Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MINU RIIGIS ON KOHE VAJA TULEVIKUTRANSPORTI (0)

1 Hindamata
Punktid

MINU RIIGIS ON KOHE VAJA TULEVIKUTRANSPORTI
Meile kõigile on teada, et paljud noored lahkuvad Eestist. Nii mõnigi läheb maailma avastama ning selgusele jõudma, mida ta ootab sellelt elult , kuid enamus lahkuvad tööpuuduse või madala palga tõttu. Olen alati mõelnud, kuidas sellist olukorda lahendada, et kõik osapooled oleksid rahul.
Elades ise väikses linnas, siis tean, kui raske on kõikidel inimestel leida endale tööd, sest paraku rahva vähesuse tõttu hakkavad ka sulguma varem lahti olnud asutused. Rahva vähesust tõestavad rahvastikuregistri andmed, mis näitavad, et mõned aastad tagasi elas Haapsalus 15 000 inimest ning nüüdseks on siia jäänud vähem kui 10 000 elaniku.
Inimesed, kes õpivad põhikoolis, keskkoolis ning seejärel omandavad kõrghariduse või kutseala , siis nad tahavad saada tunnustust, et nende õppimisteekonda on väärtustatud. Kuid tihtipeale pärast kooli lõpetamist ei saa nad tööle enda õpitud alale, sest töökohad puuduvad ning peavad leppima erialaga , mis võibolla neile üldse ei meeldigi. Teinekord aga võib juhtuda nii, et inimene on leidnud selle ala, kus ta tahab töötada, kuid töötasu on nii madal, et raske on enda pere ära elatada.
Paraku see paneb inimesi mõtlema ja uurima, et äkki on kuskil parem. Paljude jaoks on parim kingitus meie naaber Soome. Riik, mis võimaldab elanikele tasustatud tööd, et elada väärtuslikku elu. Mehed, kes tunnevad kohustust hoolitseda enda pere eest, võtavad vastu otsuse, et tuleb minna välismaale tööle. Sest nad armastavad enda naist ja lapsi ning tahavad võimaldada neile head elu, et nad ei pea puudust tundma millestki .
Kahjuks sellega kaasneb perest eemalolek. Naine peab kodus hakkama saama nii naiste- kui ka meestetöödega ning lastel puudub isakasvatus. Elu on näidanud, et selline peremudel kaua koos ei püsi.
Samas leidub perekondi, kes on otsustanud üheskoos lahkuda kodumaalt – näiteks Soome. Nii naine kui ka mees leiavad endale töö ning lapsed lähevad sealsesse kooli või lasteaeda. Eesti riik kaotab sellega palju kodanikke ning selle tagajärjel muutub elu ainult kehvemaks.
Riik kaotab sellise suhtumisega väärtuslikku tööjõudu ning põhimõtteliselt loobub sissetulevast kasumist. Aastad mööduvad aastate järgi ning meie riik ei ole midagi ette võtnud , et enda kodanikud tagasi kodumaale tuua. Pigem rahva väljaränne üha suureneb ja suureneb.
Eestlased on tegelikult väga isamaalised ning otsus kodust lahkuda ei tule kergekäeliselt. Seega isegi eemal töötades unistavad nad sellest, et üks kord saab koju tagasi tulla. Sest kodus ootab sind perekond, vanemad, sugulased, sõbrad. Siin on sinu juured.
Seda ei oska mina öelda, mil töökohad muutuvad nii tasustatuks, et kõik välismaale rännanud inimesed tulevad koju tagasi tööle. Minu unistus oleks luua inimestele võimalus tulla koju just siis, kui nad seda tahavad. Mina leian, et elus on väga tähtsal kohal aeg. Kvaliteetaeg koos enda pere, sugulaste, sõpradega.
Ühel päeval sattusin ma huvitavale seminarile, kus tutvustati tulevikutransporti, mille loojaks on valgevene kosmoseinsener A.E.Junitski. Kuulates seda kontseptsiooni mõtlesin, et see on just see, mida Eesti riik vajab.
Tulevikutransport oleks maapinna kohale ehitatud transportsüsteem, mille puhul toimub liikumine relssidel, mis on pingutatud tugede vahele. Liikumise kiirus võib ulatuda kuni 500 km/t ehk lennuki kiirusega konkureeriv. Selle transportsüsteemi üheks peamiseks loomise põhjuseks on õhusaaste vähendamine. See transport ei vaja töötamiseks fossiilseid kütuseid ja ei kahjusta meie elukeskonda.
Selline liikumisviis võimaldaks erinevatest maailmaotsadest jõuda väga kiiresti enda koduriiki ning välismaal töötavad inimesed ei saagi aru, et nad välismaal töötavad, sest võivad praktiliselt igal õhtul minna koju ning olla koos enda perega . Või samas see võib kaasa aidata hoopis sellele, et mingi aja möödudes leiab ta taas enda kodumaal töökoha – näiteks teises linnas.
Leian, et tulevikutransport hoiab oluliselt kokku inimeste aega ning paljud perekonnad ei pea viibima lahus. Ma unistan tulevikutranspordist ning teen sellejaoks kõik endast oleneva – praegu on võimalik sinna investeerida ning kiirendada seda protsessi. Suurim rõõm on näha õnnelikke inimesi, kes saavad olla koos enda lähedastega ning oleks hea tõdeda, et ka minu panus on antud tulevikutransporti ehk õnnelikesse inimestesse.
KASUTATUD ALLIKAD
Borovski, A. (2015). Юницкого небесные дороги: Гомель ОАО "Полеспечать".
Junitski, A.E. ( 2016 ). Küsimused ja vastused transpordikompleksi SkyWay kohta. Skyway Technologies Co.
3
MINU RIIGIS ON KOHE VAJA TULEVIKUTRANSPORTI #1 MINU RIIGIS ON KOHE VAJA TULEVIKUTRANSPORTI #2 MINU RIIGIS ON KOHE VAJA TULEVIKUTRANSPORTI #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erika.koplimaa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskkooli lugemispäevik
28
doc

Keskkooli lugemispäevik

o Enesetapp - kas lahendus? o Inimesed on nagu masinad, sest nad käituvad igapäevaelus tihti tuimalt ning vastupidiselt oma tahtmisele. 4) Tsitaadid o "Jah, kes mõtleb, kes teeb mõtlemisest peaasja, see võib selles osas kaugele jõuda, aga ta vahetab siiski maa vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas." o "Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis sa oled tõesti õnnetu mehike!" o "Noh, ja igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta." 5) Kavapunktid 1. Harry kolib üürikorterisse elama. Jalutama minnes antakse talle ees hulludele mõeldud traktaat Stepihundist. Avastab, et on varem stepihundi sümbolit värssides kasutanud. 2. Räägib, kuidas ta kaotas stepihundi tõttu oma pere ja lähedased ning on sestpeale vaikselt ühiskonnast

Eesti keel
Keskkooli lugemispäevik
14
doc

Keskkooli lugemispäevik

o Enesetapp - kas lahendus? o Inimesed on nagu masinad, sest nad käituvad igapäevaelus tihti tuimalt ning vastupidiselt oma tahtmisele. 4) Tsitaadid o "Jah, kes mõtleb, kes teeb mõtlemisest peaasja, see võib selles osas kaugele jõuda, aga ta vahetab siiski maa vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas." o "Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis sa oled tõesti õnnetu mehike!" o "Noh, ja igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta." 5) Kavapunktid 1. Harry kolib üürikorterisse elama. Jalutama minnes antakse talle ees hulludele mõeldud traktaat Stepihundist. Avastab, et on varem stepihundi sümbolit värssides kasutanud. 2. Räägib, kuidas ta kaotas stepihundi tõttu oma pere ja lähedased ning on sestpeale vaikselt ühiskonnast

Kirjandus
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

ta oli noorhärra, kes rääkis enesekindlalt ja käskiva tooniga. Ta oli alati "kohal". Tema esinemisstiil ei lubanud vasturääkimist. Ta ei olnud alandlik ega anuv, ei siis ega hiljemgi. Ilmselt lisas enesekindlust ka suurepärane vene keele oskus. Lennart rääkis vene keelt ladusamalt kui paljud uue aja ametnikud. '"Igaühel olid omad nipid. Mina ei osanud käituda aristokraatlikult nagu Lennart ja vene keelt rääkisin ka halvasti, niisiis teeskles in pigem rumalat ja abitut. Minu stiil oli: ehk aitate mind! See oli teine viis uute võimukandjatega manipuleerida. Lennarti ees kummardati ja temale kuuletuti, mina omakorda äratasin soovi aidata. Mõlemad käitumisviisid avaldasid venelastele ja eriti vene ametnikule muljet;" räägib Ain Kaalep. Lennart oli lahti saanud kahest palju aega nõudvast õppeainest. Kohe selle järel sooritas ta ka Nõukogude Liidu ajaloo lõpueksami. Eksamite ettetegemine oli tõenäoliselt võimalik seetõttu,

Ühiskonnaõpetus
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased.

Alusharidus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Ühe lihtsa katsega (Odysseuse laps pandi adra ette) sai siiski selgeks, et ta ei olnud päriselt hull ja ta pidi ühinema Kreeka väega. Achilleus oli merenümfi poeg. Tänu sellele oli ta haavamatu, v.a. tema kand. (Ta ema kastis ta võluväega vette, aga kanna jättis välja). Ema ei tahtnud, et Achilleus läheks sõtta, sellepärast saatis ta Achilleuse kuninga juurde ja ta kostümeeriti naiseks. Odysseus selgitas katsega (näitas kuninga naistele ehteid, aga Achilleus hakkas kohe relvi uurima). Sellega oli Achilleus paljastatud ning ka tema pidi sõjaväega ühinema. Kui nad hakkasid vägedega merele minema, ei olnud õiget tuult, kuna nad oli olid välja vihastanud jahijumalanna Artemise (olid maha lasknud jänese vms). Et jumalat rahvaga 2 lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat.

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

Sellest helinast sai alguse kirjaniku abielu oma noorusarmastuse Sigridiga. Sellisel ühiskondlikul ja hingelisel taustal polegi hämmastav, et "kirjanduslik loom" Kaugver kirjutas 50ndate esimesel poolel ainult "antisovetsinat", mille avaldamisest ei saanud mõeldagi. 1950. aastal kirjutas ta laagriromaani "Põhjavalgus", mille algus oli tehtud juba laagris. 1951. valmis kunstnikuromaan "Laevad kaotavad tüüri" ja seejärel jällegi vanglajuttude kogu "Kirjad minu haiglast". Veel 1958. aastal on Kaugver seitsme päevaga kirjutanud mugandumist ründava lühiromaani "Sillad põlevad". Nendest romaanidest on tänaseks avaldatud ainult "Laevad kaotavad tüüri" ­ seegi postuumselt 1993, kui tütar leidis pärast isa surma sahtlist ammukirjutatud ja sahtlipõhja maetud käsikirja, mida Kaugver ehk ise kunagi avaldada ei tahtnudki. Avalikkuse ette tuli Kaugver 1956. aastal Loomingus avaldatud novelliga "Doktor Kollom". 1959.

Kirjandus
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus ­ see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5 kasvada ­ see on väljakutse, mille kasvatamine esitab lapsevanemale või lapse kasvatajale (Hellsten 2008: 11).

Perepsühholoogia
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood ­ kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika ­ 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun