Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna kuningas teadsis, et Hüpikkonn, ei talu hästi alkoholi, sundis ta teda ikka jooma, kuna armastas vingerpusse mängida. Trippetta läks kuningalt paluma, et too lõpetaks oma julmuse, aga kuningas viskas selle eest Trippettale hoopiski veini näkku ja tõukas teda. Langes pool minutit surmvaikust, kuni selle katkestas imelik hääl. Seepeale pakkus Hüpikkonn ette mängida ...
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, k...
Kristiina Kass Koostasid:Moonika Haili Sigrid Tigane Sandra Aruste KELA Kristiina Kass 14.mai 1970 Tartu 1988 Tallinna Kunstigümnaasium (tollane 24. keskkool) kunstiklass Helsingi Ülikool Ema lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass Kristiina Nokelainen-soome lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nu...
PSÜHHOLOOGIA Kodutöö: Isiku X psühholoogiline profiil. VÕimalikult palju ja konkreetselt iseloomustad inimest. Ei tohiks olla inimene, keda juba tead. Selle põhjal peaks ta saama aru kas võtta inimene tööle või ei. Saata: [email protected] New Times- kiri 12- suurus 1,5- A4 lk Mis on psühholoogia? Algselt tähendas hinge alust. Välja kasvanud filosoofiast. Inimesed tundsid huvi, mis nendega toimub. Kui inimene suri, mis sai temast siis edasi? Kas hing sureb kehaga või jääb jäädavalt kestma? Psühholoogia on teadus käitumise ja psüühiliste protsesside uurimisest. Aitab leida inimesed enesetunnetuseni ja eneseteostuseni. Lõpeta lause: Mina... 1. Mina olen nõrga iseloomuga 2. Mina jään tihti oma muredes üksi 3. Mina oskan teisi aidata 4. Mina räägin vähe 5. Mina olen arg 6. Mina olen julm 7. Mina pean tihti kiirustama 8. Mina ei suuda endasse piisavalt uskuda 9. Mina ei oska end õigesti väljendada...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava KRISTIINA KASS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Elulugu..........................................................................................................................................4 2. Inspiratsioon.................................................................................................................................5 2.1 Lapsed.............................................................................................................................5 2.2 Lapsepõlv....
Helga Nõu "Kass sööb rohtu" Helga Nõu Elulugu Sündinud 22.septembril 1934 Tartus Isa oli metsainspektor ja ema käsitööõpetaja Ta on elanud Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus Põgenes Rootsi 1944. aasta septembris Õppinud Pärnu 5.Algkoolis, peale seda Rootsi algkoolis, Södermalmi Kõrgemas Tütarlaste koolis Õpingud lõpetas Stockholmi Õpetajaseminaris Kirjanik ja õpetaja 1957. aastal abiellus Enn Nõuga Kaks tütart Laine ja Liia ja poeg Heino Tunnustus Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk "Kass sööb rohtu" Pealkirjast Pealkirjakohta on autor öelnud, et see turganud talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950. aastatel Rootsis Vaatluse all on eestluse küsim...
Edgar Allan Poe "Must kass" Homme ma suren ning täna tahan ma vabastada oma hinge sellest koormast. Lapsest peale paistsin ma silma oma kuuleka sõbraliku loomu poolest. Eriti meeldisid mulle loomad. Ma abiellusin vara. Meil naisega oli linde, kuldkalu, kena koer, küüülikuid, pisike ahv ja kass. Too viimane, Pluto, oli must ja üllatavalt tark. Ta oli mu lemmik. Kuid mu iseloom muutus pahuramaks, sest hakkasin liiga palju alkoholi tarbima. Lõpuks kasutasin naise kallal vägivalda. Loomade vastu olin julm. Isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul kui ma purjus peaga koju tulin, märkasin, et kass hoiab minust eemale. Haarasin ta kätte, kuid ta kriimustas hammastega mu kätt. Mind valdas meeletu raev. Võtsin taskust sulenoa, haarasin loomal kõrist kinni ja pistsin talt kõhklemata ühe silma välja. ...
Ovaalne portree Lksin koos kammerteenriga hte ajutiselt ja hiljuti mahajetud lossi, et mitte veeta d lageda taeva alla.Seadsime end sisse hte viksemasse ja vhem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus hes krvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba ja lasin kammerteenril sulgeda kik rasked luugid ning lasin sdada knnlad. Seda kike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese kite vdipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskni kuni mulle knalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagajrg, sest arvukad knaladvalgustasid nd toa seda osa, mida ma enne polnud ninud. Seal rippus maal hest sja naiseikka judnud tdrukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke jrele melda. Natukese hetkeprast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal ...
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL Kristiina Taggel KASSID Uurimistöö 7B Juhendaja Heili Ago Pärnu 2014 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 1.KASSIDE MÕJUVÕIM LÄBI AJALOO..........................................................................................4 2.VÄLIMUS JA ELU............................................................................................................................5 3.SARNASUS SUURTE KASSLASTEGA.........................................................................................6 4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS......................................................................................................7 5.KASSIDE JA KOERTE ERINEVUSED...............................................................
TÖÖLEHT 1. MINA Töölehed 45aastastele SIIN ON LAPSED. SEE ON POISS. SEE ON TÜDRUK. KÄSI KÄED JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄN...
Edgar Allan Poe novellid ,,Must kass" Mees ja naine armastasid väga loomi, seetõttu oli neil kodus igat sorti elusolendeid. Mehe eriline lemmik oli must kass Pluto. Aja möödudes hakkas mees liialt jooma ning ühel päeval lõi kassil vihahoos silma peast välja. Mida edasi, seda kalgimaks ta muutus ning jõudis lõpuks selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue välimuselt endisega sarnase kassi, vaid rinnal olid tal valged karvad, mis võtsid võlla kuju. Mees hakkas looma jälestama, kuid hoidis end tagasi ega teinud kassile kuidagi liiga. Ühel...
00Karnevali teema: Hunt ,,Tibi ja tema probleemid" Õpetaja: Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: ,, Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime." Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole pro...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 1. Carmen Kass....................................................................................................3 1.1 Modellina...................................................................................................3 1.2 Meedias......................................................................................................4 1.3 Ühiskondlik tegevus...................................................................................4 1.3.1 Jutt raamatust ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu".................................4 2. Analüüs............................................................................................................6 3. Kokkuvõte........................................................................................................7 ...
Kõne Lemmikloomade kohta Austatud õpetaja ja klassikaaslased. Pidevalt on kuulda kuidas noored räägivad sellest, et näevad loomade varjupaigas uusi koeri, kasse, linde jne. See tuleb sellest, et inimestel ei ole nii palju vaba aega, et tegeleda koduloomadega. Täna räägin teile kui tähtis see probleem on ning kuidas seda lahendada. Põhiliseks poolt argumendiks, et inimesed viivad loomi varjupaika on see, et koer või kass ei pea piinlema kodus ainult sellepärast, et keegi ei viitsi taga tegeleda või pole lihtsalt aega. Lemmikloomad peavad põhimõtteliselt hommikust õhtuni istuma ühes toas ja vaatama aknast välja oodates peremeest kes tooks talle kord päevas süüa. Paljud sellest üldse ei mõtlegi, ja arvavad, et koduloom on üks elus mänguasi kellega ei ole vaja tegeleda. Mina aga sellega ei nõustu. Viies looma loomade varjupaika, lihtsustavad inimesed natukene looma elu, kuna seal saab koer või kass normaalselt elad...
Carmen Kass Carmen Kass on eesti edukaim supermodell, keda tuntakse kogu maailmas. Ta on sündinud 14.septembril 1978.See aasta saab ta 32 aastaseks. Modellina 14aastase Carmeni avastas modellindusega tegelev itaallasest agent ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga. 18aastaselt kolis Carmen Pariisi siin saavutas ta kiiresti edu, olles mitmete ajakirjade esikaantel:Prantsusmaa ajakirjadeL'Officiel ja Vogue , Austraalia ajakirja Elle , Inglismaa ajakirja Image , Prantsusmaa ajakirjade Madame Figaro, Numero France, Vogue ja Ameerika Vogue. Aastal 2000 valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks. Ta on teinud koostööd mitmete tuntud disaineritega, nagu Alberta Ferretti, Anna Sui,...
Hääldusalus, veaohtlikud hääikuühendid, võõrsõnade ja nimede hääldamine. Hääldusalus on iga keele eriomane viis häälikuid hääldada. Hääldusalust iseloomustatakse tavaliselt nelja tunnuse abil: keele asend, häälduskoht, hääldusintensiivsus ja huulte asend. Eesti keeles on keele asend hääldamisel suhteliselt madal, häälduskoha poolest on eesti keel suhteliselt eespoolne, hääldusintensiivsuse poolest keskmine. Aktsent võõrkeele kõnelemisel avalduv emakeele hääldusaluse mõju. g,b,d,s häälduvad eesti keeles helitult. Vaid heliliste häälikute vahel on nad poolhelilised. Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles ...
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima. Aarne uueks ja ainukeseks asjaks, mida ta viitsis teha oli Maia aitamine. Maia oli juba mitu korda varem proovinud enda elu lõpetada. Maia oli väga hea joon...
Mati Unt Referaat Koostas: Lilith Tamm Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 2 Elulugu 3 Elu ja looming 4 Stiil 6 Tuntumad teosed 8 Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomi...
Täna näen mina Eestimaad Täna nägin ma Eestimaad nägin kurbi inimesi. Inimesi, kes rääkida ei taha, neidki, kel meel lihtsalt paha. Nägin mahajäetud talukohti, küll kunagi seal elu õitses ja nägin palju suurlinnu, kus õhk oli gaasist paks. Kui aga sõidad linnast välja näed Eesti talvevõlumaad kuuskedel on lumised palitud, aeg-ajalt kukub mõni alla ka. Kui aga talvehommikul üles ärkad, näed, öösel sadanud paksu pehmet lund. Lumelabida võtad ja õue lähed, siis, kui kass magab ahjul mõnusalt und.
Günter Lind 9c. · Premia Tallinna Külmhoone jäätiste ajalugu ulatub aastasse 1956, mil Peterburi teel asuvas tehases alustati jäätise tootmist. Jäätised Väikesed jäätised Perejäätised Horeca Väikesed Jäätised · Vahvlitopsid · Koonusjäätised · Pulgajäätised · Mahlajääd · Batoonid · Teised · Premia sügavkülmutatud toodete valik on tehtud kohalikke maitse-eelistusi arvestades ning sortiment täieneb pidevalt uute ja põnevate toodete ning maitsetega. · Juurviljad · Marjad · Friikartulid · Pitsad · Liha, lihatooted · Mereannid · Kala, kalatooted · Jää · Pagaritooted · Horeca · Premia Soome ja Rootsi kalakasvatuste forellist, jahutatud tooteid toodab kalatoodete ettevõtte Saaremaal, Vätta poolsaarel asuvas Vetteli-nimelises moodsas vabrikus. Allikad · Vanaema · Mina · Minu Kass · www.premia.ee · www.google.ee ...
Autor: Austatud kuulajad! Tere, lugupeetud lapsevanemad! Ma usun, et nii mõnigi on lugenud raamatut ,,Väike Prints". Täna tahaksingi arutleda teiega selle raamatu elutarkustest. ,,Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse." kostis rebane. Raamatu järgi tähendab see sidemeid looma, ehk sõprunema. Taltsutamise tagajärjel on mõlemal teineteist tarvis ning nad on mõlema jaoks ainukesed maailmas. ,,Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib". Lahtiseletatult võiks seda öelda ka nii, et kui sul on kausitäis õunu, siis pole mõtet oodata, et need maitseksid nagu sefiiritort, sel juhul sa pettuksid. Samuti pole mõtet oodata väikevennalt, et ta räägiks sinuga sama põnevaid jutte nagu su sõber, kes on sinuga ühevanune, väikevennalt võib oodata et ta teeb sulle lihtsalt nalja. Ka kassilt pole mõt...
Animatsiooni ajalugu Kadri Küttim Aliis Pääro Mis on animatsioon? · Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjestikuse esitamisega. · Filmi tootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. · Animatsiooni "klassikaline" vorm, joonisfilm, mis oma tänapäevase tähenduse sai 20. sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis. Animatsiooni ajalugu Eestis · Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) oli Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. · 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. · Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Eesti animafilmid · Naksitrallid · Klaabu · Kapsapea · Krõll · Mina ja Murri · Jonn Väl...
Kui ma oleksin puu Kui ma oleksin puu, tahaksin ma kasvada mõnes pargis mis oleks linnast väljas, nö äärelinnas, et olla kesklinna mürast eemal. Ma seisaksin just äärelinnas, sest seal on värskem õhk ja palju põnevam, kui kuskil Kesklinna pargis mööduvaid autosid lugedes. Ühel ilusal suvepäeval mõnes äärelinna pargis seistes oleksid sealsel mänguväljakul palju lapsi mängimas. Ma vaataksin neid ja seda kuidas nad kulli mängivad ja liiva loobivad ning mõtleksin, et kui ma ka inimene oleks siis ma teeksin seda sama. Aga ma ei saa, sest ma ju olen puu. Niisiis, lapsed mängiksid ja loobiksid liiva. Kindlasti tahaksid lapsed ronida puu otsa ja mina tunduksin just see kõige õigem puu, sest ma ei oleks mõni pika tüvega mänd, sest just selliseid mände on Nõmmel väga palju. Ma oleksin mõnda muud liiki puu, mis seisaks vapralt Nõmme karmis kuivas ning liivases pinnases. Lapsed jookseksid minu juurde ja ...
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
Üliõpilane: Piia Kreitsman KLÕ-12Õ Rühm Kurekellad Laste vanus:5-6 Aeg: 14.november-18.november 2011 Nädala teema: Olen väike jutupaunik! Üld- Laps oskab käituda avalikus kohas viisakalt. oskused Laps oskab arvestada oma rühmakaaslastega mängides. Laps kasutab erinevaid vahendeid eesmärgipäraselt ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt. Mina ja keskkond Laps teab raamatut"Klaabu". Keel ja Laps annab edasi kuuldud teksti (raamat Klaabu) sisu suunavate küsimuste abil. kõne Laps tunneb tähemärki "A" ja oskab seda nimetada, kirjutada. Mate- Laps loendab 12 piires. maatika Laps saab hakkama loendamisega, võrdlemisega (aastajad, nädalapäevad). Kunst Laps saab hakkama Klaabu kujutamisega (guassitehnikas). Muusika Laps tajub rütmitunnet. Liikumine Laps võtab tunnist aktiivselt osa, täidab etteantud ülesandeid ja paneb oma võimed pr...
Kui olendeid, asju või nähtusi on mitu, siis kirjutame sõna lõppu d. Elusolendite kohta küsime kes? ja asjade kohta küsime mis? Kui sõna vastab küsimusele mida teeb? Siis kirjutame sõna lõppu b kui sõna vastab küsimusele mida teevad?, siis kirjutame sõna lõppu -vad Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel viiakse järgmisele reale. va-res, pää-su-ke, tu-le, kaa-li-kas 2) Pikk või ülipikk kaashäälik lahutatakse tähtede vahekohalt. vur-rud, kan-nan, põl-lul, tup-pa 3) Kaashäälikuühendis viiakse järgmisele reale viimane häälik. vors-tid, krõmp-sub, kat-ki, varg-si 4) Ühetäheline silp sõna ees jääb rea lõppu. meie-ga, leia-me, jõua-te, laua-le 5) Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida järgmisele reale. õde, ema, meie, nõu, kaua, tuua 6) Täishäälikuühendit ei poolitata. kau-gel, mei-le, tõu-seb, tuu-led 7) Sõnaalguse kahetähelist silpi pole tavaks jätta rea lõppu. ÄRA NII POOLITA! aa-bits, ee-sel, uu-dis, o...
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
Lapse vaatlus ja arengupsühholoogiline analüüs Vaadeldavlaps on 4aastane tüdruk Katja. Katja ema on koduperenaine, isa töötab ehitusel.Vaatlus toimub lapse kodus, kus elavad veel ema, isa, kaks koera ja kass. Laps käib lasteaias ning ta saab teiste lastega hästi läbi. Vaatluses osalesid lapse ema. Mina olen lapsele tädi. Vaatlesin, kuidas laps sööb ja mängib. Vaatlus kestab umbes 40 minutit. Kirjeldav osa Katja istub juba oma koha peal laua taga ja ootab süüa. Küsib emalt, kaua veel läheb. Ema vastab, et natuke veel. Laps noogutab ja hakkab rääkima mulle, et tal on uus lilla mänguhobune. Küsib ema käest, ksa ta tohib hobust mulle näidata. Ema keelab, sest kohe saab süüa, lubab hiljem näidata. Ema tõstab toidu lauale, annab Katjale lusika. Katja hakkab kohe sööma, ümiseb aegajalt mingit laulu. Pere koer tuleb laua juurde ja vaatab Katjale otsa. Katja ütleb koerale mkmmm. Ema ajab koera minema. Laps vaatab mulle ...
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik........................................................
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parem...
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
Kes tahab lennata, valib ka kõrguse Inimene on tahtnud alati lennata ja teha seda kõrgelt. Lendamist saab võrrelda ka edukusega. Edukad tahavad aga olla kõik ning nii nagu loomariigis ikka tugevam jääb ellu. Alati on tahetud kiiremini, kaugemale, kõrgemale olla teistest parem. Üleoleku tagab motiveeritus ja eesmärgid, mis peavad olema kõrge lennu jaoks paika seatud. Kas kõrge lennu elus tagab haridus või harimatus? Eluiga on meil kõigil piiratud ja me kõik seisame kunagi silmitsi sellega, et keegi meist pole surematu. Vahepeal tundub nagu aeg ei liiguksgi edasi, kuid kui tagantjärele möödunule lähemalt mõtlema hakata, siis tuleb välja, et aeg möödub uskumatu kiirusega. Poole oma elust magab inimene niikuinii maha ja teise poolega tahab ta midagi asjalikku teha, oma elus kuhugi jõuda. Noor inimene alustab oma elu kodus, seejärel minnakse edasi lasteaeda ning siis kooli. Peale Eest...
Jaan Koll Kaarel Vandler 11B Minu vanaisa, Jaan Koll, on sündinud 1934. aasta veebruaris. Ta on väga huvitav ja heatahtlik inimene, kes on eluaeg elanud Palamuse lähedal Pällo külas. Kolmeteistkümneaastaselt küüditati ta küll kahjuks Siberisse, kus ta veetis oma elu kümme aastat. Õnneks elas ta selle ilma suuremate valudeta üle ja sai elujärje Eestis tagasi järjele. Leidis ka pruudi, kellest sai ka tema abikaasa. Nad kolisid oma tallu, mis on ka Pällo külas. Neil sündis kolm last: minu ema Aili, Jana ja Aare. Minu vanaisa on põline maa- ja töömees. Ta on eluaeg elanudki maal ja põllu- ning aiatööd käivad sellega käsikäes. Kui vanadus polnud veel nii hirmsasti võimust võtnud, oli neil ka kaks lehma. Iga suvi sai käidud mitu päeva heinamaal kaarutamas ja rõukusid tegemas, kuid paar aastat tagasi lehmade pidamine üle jõu käima ja tuli vajadus nad ära anda. Nüüdseks on neil ainult kanad, ...
Helga Nõu Elulugu • Sündinud 1934 (Sünninimi Helga Raukas) • Sündis metsainspektori ja käsitööõpetaja perre • Elas Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas, kuni 1944. aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse...
MUST KASS Ma ei looda ega palugi, et keegi usuks seda kõige pöörasemat, aga kummatigi lihtsat lugu, mida kavatsen kirja panna. Oleksin tõesti hull, kui loodaksin seda juhtumi puhul, kus mu oma meeleorganid kuuldut-nähtut keelduvad tunnistamast. Ometi – hull ma ei ole – ja päris kindlasti ei näe ma ka und. Aga homme ma suren ning täna tahan vabastada oma hinge sellest koormast. Mu otsene eesmärk on esitada maailmale selgelt, lühidalt ja ilma seletusteta rida igapäevaseid juhtumeid. Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga ma ei püüagi neid tõlgendada. Minule pole nad tähendanud midagi peale jubeduse – paljudele ei paista nad mitte niivõrd kohutavate, kuivõrd eriskummalistena. Tulevikus võib-olla leidub tark inimene, kes taandab mu pettekujutelma argitõeks – minust rahulikum, loogilisem ja mitte nii kergesti erutuv inimene, kes näeb asjaoludes, millest mina aukartusega nii üksikasjalikult jutustan, ...
Jaapani keel Jaapani keel (jaapani keeles ??? (nihongo [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest ja see kuulub maailma 11 enim kõneldud keele hulka kuigi seda räägitakse ainult ühes väikses saareriigis. 99% jaapani keelt kõnelevatest inimestest elab Jaapanis. Ei ole suudetud tõestada selle sugulust ühegi teise keelega välja arvatud Nansei saartest lõuna pool kõneltavatega. Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat süsteemi hiina kirjal põhinevat kanji't, silpkirju hiraganat ja katakanat ning mõningatel juhtudel ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rmaji. See on jaapani segakiri. Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto). Jaapani keel...
1. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" astub saatusele vastu 2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann ...
· Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. · Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. · Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. · Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... · Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. · Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. · Minu võitlus on vastupidamine. · Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. · Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. · Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. · Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus....
Tallinna Pedagoogiline Seminar KÕNEKÄÄNUD EESTI KEELES Referaat Juhendaja: Malle Tänav Koostaja: Eliis Väljaäär LÕ11 Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................2 Vahvad kõnekäänud eesti keeles.......................................................................................................3 Kõnekäänud Eno Raua ,,Peep ja sõnadest.......................................................................................3 Väljendeid Eesti kirjandusloolisestlugemikust(1.osa).................................................................4-5 Uurimus..............................................................................................
VANAVANEMATE RADADEL Tere head päev kallis kuulajaskond. Meil kõigil on suure tõenäosusega olemas vanaema ja vanaisa kuskil sügavate metsade keskel väikeses palkmajakeses või kuskil vanadekodusse ära unustatud. Veel hullem- mõne teismelise halvimaks unenäoks: elab temaga ühe katuse all. Kuid miks on nii, et me oma vanavanemaid nii pelgame? Ma ei räägi küll kõigi eest, aga üldjuhul kipub see nii olema. Vanaema ju küpsetab nii võrratuid kooke ja poputab sind igal võimalikul viisil. Võib olla ei salli meiesugune kaasaegne digimaalima tehnokratt lihtsalt nende pidevat tänitamist ja õpetamist. Koguaeg toimub üks kurtmine maailma asjade üle ja ikka kui vähe pensionit neile makstakse. Teinekord vaadatakse seebikat ja lubatakse oma käega mingi õel naine maha lüüa, mis on ääretult hirmuäratav. Kuidas võib sellise asja üle nii ekstaasi minna? Noor ei salli vanamoodsust ja vanurite oskamatust ning saamatust ju...
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prant...
Ilugu Esimene kool, kus mina õppima hakkasin, oli Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool. Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti k...
Koostaja: Meie paremas maailmas Elo Viiding Uurimustöö Tartu 2015 Sisukord 1 Elo Viidingu elu....................................................................................................... 3 Looming.................................................................................................................. 4 Teemad................................................................................................................... 5 Kujundid................................................................................................................. 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis vii...
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma ...
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
Herman Eek XII K „Rehepapp ja vanapagan“ Originaaltekst Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes kõikepidi usin ja osav mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnnetus õnnetuse peale: ikka oli iga kord vilja puudus, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud härra ka seega veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, k...
Kontserdi retsensioon Mõniste järvemuusika Eliise Kass, 10.A Tartu Kommertsgümnaasium Käisin 25. augustil 2012. aastal Mõniste vallas, Mõniste järve ääres kuulamas Uku Suviste kontserti. Laulja esines koos saksofonisti Mart Unt'iga. Olin küll varem Uku Suviste laule kuulnud, kuid nüüd oli võimalus näha seda oma silmaga. Kahes loos lõi kaasa ka kohalik koor, kuhu ka mina kuulusin. Uku Suviste on sündinud 1982 aastal 6. juunil Tallinnas. Ta on pärit muusikute perest. Uku on õppinud muusikakoolis klaverit ja pop-jazzi. Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story". Praegu on Uku Suviste laulja, pianist ja helilooja. Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada. Kokku oli esitatud lugusid 10. Repertuaar...
Rahvuslik ärkamisaeg Eliise Kass, 10.A Eesti on olnud seotud väga palju erinevaid sündmuseid ning perioode, mis meie maa ja rahva ajalugu on kujundanud. Minu arvates on olnud väga tähtis just see ajalooline periood- rahvuslik ärkamisaeg. Leian, et just see on jätnud meie riigile ning rahvale kõige suurema jälje. Eestlased on minu arvates alati olnud üsna kannatlikud ja leppinud olukorraga kergesti. Ärkamisajal minu arvamus muutus. Just siis hakkas meie rahvas näitama välja enda õiget palet, võitlema enda eest ning ja samas hakati jagama ka enda tõekspidamisi ning väljavaateid maailmaoludest. Tõusis esile palju praegusel ajal nimekaid inimesi, kes kõigele sõna sekka ütlesid. Ehk võiksingi öelda, et just selle tõttu oleme meie, eestlased, niisugusteks muutunud nagu me seda praegu oleme. Usun, et just ajalugu kujundas meie iseloomuomadused. Võiks ju arvata, et iga inimene kujundab endale iseloomulikud jooned ise, aga mina ...
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
