Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seni tundmatuid taimi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas. Kartulisse suhtuti tükk aega umbusklikult ja kasutati loomatoiduna. Alles 18 sajand jõudis kartul söögilauale. Tubakat seevastu peeti arstirohuks just kopsuhaiguste vastu. Negatiivset oli maadeavastusega niipalju et toodi kaasa mitmeid haigusi, kõige hullem süüfilis. Majandusele mõjus maadeavastus seevastu hoopis paremini. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Seetõttu oligi kogu idamaine vürtsikaubandus portugali käes. Nende kahe riigi võim maailmameredel ei püsinud kaua. Riigid nagu Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa rajasid tähsamad kaubasadamad ja hakkasid samtui tegelema suuremas jaos kaubandusega. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt suur. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse- varustasid linna või küla
Reisi lõpuosa Reisi tähtsus Ümbermaailma reisi marsuut Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Austraalia avastamine 1606. aastal avastas hollandlane Wilhelm Jansz(oon). Ta avastas Cape Yorki poolsaare ja ühtlasi Austraalia kontinendi. Hollandlased olid ka aktiivsed Austraalia esmauurijad, kaardistades kogu mandri loode ja lääneranniku. Suure maadeavastus perioodi Kuulsamad meres õitjad Bartolomeu Diaspurjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Christoph Kolumbus 1492. aastal ületasKastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Vasco da Gamaesimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Giovanni Caboto 1497. aasta PõhjaAmeerika uurimine oli eurooplaste esimene reis sellele mandrile pärast norralaste reise 11. sajandi alguses.
Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see ...
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid. Kaupmehed unistasid suurtest kasumitest, kuningad soovisid uusi maid ning rikkusi. Samuti oli Euroopa kohati üleasustatud ning lihtrahvas kanna...
Kolumbus. Ajaloo iroonia tahtel võiksid kõik itaallased olla uhked eriti Cabot´ üle ja 18 palju õigustamatult, sest tema õige nimi oli tegelikult Giovanni Gaboto ja ta oli kaheldamatult itaallane, ainult Inglismaa teenistuses. (Ceram 1978:20). * Lisa 2. (Joonis 3, 4 ja 5) Olgu kuidas on: ikkagi ei tasu Ameerika Itaalia Ajalooseltsilt ära võtta nende Kolumbust. Sellegipoolest jääb ta maadeavastus ajastu peakujuks, kuigi ta ei näinud kordagi Põhja-Ameerika mandrit ning samas ta uskus elu lõpuni, et on avastanud India. Kolumbus oli- selles pole kahjuks kahtlust- esimene orjakütt Ameerika mandri ees olevatel saartel. Kõige negatiivsem ütlus tema kohta: ta tõi orjuse Ameerikasse ja süüfilise Euroopasse (süüfilis oli Kesk-Ameerika suhteliselt süütu haigus, mis alles siis, kui Kolumbuse madrused selle kaasa tõid, muutus Euroopas kohutavaks taudiks)
Suured maadeavastused Kuni keskaja lõpuni oli Eurooplaste ettekujutus maailmast üpris piiratud. Lisaks Euroopale teati põhja-Aafrika rannikut ja Lähis-Ida rannikut. Venemaast olid üpris hägused ettekujutused. 13. Sajandil oli Veneetsia kaupmees Marco Polo käinud Hiinas. Sellest kirjutati isegi raamat, aga see oli üpris fantaasiarikas. Maadeavastuste põhjuseid oli mitu: 1) Lähis-Idast tulid kõige kallimad kaubad. 2) Kaugelt tulnud kaubad olid väga kallid, sest vahendajaid oli palju. 3) Hakkasid levima jutud, et kusagil kaugel on suured rikkused. Retked tegid võimalikuks järgmised asjaolud: 1) Võeti kasutusele paremad laevad. 2) Hakati kasutama ka kompassi. 3) Tekkisid esimesed algelised maakaardid. Esimestena alustasid retkedega 15. Sajandil portugallased. Nad sõitsid piki Aafrika rannikut lootes, et see ei ulatuks kaugele ning siis nad tahtsis sõita ida suunas. Aafrika oli suur j...
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tekke eeldused on maadeavastus, mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides
Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte? Hakkan arutlema, kellele olid maadeavastused kasulikud, mis neile kasulik oli ja kasu tõi ning kellele oli see hoopiski kahjulik ja mis neile selle juures kahjulik oli. Maadeavastus retked tõid eelkõige suurt kasu eurooplastele, kelle maailmapilt avardus. Nad avastasid otsetee Indiasse, tänu millele sai nüüd luksuskaupu ja vürtse euroopas odavamalt kätte ning kui enne oli tuntud kolm maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika siis nüüd täienes see loetelu Ameerikaga, mida hakati kutsuma Uueks Maailmaks. Lisaks sellele saadi teada, et on olemas Vaikne ookean, milletõttu osati maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata ning merekaubanduse ja meresadamate tähtsus tõusis tunduvalt. Euroopas hakkasid levima ka uued põllukultuurid nagu mais, kakao, kartul, tomat jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa rahamajanduse arengule. Suured maadeavastused ja kulla otsingud tõid ka palju kahju. Kulla otsingu...
1440.a - trükimasin 1454.a paavsti dokumendid piibel Gutenbergi trükimasin Metallist valatud üksikud tähed Sai tähti taas lahti võtta Kerge ja kiire Raamatud - odavamad ja kättesaadavamad Hariduse ja teaduse kiirem areng Inkunaablid Trükikunsti leiutamisest kuni 1500.a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000 Maadeavastused maailmapildi avardajana Maadeavastus sai suure alguse aastal 1492 Algas Euroopast Meretee Indiasse, Kagu-Aasiasse ja Ameerika Ebatäpsed mõõteriistad Kes oli Cristoph Kolumbus? Christoph Kolumbus (1451-1506) Itaalia meresõitja 1492 (Nina, Pinta ja Santa Maria) 12. oktoober 1492 Indiaanlased Viikingid Kes oli Vasco da Gama? Vasco da Gama (1460-1524) Portugali meresõitja 170 mehest jai ellu 55 Leidis meretee Indiasse ( 20. mail 1498) Hea Lootuse neem Kes oli Fernão de Magalhães
Keskaeg Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida- Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. algus...
Minu Mõtisklus keskajast Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuva...
türklased. Hispaania XVI. saj võimsaim suurriik. 1492. a Ei saanud türklaste üle võimu. vallutati araablaste võimu pärandina püsinud Granada. Maadevastustega Ameerikasse said nad sealgi hiigelvaldused. Sõjalaevastik. Maa tagasi vallutamist nim. rekonkista, maadeavastus retked. Türgi Võimsaim riik XVI saj. alguses Võitlesid Vahemerel ülemvõimu Lähis- Idas ja Vahemere piirkonnas. pärast Hispaaniaga. Kõik riigid 1453. a Konstantinoopoli püüavad Türgit üle trumbata. vallutamine, pärast seda vallutasid suured alad Kagu-Euroopas. Rootsi 1521. rahvaülestõusu tagajärjel sai Hiliskeskajal Taani võimu all. Taani
KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põh...
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt.
Sotsialistid ehk utopistid mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust. Marksism Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. 1. Kolm eeldust valgustusajastuks koos selgitustega? Maadeavastus Teaduse ja tehnika areng Maailmapildi avardumine Hariduse levik (renessanss ja reformatsioon) Valgustatud absolutism Parima ja ideaalse ühiskonna otsimine Rahulolematus feodaalkorraga 2. Valgustusajastu põhitunnused?(3) Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, inimõigusi, demokraatiat ja teadust 3
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31
Reformatsioon 16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana
mõrvatakse, aitab noortel kokku saada, võtab omale ka abilised, maine armastus viib ainult õnnetuseni, Celestina filosoofilised kõned, loodus ja loomulikud tunded · Euroopas algab realistlik proosakirjandus Juan de Timoneda (1520-1538) · jutukirjanik · ,,El patrañuelo": hispide vallutused, indiaanlased, nende kombed, kokkupuude uue ja teistsuguse maailmaga · tähtsad ka ajaloolised kroonikad, sest sealt algas maadeavastus · tähtis osa oli hisp ajakirjanikel Ameerika tutvustamisel Hernan Cortés (1485-1547) · Mehhiko vallutaja, alistas asteekide valitseja · Hisp hakkas alla käima, kui ülejäänud maailm hindas rohkem maiset, materiaalsust · ,,Cartero de relacion" ülevaatekirjad kuningale oma vallutuskäigust · kirjutanud ka Ameerikast · Euroopa tehnikaareng halvas indiaanlased, valged olid hobused endale allutanud, see tekitas viha ja segadust pärismaalastes
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Thudorute dünastia, kus teguteses järjeidevalt parlament. Kuningas ei olnud kohustatud arvestama parlamendiga, pigem vastupidi. Prantsusmaa Valoiside dünastia, 14. ja 15. sajandil kutsuti kokku veel generaalstaate kokku, siis aga unustati ära nende kutsumine. Hispaania, varauusajal kerkib esile Hispaania, kes liidab kõik väikesed riigid Pürenee poosaarel. 15. sajandil liitus personaal uniooni kaudu Portugal. Hisappani arahastas 15 sajandi ja 16. Sajandi lõpul maadeavastus retki, mille tõttu on Hispaanlased Lõuna ja Ladina Ameerika koloniseerijad. Saksa Rahva püha roomariik on jätkuvalt killustunud, keisrit enam ei valita, alates 1438. aastast kuulus keisri tool Habsburgidele. Pühja ja Ida-Euroopa 1453 Konstantinoopoli vallutamisega lõpeb ka Bütsantsi riigi ajalugu ning pannakse alus Türgi Seldzuki suurriigile, kes aliendas oa piire Balkani poolsaarel ning jõuab Lõuna-Ungarini välja. Poolal oli personaal unioon Leeduga ja koos vallutati suur osa
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal läbis väina Vene teenistuses taanlane Vitus Bering, andes sellele oma nime. Tegelikke looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi Kanada arktilise saarestiku. Taani kuningas Christian IV lootis just Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda. Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj. keskpaigas tõdemusega, et laevasõiduks on see jääolude tõttu
väljendamiseks vajas uut kultuuri. Selle uue kultuuri peamiseks kandjaks said humanistid, kelle peaeesmärgiks oli vaba isiksuse arenemise kaitsmine. Nad olid veendunud, et vabanemine keskaegse paine alt avardab inimese tegevussfääri ning et inimese võimalused on piiramatud. See usk innustas otsingutele ja saavutustele kõikides valdkondades, soodustades paljude teadusharude arengut. Töötati välja heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria, sooritati hulgaliselt maadeavastus reise, leiutati trükikunst, kujunesid kirjanduskeeled jne.jne. Renessanss (15. 17.saj.) jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks vara, kõrg- ja hilisrenessansiks, olles eri maades erineva ulatusega. Itaalias on varaseim 13.-14.saj. olnud eel- e. protorenessanss (trecento), sellele järgneb vararenessanss 1400-1500 (quattrocento), kõrgrenessanss 1500-20/30 (cinquecento) ja hilisrenessanss 16. Saj. teisel poolel. Üleminekut renessansilt barokki 16.saj. lõpul nimetatakse manerismiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
