Elutarkused Väikeses Printsis (3)

Autor:
Austatud kuulajad!
Tere, lugupeetud lapsevanemad! Ma usun, et nii mõnigi on lugenud raamatut „Väike Prints “. Täna tahaksingi arutleda teiega selle raamatu elutarkustest. „Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse.“ kostis rebane . Raamatu järgi tähendab see sidemeid looma, ehk sõprunema. Taltsutamise tagajärjel on mõlemal teineteist tarvis ning nad on mõlema jaoks ainukesed maailmas. „Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib“. Lahtiseletatult võiks seda öelda ka nii, et kui sul on kausitäis õunu, siis pole mõtet oodata, et need maitseksid nagu sefiiritort, sel juhul sa pettuksid. Samuti pole mõtet oodata väikevennalt, et ta räägiks sinuga sama põnevaid jutte nagu su sõber, kes on sinuga ühevanune, väikevennalt võib oodata et ta teeb sulle lihtsalt nalja. Ka kassilt pole mõtet oodata, et ta käituks nagu koer ja jookseks sulle saba liputades vastu ja lakuks su kätt, kass kõnnib ikka omapead. Aga samas võib kass olla tore sõber ja üllatada sind ootamatult külje alla pugemisega.
„Tuul ajab inimesi kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks.“ Kui sa ei pea lugu oma kodust ja perekonnast, siis sa muutud juurtetuks, siis pole sul ka kohta ja inimesi, kelle peale võiksid alati kindel olla. Kodu ja lähedased ongi inimese juured. Reisida on tore, kuid on hea kui sul on kodu, kuhu alati tagasi pöörduda, see just teebki reisimise toredaks.
„Kõrbes ollakse nagu väga üksi... Üksi ollakse ka inimeste juures.“ See tähendab seda, et sul ei ole mõttekaaslasi, näiteks sa võid olla Türgis turul, palju inimesi ümber, kuid sa ei saa nendega rääkida või suhelda, sest sa ei oska nende keelt, ning ei tea nende kombeid.
Raamatus on ka ärimees, kes teatab , et raha on ainuke hea asi maailmas. Mina küll seda ei arva , sest raha ei tee inimesi õnnelikuks ja sõpru sa ju raha eest taltsutada ei saa. Maailmas on palju muudki huvitavat ning asju mis teevad õnnelikuks erinevalt rahast.
Antoine de Saint- Exupery on raamatuga üritanud märku anda täiskasvanutele, et nad pööraksid rohkem tähelepanu lastele ja mõtleksid nende moodi. Näiteks raamatus Antoine lapsena nägi raamatus pilti, kus boamadu neelas täies ulatuses elevandi. Ta joonistas sellesama pildi, kuid kui ta näitas seda täiskasvanutele, nägid nemad selles pildis üht tavalist kübarat. Viimane näitab seda et laps võib olla ka väga elutark ja öelda nii mõndagi väga tabavalt, seega tasub kuulata nii noort kui vana.