Mina linnas Mõtleme, et mis see linn üldse on. Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, ki...
Mina keskaegses linnas linnakodanikuna Linnakodanikuna puuduvad mul kõiksugu mugavused, millega tänapäeva inimkond harjunud on. Mul pole ei kraanivett, keskkütet ega ka elektrit, rääkimata külmkappidest ja mikrolaineahjudest. Tehnikast oluliselt minu eluolude juures rääkida ei saagi, küll aga saan rääkida tohutust mürast, mis mind paratamatult majas saadab. Nimelt on siin- keskaegses linnas kombeks, et linnaelaniku, antud juhul siis minu kodu on ühtlasi käsitöölisele töökojaks, kaupmehe laoruumiks ning kontoriks. Kujutage siis ette sellid ja õpipoisid taovad siin üksteisega võidu, laudsepad saevad tünnilaudu ja mida kõike siin veel ei toimu. Elu nagu segasummasuvilas. Rääkides minu elutempost siis sõltub see oluliselt päeva pikkusest. Kui koit eha üle katet hakkab virvendama tõmbun koju ära. Kodu on minu kindlus, või siis ka teiste kindlus. Aknaavad sulen alati luukidega, see on keskaegne ohutus...
Kodukandi raamatupidamis-ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine Mina olen pärit Rõuge vallast, kus elab 1.jaanuari 2016.aasta seisuga 2 157 elanikku. Kuna vald on küllatki väike, valisin analüüsimiseks Võru maakonna, mille alla Rõuge vald kuulub. 1.ülesanne Oma kodukandis ei leidnud ma tulundusühistut, mis osutaks raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid. Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid osutavad OÜ’d on: 1) Finantsraamatupidamine OÜ – tegutseb Võru linnas alates 2009.aastast ning teenindab raamatupidamise alal ettevõtteid. Nende teenuseid iseloomustab sõnapaar SOODNE HIND! 2) Brainjob OÜ – 2011.aastal asutatud ettevõte Antslas, mis osutab finantsteenuseid, v.a kindlustus ja pensionifondid 3) Eurolink Consulting OÜ (endise nimega Eleven Consulting OÜ) – 2007. aastal asutatud ettevõtte, mis tegutseb Misso vallas ja annab fi...
Artikli analüüs Sofia Baitala 11 A klass 01.04.2018 Artikli pealkiri: Rein Sikk | 10 põhjust, miks provints on parem kui pealinn Autor: Rauno Volmar Allikas: Vikerraadio päevakommentaar , 07.02.2018 12:54 https://www.err.ee/681564/rein-sikk-10-pohjust-miks-provints-on-parem-kui- pealinn Selles artiklis räägib autor sellest, et provintsis elada on parem kui pealinnas ja toob välja 10 põhjust miks see on nii. Ta räägib ka sellest, et praegu paljud inimesed kolivad pealinna ja 20 aasta pärast kaotavad kõik väikesed linnad suurt osa oma elanikkonnast. Aga tegelikult Eesti ei piirne Tallinnaga. Autor toob välja 10 põhjust, millega ta tõestab oma arvamust, miks provintsis elada on parem. Ta teab, millest ta räägib, kuna kolis ise vabatahtlikult pealinnast Kadrinasse. Esiteks elavad provintsis inimesed on nagu suur pere. Siin on rahulik ja sõbralik õhkkond. Siin on kõik odavam, kui Tallinnas (kultuur,...
J.S Bachi ja G.F Händeli kohtumine (J.S Bach lõunastab Saksamaal Eisenachi vanalinnas kohvikus. Kohvik on pungil täis. Kohviku uksest asutub sisse G.F Händel, tellib lõuna ning istub ainukesele vabale kohale Bachi kõrval. Mehed ei tunne teineteist.) Händel: On see koht vaba? Bach: Jah, võtke istet. (mõlemad paar suutäit söönud, tekib meeste vahel vestlus.) Händel: Olete kohalik? Bach: Jah, pole riigist välja reisinud, ainult Saksamaa piires. Olen olnud Weimari linnas, Lübeckis, Mühlhausenis ning teistes Saksamaa linnades. Händel: Kuidas meeldisid need linnad, mis viis Teid nendesse kohtadesse? Bach: Linnad olid väga kenad, puhas ilu silmale. Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka H...
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid. Samas noorem rahvas sellistes kohtad ei salli uustulnukaid enda kodukoha ümbruses ja võivad jällegi tekkida tülid ja lahkhelid. Mina arvan, et inimesed, kes armastavad rahu ja vaikust ning saav...
Austatud koosolijad, Mina olen Erkki tõnnov ja räägin teile teemal ,,Tartu heade mõtete linn". Nagu me teame elab Tartus umbes 100000 inimest ja enamustel peredel on vähemalt üks auto.Enamus saastatusest Tartus tulenebki autodest,kuid minul oleks selle vastu lahendus. Tuleks ehitada rohkem ratta teid,mis vähendaks autode kasutamist ja see omakorda avariide arvu.. Kuid see probleem ei esine ainult Tartus, vaid kogu eestis.Võiksime eeskuju võtta Hollandist , sest seal on loodud täiuslik ratta teede ja radade süsteem, mis on põhjendatud sealse massilise jalgrattakasutusega. Ka mina suudaksin vähendada auto kasutamist, tänu rattale ei peaks isa mind iga päev trenni viima ja sealt tooma. Üldiselt oleks Tartu linnas hõlpsam ja ohutum liikuda. Peale selle teen viis kuni kuus korda nädalas trenni ja enamustest trennidest asuvad Tartu ülikooli staadionil.Sealsed tingimused on halvad nii minule, kui sportlasele ja ka vaatajatele. Tribüünid on mä...
Kas elada linnas või maal ? Tänapäeval arutatakse palju, kas elada linnas või maal, kui hakatakse näiteks peret looma. Nii linnal kui maakohal on omad head ja vead. Tuleb muidugi arvestada ka erinevate asjade iseärasustega. Kas siis elada linnas või maal? Mis on nii ühe kui ka teise positiivsed ning negatiivsed küljed? Linnal on loomulikult omad eelised maakoha ees. Linnas on palju erinevaid võimalusi, mida maakoht võib olla ei paku ja ei suudagi pakkuda. Esiteks linnas on rohkelt töökohti, kuhu noored inimesed saaksid kandideerida ning enda eluratta käima tõmmata. Noored pered neil on vaja lasteaedu, mida linnas on muidugi väga palju. Rääkimata siit edasi siis koolidest ning koole on ka erinevaid liike, kuhu enda laps õppima panna. Linnas elamise eelis on muidugi see ka, et kõik on käe-jala juures. Sa ei pea kilomeetrite taha minema, et endale leiba ja vorsti osta. Poed on tänapäev...
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne. Kogu lugu saab alguse sellest, et linnas hakkavad rotid surema. Kõigepealt üksikud, kuid mida päev edasi, seda rohkem, lõpuks vedelevad surnud rotid hunnikus tänavate rentslites. Millegipärast ei teinud linnavalitsus aga sellest välja, m...
Linnaõhk teeb vabaks Kristin Kätt 10c. Keskajal toimus linnade areng kiirelt. Linnad hakkasid arenema umbes 13. sajandil, kui inimesed jätsid hüvasti maaeluga, ja kolisid linna. Kuna üha rohkem ja rohkem inimesi kolis linnadesse just sellepärast, et linnad olid soodsad kauplemiskohad, siis muutusid linnad ka tiheda rahvahulgaga massiks, kus leidis aset inimeste kirev elu. Linnast oli saanud käsitöö- ja kaubanduskeskus. Kuidas ja kuhu linnad üldse tekkisid ning mis tõmbas rahvast linnadesse elama minema? Kas linn oli lõppkokkuvõttes õige valik? Paljud keskaegsed linnad tekkisid jõesuudmete juurde, kus oli rohkesti kaubateid ning nende sõlmepunkte. Veel tekkisid linnad põllumaade, sadamate ning kirikute ja võimukandjate residentside juurde. Linna kujunemisloo juurde käis kindlasti peale kaubanduse, käsitöö n...
Elu väikses linnas Iga inimene peab kuskil elama ja selleks on tehtud igasuguseid maju, mis asuvad linnades.Kui maju on vähe siis see on väike linn, kui palju siis on kõik vastupidi. Kus on inimestel parem elada? Kas suures või väikeses linnas? Mis vahet kes,kus elab? Kus peaks elama iga inimene? Ja miks poliitikutel ja rikastel on sellised majad, mis ulatuvad ühest linna otsast? Igal inimesel on enda kodu, vahet pole ,mis linnas. Tähtis on see ,et tal oleks seal mugav elada.Et ta saaks elada, tööd teha,süüa osta ja arsti juures käia. Parem oleks ikkagi elada väikses linnas. Sellepärast, et seal on soodsamad kaubad võrreldes pealinnaga ja seal kõik teavad, kõike, kõikide kohta. Mina ise elan väikeses linnas ja mulle meeldib see. Ei pea kaugele kõndima, kui kuskile minema peab, pood on maja taga, kool on 500m kaugusel. Nii ,et elu on nagu sokolaad. Kui ma oleksin elanud suures linnas, ma oleks...
- Vene keel( russki jasõk) - kiirelt (bõstro) - ja (i ) ! - lõbusalt (veselo) 6 . - õpik 6.klassile (uzebnik dlja 6 klassa) ! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! T...
Tere kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja. Mina olen ......... ja räägin teile noorte vabaaja veetmise võimalustest. Noorte huvid on väga erinevad nii on ka väga palju erinevaid võimalusi kuidas oma aega sisustada. Noorte seas on väga populaarsed trennid ja muusikakool. Noored saavad trenni või muusikakooli minnes valida paljude erinevate alade või pillide vahel millega tegelema hakata. Trenni minnes saab valida kas hakata tegelema kergejõustikuga, pallimängudega, maadlusega või võitluskunstiga. Muusikakoolis õpitavate erialade hulk on väga suur on võimalik õppida klaverit, viiulit, saksofoni kitarri ja palju teisi pille. Koolis tegutsevad ka mitmed huvialaringid kus noored saavad osa võtta näiteks keemiaring, lilleseade ja koor. Noorte seas on veel populaarsemad vabaaja veetmis võimalustena raamatute lugemine ja tansimine. On ka alasid millega saab tegeleda kindlatel aastaaegadel näiteks talvel saab uisutada ja suusata. Su...
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
Elu väikeses linnas Igas riigis leidub väikelinnasid. Mõne riigi suurust arvestades on terve Eesti riik pisike linnake. Väikelinnades on enamasti kõik omavahel tuttavad. Kuid mida üldse mõista väikelinna all? Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina arvan, et kõik linnad, mille kohta öeldakse väikelinnad, ei pruugi üldsegi nii pisikesed olla. Elu väikeses linnas pole sugugi halb, kui inimesed saavad omavahel läbi. Kahjuks selliseid ilma tülideta ,,külasid" leidub vähe. Minu arvates hakkab inimestel lihtsalt igav ja on vaja elu natuke vürtsitada. Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi. Vahemaad punktist A punkti B on väga lühikesed. Lapsepõlves elasin 5 aastat Tallinnas ning seega tean, mis ...
Kas keskajal oli parem elada maal või linnas? Mina arvan, et keskajal pakkus linnas elamine rohkem vabadust ja võimalusi, kuna maksud ja kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. ...
Elan keskaja linnas Elu keskaja linnas on väga raske. Siin tuleb arvestada paljude ohtudega. Näiteks katk(must surm) ja muud haigused. Mina olen käsitööline. Ma elan ühes väikses majakeses. See on raekojast umbes 500meetri kaugusel. See pole suurem asi maja, kuna see on päris väike. Nagu alguses ikka. Praegu olen ma sell. Selle aasta lõpus peaksin ma saama õpipoisiks. Siis, peale seda, peaksin ma saama meistriks. No meistriks saan ma ainult siis, kui ma eksamilt läbi saan. Viimasel ajal on meie linnas väga palju käsitöölisi ja ma eriti ei usu, et ma eksmamist läbi saan. Kui ma eksami läbi teen liitun ma kohe tsunftiga. Tsunf on käsitööliste ühing. Ma proovin sellega liituda juba õpipoisina. Niiviisi igaks juhuks. Ma teen juba praegu kausse ja teisigi nõusidja homme plaanin ma need kaupmeestele maha müüa. Mul tuli meelde üks lugu, kuidas ma eeslinnas ühe teise käsitö...
Inimene ja tänapäeva suurlinn Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides , baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külasta...
Helid minu ümber Me kuuleme iga päev enda ümber erinevaid helisid. Ja iga heli on tekitatud erinevat moodi. Mõni on inimese tekitatud, mõni looduse poolt. Ja kõik kõlavad teistmoodi, mõni vaiksemalt või hoopis valjult. Kuid see oleneb kus sa elad, kas maal või linnas või hoopis kuskil mujal. Kuulasin mõne päeva jooksul enda ümber toimuvat ja panin tähele väga erinevaid hääli. Kuna mina elan linnas kuulen kõige sagedamini linnamüra- ja kära. Iga päev sõidavad teelt mööda autod ja bussid. Minu maja kõrval on bussijaam, seega peatub see mitu korda päevas ja siis käib selline vilin, mis lukustab mu kõrvad. Sõiduteel kihutavad autod mis tuhisevad mööda nagu tuul. Kõige kõvemat müra teevad mu arust mootorrattad, mida ei saa lihtsalt märkamata jätta. Sellist häält ei tahaks linna üldse, sest siis on tunne et see on ainuke hääl maailmas. Teisi hääli pole lihtsalt selle kõrvalt kuulda. Maakohas selliseid hääli pole ...
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, v...
Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole. Aga sinna ei saa jällegi midagi parata kuna maakohtades pole võimalusi huvidega tegelemiseks ja siis noored hakkavadki halbu asju tegema. Ja sinna ei saa midagi teha ka sest maakohad hakkavad välja surema...
Talupoja elu keskajal Tere! Olen 31-aastane talupoeg ja käin igal nädalal turul porgandeid müümas. Mu nimi on Peeter. Tavaliselt viin laupäeviti oma saagi turule. Nii ka täna. Minu talust on linnani väga pikk maa. Pean alustama oma teekonda väga vara hommikul, sest turg algab kell 10. Linna lähen hobusega. Kõigepealt jõuan eeslinna ning seejärel all-linna. Linna südamesse ehk turuplatsile viivad kõik peatänavad. Kuna solk ja prügi visatakse elumajade akendest otse välja, on linnatänavad sageli mustad ja räpased. Tänavatel jalutavad tihti inimeste koduloomad. Tihtipeale on tänavad nii kitsad, et neis ei mahu hobusega sõitma. Tänavanimed on sageli seal töötavate ja elavate ametimeeste järgi. Mina ratsutan alati läbi Kinga tänava, kus töötab palju kingseppi. Seal on alati palju rahvast, sest inimesed soovivad oma jalanõusid parandada. Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas. ...
Tallinna Arte gümnaasium Uurimustöö ,,Üks tund linnas" Juss Käbi 10.a klass Juhendaja: Anna Lambine Tallinn 2011 Uurimustöö ,,Üks tund linnas" Mina uurisin inimeste elu ja nende toimetusi, erinevates kohtades, erinevatel kellaaegadel ja erinevatel päevadel ühe tunni jooksul. Mina valisin 5 erinevat kohta: 1) Balti jaam - rongide väljumise perroonid reede 15. aprill kell 19-20 2) Kesklinn kaubamaja lõpp-peatuste R-Kioski juures pühapäev 24. aprill kell 11-12 3) Rocca al Mare keskus Kaubanduskeskuse keskel purskkaevu juures laupäev 16. aprill kell 19.45-20.45 4) Solarise keskus peauks reede 15. aprill kell 17-18 ...
Ma olen üks noortest. Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi. Pärast kooli lõpetamist lähen vist kutsekooli ja seal õpin 3 aastat ehitusviimitlust. Noored mängivad vaba ajal ja mõnikord käivad ka trennis. Mõnikord lähevad nad linna asju ostma. Me viipleme omavahel päevateemadel. Minu arust on noortel huvi korvpalli mängimise vastu, sellepärast nad kogu aeg mängivad korvpalli. Noortel võivad olla kahjulikud harjumused, näiteks alkoholi joomine, suitsetamine, asjade varasta...
Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Elanikel, kes elavad maal ja elanikel kes elavad linnas on üks väga suur erinevus, see on nende tarbimine. Maapiirkonnas elavad inimesed ei saa endale soetada samu tooteid ja teenused mis linnas elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunu...
Essee ,,Kas noortele on linnas kohta?" Norimine ja kiusamine On väga palju noori, kes ei pruugi endale kuskil kohta leida. Leidub inimesi, kes on ülbed ja hoolivad ainult iseendast. N.ö. egod, kes torgivad inimesi ja neil on oma grupp, kus nad otsivad ühe inimese, kes on näiteks natuke tüse või nohik. Mina kindlasti ei tahaks narritavaks jääda. Mulle meeldib minu klass. Me saame kõik omavahel hästi läbi ja mitte kedagi ei narrita. Trennis mulle meeldib ka käia. Trennis me saame ka omavahel hästi läbi ja mul pole sellist tunnet, et ma ei taha trenni minna, sest mind seal mõnitatakse või sõimatakse. Mõnikord kui ma linnas kõnnin, siis ma näen kui mõni noortegrupp istub ja vaatavad inimesi, kes mööda kõnnivad. Kui keegi on natuke teistsugune, kui nemad, siis see grupp hakkab kohe itsitama ja sosistama. Mulle selline õhkkond ja inimesed...
Kas elaksin tol ajal linnas või maal? Kuigi raamatu eesmärk ei olnud rõhumine elule, elu erinevustele ja eelistustele maal ja linnas, siis see oli raamatu sündmustega siiski tihedalt seotud. Jevgeni Onegin siirdus maale onult päritud mõisa elama ja eraldus kogu tema elu kestnud pealinna võlts suhetest, varandusel põhinevast keskkonnast, kus võttis teda vastu siiras armastus. Tatjana jaoks kulgeb sama teekond vastupidi. Kus eelistaksin mina elada tol ajal, põhinedes raamatu sündmustikule. Jevgeni Onegin oli terve elu pealinnas elanud „tark, meeldiv noormees igati”. Saanud hea hariduse,valdas hästi suhtlemiskunsti ja aadelkonna käitumisreegleid. Ta taipas, et pealinna koorekiht ei paku talle midagi. See oli tapnud temas usu millessegi ehtsasse ja siirasse. Võimaluse avanedes kolis ta maale. Maal võttis teda vastu siiras armastus, mis ei olnud kahepalgeline ja mida ta polnud tunda saanud. Ta ...
Raamat "Päikeselinn" on kirjutatud aastal 1602, mis on 17 ja 16 sajandi tuntuim utopia ehk väljamõeldud paiga kirjeldus. Orginaalis on raamat itaalia keeles aga selle on tõlkinud eesti keeldeKristiina Rebane aastal 2005. Eespool oli juba mainutud, et tegemist on väljamõeldisega. Raamat põhineb kahekõnel e dialoogil. Tegelasteks on Hospitaliit ja Genovalane, kellest üks on Kolumbuse laevakapten. Hospitaliit tahab teada, mis huvitavat juhtus Genovalasega. Siis ta hakkab kirjeldama Päikeselinna, nii väliselt, kui ka linna seadustest, uskumustest, ajaarvestamisest, haridusest, valitsemiset, kohtuotsustest, riietumisest, tööjaotusest, elukommetest, kasvatamisviisidest, sõprusest, ametitest, soojätkamisest, kunstist, sõdimisest, söömisest, elueast, teadusest ja ohverdamisest. Päikeselinn on rajatud künkale, mida ümbritseb ringikujulised müürid, mis küündivad künkajalamilt nii kaugele, et linna diameeter on enam kui seitse miili. Kuid linn ise...
ARUTLUS Kui mina oleksin kreeklane Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid o...
Andra Lepper 11B 21.11.2012 Liivimaa ristisõda Pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda toimus 12. Sajandil ja see oli suunatud Liivimaal elanud soome- ugri ja balti hõimude vastu. Katoliku kirik soovis ristiusustada Liivimaa alad. Sõda lõppes nende alade vallutamise ja sundristimisega. Liivimaa ristisõda tõi endaga kaasa palju erinevaid muudatusi nii majanduses, usus, kultuuris, ühiskonnas ja ka linnades, kuid oli ka asju, mis jäid samaks. Muinasajal puudusid linnad. Siis käis kogu tegevus linnuste ümber, mis alles keskajal linnadeks kujunesid. Seega ei saanud eriti midagi muinasajaga samaks jääda. No muidugi vajasid linnad samasugust kaitset, nagu linnusedki, sest ka linnades oli vaja korda pidada ja kaitsta oma vara sissetungijate eest. Tavaliselt oli linna ümber ehitatud kaitsemüür, millel valvurid vahti pidasid ja kui nad midagi märkasid, anti sellest teistele teada. Linnad asusi...
Demokraatia Autor: Elor Lember AUT-21 Winston Churchill on õelnud midagi taolist.demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku leiutatud. Demokraatia ümbritseb meid igal pool, töökollektiivis,koolis,ühiskonnas, tänaval ja perekonnas. Alati kui miski on seotud teiste inimestega, peame ju alati mõtlema ja arvestama teiste inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma olen mõelnud, et avan kunagi enda remonditöökoja, tean vanemate jutust et siis kui nemad noored olid siis seda võimalust ei olnud. See polnud mõeldavgi ja eriti kui sa juhtusid olema veel lihttöölise laps. Nüüd on igaühel see võimalus avada oma äri, oma poeke,olen tähele pannud et meil linnas on näiteks kasutatud riiete poode väga palju. ...
Võrdsete võimaluste Eesti, nii nagu mina seda näen Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 29 ütleb: «Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.» Põhiseadus tervikuna peaks tagama meile kõigile õigused ja võimalused vabale eneseteostusele. Samas ei pruugi igaüks ise leida teed nende võimaluste kasutamiseni. Peaaegu 50 protsenti Eesti rahvast elab Harju maakonnas. Harjumaa on eelistatuim maakond, kuna seal asub meie pealinn ja tänu sellele on sealses piirkonnas kõige rohkem võimalusi teha karjääri, saada hea haridus, nautida kultuurielu. Võib jääda mulje, et sealsed inimesed on eelistatud seisuses. Siiski see pole nii, igal piirkonnal on oma eelised. Tõesti on nii, et linnakoolide keskm...
Üks päev keskaegses linnas kaupmehena Hommikul Lübeckis ärgates on esimene mõte, kust süüa saaks. Olen siin juba kolmandat päeva oma kaupa oodanud, mis pidi Venemaalt juba ammu jõudma. Täna peaks küll juba tulema. Ajan ennast siis ülesse ja panen riidesse. Mulle tundub, et mantel pole praegu vajalik arvestades seda kevadist soojust. Astun siis võõrastemajast ning hakkan head trahtrit otsima. Leiangi ülesse. Trahtril on ikka päris huvitav nimi ,,Kepslev Poni". Astun siis sisse ja uurin, mida siis ühele korralikule kaupmehele ka süüa siin pakutaks. Pärast menüü kuulmist tellin endale, siis seaprae kartuli ja salatiga. Toit söödud liigun edasi sadama poole. Sadamasse jõudes märkan juba kaugelt laeva, mis mulle kaupa pidi tooma. Uurin, siis kapteni käest, kuidas ka reis läks. Nagu selgub oli Läänemeri suhteliselt rahulik olnud. Kapteni käest küsin veel, kas ta suudab ise kaua maha laadida ning müüm...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored ...
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. ...
Mõnda Eduard Vilde teosest ,,Mäeküla piimamees" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos, ,,Mäeküla piimamees", meeldis mulle väga. Tavaliselt ei istu mulle väga teosed, kus käib juurdlus inimese hinges, kuid siin oli seda põnev lugeda ja jälgida. Kuidas üks noor naisterahvas suudab ennast nii iseseisvaks ja sõltumatuks muuta, eriti veel tollel ajal, kus peres oli võim ja korraldused meeste käes. Kus naine allus mehele nii nagu mees s...
Uurimustöö Tallinna 21. Kool German Didenko 8c klass Minu imikuiga 0-1a: Mina elasin väiksena Sr.Peterburis, see oli suur linn. Seal ma tegin oma esimesed sammud. Algul roomasin ja ühtäkki tõusin püsti ja käisin 2m. Sellest ajast peale hakkasingi ma käima. Minu esimesed sõnad olid: papa, emme. Õppisin kiiresti rääkima kahte keelt(eesti, vene keelt). Vanaema imikuiga 0-1a: Ta elas maal metsa sees ilma elektrita, telekata, raadiota, telefonita. Neid asju lihtsalt ei saadud. Keegi ei mäleta minu vanaema esimesi samme ja sõnu. Vanavanaema imikuiga 0-1a: Tema elas ka maal metsa sees jõukas talus. Nad elasid ilma elektrita, tulena kasutati puupirdu. Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Min...
Minu linna tulevik Kunda linnas oleks vaja palju teha ümberkorraldusi. Kõige suuremaks probleemiks on politsei puudumine öisel ajal. Eriti nüüd, kui on juurde tulnud palju uusi elanikke ja võõraid ehitajaid ei ole linnas enam mingisugust turvalisust. Minu meelest oleks linnale suureks plussiks, kui politsei turvaks meie linna ööpäev läbi. Õhtuti ei julge enam kaua väljaski olla kuna vargused ja muu kuritegevus on peaaegu sada protsenti suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Jääb mulje, et turvaline väike Kunda linnake on muutumas tõeliseks pätiparadiisiks. Teine suurem probleem on bussiliiklus Kunda linnas. Bussijaam peaks olema rajatud kesklinna ehk koolimaja ette või spordikompleksi juurde. Selleks, et ei tekiks arusaamatusi tuleks juba eelnevalt mõelda kuidas seda kõike ümber korraldada. Linna sissesõit peaks algama juba Selja tee ristist, mis peaks tulema üle põldude otse kesk...
Agressiivne käitumine Umbes nelja aasta eest,me olime maal suvilas ja pidasime minu õe sünnipäeva.Seal oli palju rahvast.Ja tuli juurdegi.Tuligi siis üks õe sõber koos oma tüdrukuga,kuid juba eemalt vaadates oli see tüdruk selline uhke ja pidas ennast kõikidest meist paremaks,just tüdrukutest.Nad tulid tuppa ning keegi ei suhelnud nendega kuna nad ei soovinud sünnipäevalapsele õnnegi ja lihtsalt olid.Probleemide vältimiseks keegi ei öelnud midagi.Pärastpoole õhtu saabudes mina ja mu sõbranna rääkisime" ülbest käitumisest "ja tibidest.Siis need tüdrukud paratamatult arvasid et me räägime nendest ja tundsid ennast väga puudutatuna ja hakkasid meid sõimama.Ega meiegi end vaos ei hoidnud ja ütlesime neile ka et me ei rääkinud nendest kuid kes meid siis enam uskus.Õhtu läks edasi ja meie neli veetsime õhtut erinevates toa nurkades.Juhtus olema siis selline maamaja,kus aknad olid madalad ja sai rahulikult sisse astuda v...
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnas...
1.Loe läbi kaks järgnevat lõiku ja vasta küsimustele. I. Austatud toimetaja! Rõõmuga olen poole aasta eest Teie seitungi tulemist oodanud. Aga nüüd pean kurbtusega lugema ja nägema, et Teie heameelega ristiusule ja kristlikule kirikule liiga teete. Te kipute avalikult usu põhja alt ära kaevama ja kirikumüürisid maha kiskuma. Iga õige eesti mees peab oma kirikut ja ristiusku armastama ja austama ja ei tohi mitte sallida, et teda pilgatakse ja maha lõhutakse. Et teile küll mitmelt poolt ja mitu korda seda meelde on tuletatud ja teie leht siiski selle poolest ei parane, siis on mul kaastöö tegemine teie seitungi põllul võimata ja palun minu nime oma kaastöötegijate hulgast maha kustutada. II. Mis olen ma kirjutanud? Ma olen halvaks nimetanud, mis halb on ning ei ole sealjuures vahet teinud ülema ja alama seisuse vahel. Ma olen ka halbu tegusid nimetanud, mis mõned kirikhärrad teinud ja seda on kõige suuremaks kurjuseks ja süüks arvatud. Ma...
Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Raido Treibek 7.klass 2010 Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869. a tutvunud ka Riia Lät...
Henri Rousseau (1844 1910) Henri ·Henri Julien Félix Rousseau Rousseau ·Prantsuse kunstnik ·Postimpressionist ·Naivismi tuntuim esindaja Mis on naivism? · Naivism ehk naiivne kunst ehk primitiivne kunst ehk pühapäevakunst · Sellel kunstistiilil on sarnasust Itaalia eelrenessansi kunstiga. · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest. · Kunstniku kordumatu isiksus. · Värskus ja ainulaadsus. · Töid iseloomustavad teadlik lapselik kohmakus, perspektiivi ja proportsioonireeglite eiramine. · Naivistid on nn pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga. · Nad ei ole kunsti õppinud ja maalivad enda lõbuks. · Esindajad: Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Oad. Elust · Sündis LoodePrantsusmaal Lavali linnas 21. mai 1844. · Õppis samas linnas keskkoolis, kus ta võitis auhindu joonistamises ja muusikas. · Õppis ...
MINU RIIGIS ON KOHE VAJA TULEVIKUTRANSPORTI Meile kõigile on teada, et paljud noored lahkuvad Eestist. Nii mõnigi läheb maailma avastama ning selgusele jõudma, mida ta ootab sellelt elult, kuid enamus lahkuvad tööpuuduse või madala palga tõttu. Olen alati mõelnud, kuidas sellist olukorda lahendada, et kõik osapooled oleksid rahul. Elades ise väikses linnas, siis tean, kui raske on kõikidel inimestel leida endale tööd, sest paraku rahva vähesuse tõttu hakkavad ka sulguma varem lahti olnud asutused. Rahva vähesust tõestavad rahvastikuregistri andmed, mis näitavad, et mõned aastad tagasi elas Haapsalus 15 000 inimest ning nüüdseks on siia jäänud vähem kui 10 000 elaniku. Inimesed, kes õpivad põhikoolis, keskkoolis ning seejärel omandavad kõrghariduse või kutseala, siis nad tahavad saada tunnustust, et nende õppimisteekonda on väärtustatud. Kuid tihtipeale pärast kooli lõpetamist ei saa nad tööle enda õpitud alale, ses...
Aadressiandmete rakendus Mina uurisin aadressiandmete rakendust ja leidsin, et kaardirakendus muudab kõigile kättesaadavaks ADS- haldussüsteemis olevad aadressandmed. Rakenduses on võimalik uurida aadresseerituid objekte üle kogu Eesti. Aadressandmete rakenduses on juurdepääs teenustele: aadressiandmed(kaart), aadressiandmed(päring), kohanimeregister(kaart), kohanimeregister(päring) süsteemidele. Avalikustatud ametlike objektide aadressid on näiteks: väikekohad, tänavad, kohanimed. ADS- haldussüsteem käivitati 01.01.2009. Ka uurisin ma erinevaid aadresse, kas süsteem loeb need välja ja näitab õiget kohta. ADS- haldussüsteem võib olla igapäevaselt vajalik inimesele kes reisib enda jaoks tundmatus linnas. Sisestades endale vajaliku aadressi, võib ADS-haldussüsteem aidata inimesel antud aadressile kohale minna ilma suurema vaevata. Omaltpoolt arvan et sama haldussüsteemi kasutatakse ka mõningates nutitelefonides ja GPRS seadmetes. ...
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks vabaajategevused, haridustase, sportimisvõimalused ning muud ahvatlevad pakkumised, tean ning us...
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...
Kursor- ja atribuutpäringud Vastuseleht ? [5.1.2.9.]Kui palju rahvast elab nendes linnades, mille vanus on teada? Andmetabeli 44 linnas elab EL_2008 andmevälja alusel 1065625 inimest ? [5.1.3.1.]*Mitu jõge suubub Soome lahte ja milline on nende keskmine pikkus? Soome lahte suubub 6 jõge ning nende pikkus on keskmiselt 49,5 km ? [5.1.3.2.]*Milline on Tallinnast algavate teede kogupikkus? Selliseid teid leidsin 6 ja nende kogupikkus on 827,45 km o Tallinnast algavate teede selekteerimiseks on mitmeid võimalusi. Millist kasutasid Sina? Kirjelda! Mina kasutasin andmetabelit ja otsisin tähestiku järjekorras sealt välja kõik teed mis algavad Tallinnast ja liitsin kokku nende teede pikkused. o Milliseid võimalusi saanuks veel kasutada? Ei saanud tööjuhendist aru, kuid kusagilt seadetest peaks saama valida, et näitaks ainult Tallinast algavate teede nimesid ja kogupikkust. ...
Igatsen maale kus on rahu ja vaikust Inimesed elavad erinevates kohtades. Mõnele meeldib elada linnas, mõnele maal. Mina eelistan maaelu. Ma igatsen maale, sest seal on minu pere, lemmikloomad ja koduhoov, kus olen üles kasvanud. Minu jaoks on harjumatu, et aknast välja vaadates näen tänavavalgustusposte ja kiirustavaid inimesi. Kõik on hoopis teistmoodi. Maal uksest välja astudes tervitab mind õues vastu jooksev koer ja linnulaul ning mis kõige tähtsam: värske õhk. Vahel juhtub muidugi ka seda, et tuul on seafarmi poolt küla poole, kuid olles sellega harjunud, siis võib tekkida hetki, kui mõtled, et pole ammu seda õiget maalõhna enam tundnud. Mulle meeldib, kui saan oma koduhoovi eest hoolitseda, seal muru niita ja taimi rohida. Perekond on see, mis tekitab õige kodutunde ning meil on väga tähtsal kohal ka lemmikloomad. Minul on kodus neli lemmiklooma. Nad kõik on meie jaoks väga tähtsad. Meile on olu...
Linna- ja maaelu Olen kindel, et tänapäeval väärtustatakse enam maa, kui linnaelu. Ometi tekib siinkohal küsimus miks tullakse maalt linna elama? Tehakse seda mugavusest, laiskusest või hoopis tükis moe pärast? Maal on õhk puhtam, inimesed sõbralikumad, aega rohkem ja üldse on elu lihtsalt ilusam. Miks vahetatakse siis täisväärtuslik elu linnaelu vastu? Seda küsimust oleks õige minult endalt küsida. Olen minagi alles sügisest pealinna elama asunud. Nimelt tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B. Maal ei tea keegi isegi sõna "liiklusummik" tähendust. Oma linnatulekut põhjendasin e...
annaabi.ee 
