lähendamine keskteljele.
intermedius keskmine mokk, 4- reieluu eesmine pind TAGUMINE RÜHM Poolkõõluslihas Poolkilelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Istmikuköber Sääreluu köprus Painutab ja m. Istmikuköber Sääreluu --"--
* Laisidekirme-pingutaja - algab niudeluu eesmiselt ülemiselt niudeogalt ja läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funktsiooniks reie ette viimine ning sisse pööramine. 68. Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Poolkilelihas algab istmikuköbrult, lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. Funktsiooniks põlve painutamine ning sisse pööramine. * Poolkõõluslihas algab istmikukõbrult ja kinnitub sääreluuköprusele. Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine. * Reie-kakspealihas algab pika peaga istmikuköbrult ning lühikese peaga reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub aga pindluu peale. Funktsiooniks põlve ainutamine ning välja pööramine. * Suur lähendaja algab istmikuköbrult ja kinnitub karejoonele. Funktsiooniks reite lähendamine keskteljele.
õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas) ja sirutajad ( küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas). 55.NIMETAGE KÕNNIL KÕVERDATUD PÕLVEDEGA ENAMKOORMATUD LIHASED Kõnd kõverdatud põlvedega kägarkõnd. Kere on tugevasti ette kallutatud. Suur tuharalihas töötab väga intensiivselt väldib puusaliigese edasist paindumist (ette liikumist). Reie tagumise rühma lihased painutavad põlve?! (reie-kakspealihas, rätsepalihas, poolkõõluslihas, poolkilelihas) Tavalisest suurema intensiivsusega töötavad kere, ülajäseme ja kaela lihased. Kestev kägarkõnd põhjustab eelpoolnimetatud lihaste tugeva koormuse. Reie-nelipealihas, lülisambasirgestaja, sääre tagumise rühma lihased (astumine täistallale ei võimalda enne äratõuget sääre tagumise rühma lihaseid välja venitada). 56.KIRJELDAGE TREPIST ÜLEMINEKUL PUUSA- JA PÕLVELIIGESELE TOIMIVATE LIHASTE TÖÖD
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse te...
sidekirmeks) 68. Reie lihased Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Poolkilelihas istmikuköbrult sääreluu mediaalsele Põlvepainutaja, reie põndale ja retroversioon, siserotatsioon põlveliigese kihnule Poolkõõluslihas istmikuköbrult sääreluu köprusele Põlevapainutaja, reie retroversioon, siserotatsioon Reie- Pikk pea- istmikuköbr. pindluu peale Retroversioon, põlveliigese kakspealihas Lühike pea-reieluu painutus ja välisrotatsioon karejoone later. mokalt
sidekirmeks) 68. Reie lihased Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Poolkilelihas istmikuköbrult sääreluu mediaalsele Põlvepainutaja, reie põndale ja retroversioon, siserotatsioon põlveliigese kihnule Poolkõõluslihas istmikuköbrult sääreluu köprusele Põlevapainutaja, reie retroversioon, siserotatsioon Reie- Pikk pea- istmikuköbr. pindluu peale Retroversioon, põlveliigese kakspealihas Lühike pea-reieluu painutus ja välisrotatsioon karejoone later. mokalt
69) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON TAGUMINE RÜHM Poolkilelihas sääreluu mediaalne põnt põlveliigese paiutamin istmikuköber Poolkõõluslihas sääreluuköber ja Reie-kakspealihas 1. istmikuköber pindluu rotatsioon, reie 2. reieluu tagapind sirutamine KESKMINE RÜHM Suur lähendaja istmikuköber reieluu kaarejoone Lühike lähendaja reie aduktsioon,
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
annaabi.ee 
