Piduri süsteem (12)

Juhtseadised
Pidurisüsteem
Sissejuhatus

• Pidurisüsteemi ülesanne: aeglustada või hoida auto liikumatu
  
• Pidurisüsteemi olemus: energiamuundur: muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks
  
• Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks.
  
• Ajamiteks: hüdro-, pneumo -, mehaaniline, kombineeritud ajam;
  
• Pidurimehhanismideks: trummel - või ketaspidur .
  

• Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve.
  
• Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus.
  
• Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel..
  
• Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp . sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi.
  
• Pidurivedeliku anum : kaheosaline ühendatud anum, tasemeanduriga;
  
• Peasilindri ehitus: kahesektsiooniline (kaks mansettidega tihendatud kolbi, kaks toiteava ja kaks kompensatsiooniava, ja kaks vedru);
  
• Kompensatsiooniavad tasandavad temp. muutusest tingitud hüdroõli mahumuutust ja aitavad pidurite vabastusele kaasa;
  
• Peasilindri töö kirjeldus kui üks kontuuridest lekib.
  
• Pidurite vaakumvõimendi: tööpöhimõte, ehitus ja töötamine
  
• Tandemvaakumvõimendi
  
• Töösilindrite ehitus: näidata lisapilte ja näidiseid
  
• Trummelpidurimehhanism: ehitus, liigitus, aktiivne ja passiivne klots , klotsi ja trumli vahelise kauguse reguleerimine, automaatregulaatori tööpähimõte.. Oluline häärdkatete ja trumli piirkulumise suurused;
  
• Ketaspidurimehhanism: tööpõhimõte, ehitus, liigitus ja täätamine, kulumise indikaator , klotside ja ketaste piirkulumise määrad
  
• Trummel- ja ketaspidurite võrdlus: soojusõlekanne, ehituse lihtsus, vee eemaldumise hõlpsus, klotsi automaatreguleerimise tarviduse puudumine, , klotsi materjali suurem vastupanu erisurvele ja temperatuurile, suurem pidurdusjõud ja tarvidus võimendi järele.
  
• Pidurdusjõuregulaator nn. rõhkude erinevusel toimiv proportsionaalsusklapp nn. P- klapp
  
• Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil
  
• P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral;
  
• LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp
  
• Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest.
  
• Õhutamisprotseduurist: kaks mehaanikut, alustada peasilindrist, pumbata aeglaselt, seejärel liikuda kõige kaugemast töösilindrist kõige lähemal ileva tääsilindri suunas.. Mitte unustada vahepeal hüdroõli lisada.
  
• Pidurivõimendi kontrollist: seisva mootoriga vajutada mitu korda pedaali, rõhk sellega välja lasta, jätta jalg pedaalile ja käivitada mootor, veenduda, et pedaal vajub selle käigus veidi enam põranda suunas. Võimendi tihedust saab kontrollida, kontrollides pedaali vabakäigu suurust püsiva pedaalile vajutuse korral, suretades vahepeal mootori välja umbes 30-ks sekundiks.
  

• ABS-i lühendist (Anti Lock (skid) brake system. Sai alguse lennunduses 1950-ndatel. Esimene süsteem autodel 1965 Jensen FF (Dunlop Maxaret analoogsüsteem)
  

• ABS-i tarvidusest ja teoreetiline põhjendus eelistele ja puudustele