Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis
2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus.
Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad l d olenevad l d nende d töö tööpanusest. t
SKP eii näita äit ühi ühiskonna k h heaolu, l k kuigi i i iseloomustab riigi majanduslikku arengut.
Kas SKP kiire kasvu taga on üks ülirikas ja miljon vaest või miljon keskklassi esindajat ja üks vaene, seda SKPst välja ei loe.
3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Lõpptoodangu mõiste Tavaliselt on ühe ettevõtja lõpptoodang teisele ettevõtjale tooraineks e. Selleks, et mingit toodangut mitu korda ei Selleks lähteproduktiks teisele toodangule. arvestataks kasutatakse SKP arvutamisel nn. lisandunud väärtuse (LV) meetodit.
1 2 3 4
Talunik Veski Leivatehas Kauplus p Tarbija j
1. LV = 100 krooni (müük) Restoran 2. LV = 100 + 50 = 150 krooni 3. LV = 150 + 100 = 250 krooni 5
4. LV = 250 + 25 = 275 krooni 5. LV = 275 + 5 = 280 krooni SKPs on arvestatud ainult seaduslikud tehingud !
Varimajandus ? Koduperenaised ? 4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtus SKP-st (%)
60
50
40
30
20
10
0 Kanada Soome Suurbritannia Eesti Poola Leedu Ukraina
Varimajanduse osatähtsus SKP 2010 a. 5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtsus Eestis SKP-st (%)
12
10
8 s, % osatähtsus
6
4
2
0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
aastad
6 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Mis on majanduslik tõus või langus ?
1. Ühest vastust sellele ei ole, kuna tegemist on komplekse nähtusega. 2. Lihtsustatult loetakse languseks seda, kui on toimunud SKP vähenemine kahe järjestikkuse kvartali jooksul. 3. Eestis on alates krooni kasutuselevõtmist 1992 a. juunist toimunud kaks majanduslikku langust, momendil oleks siis kolmas käsil. 4. USA-s USA s on pärast II maailmasõda langusperioode olnud kümme keskmise pikkusega 11 kuud. Tõusuperioodi pikkus on keskmiselt 45 kuud.
7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP 3500 Q* 3000
2500 SKP lõhe Q 2000
1500
1000
500
0 1940 1950 1960 1970 1980 1986
Tegelik g (Q) jja potentsiaalne p (Q*) (Q ) SKP. Erinevust tegeliku g jja potentsiaalse p SKP vahel nimetatakse SKP lõheks. Q=Q-Q*. 8 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Potentsiaalne SKP (Q*) on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital ) oleksid täielikult rakendatud. k d t d JuhulJ h l kui k i lähteandmed läht d d on kättesaadavad, kätt d d saab b potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost.
Potentsiaalse SKP leidmine on suhteliselt tülikas ning see arvutatakse k allpool ll l toodud d d seose abil: bil
Q* =F(toodang; Q F(toodang; tunnid ; töötajad; elanikkond)
9 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamine saadud tulu (t t i ) meetodil (tootmise) t dil
Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) Üürid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #1 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #2 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #3 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #4 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #5 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #6 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #7 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #8 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #9 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #10 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #11 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #12 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #13 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #14 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #15 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #16 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #17 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #18 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #19 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #20 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #21 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #22 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #23 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #24 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #25 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #26 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #27 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #28 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #29 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #30 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #31 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #32
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Loengu temaatika
  • Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) mõiste
  • Tegelik ja potentsiaalne SKP
  • SKP komponendid
  • Reaalne ja nominaalne SKP
  • Reaalne ja nominaalne SKP
  • Töötuse probleemid
  • SKP arvutamine Eestis
  • Lembit Viilup PhD IT Kolledž
  • Definitsioon
  • Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) …
  • Lõpptoodangu mõiste
  • Kanada
  • Soome
  • Suurbritannia
  • Eesti
  • Poola
  • Leedu
  • Ukraina
  • Varimajanduse osatähtsus Eestis SKP-st (%)
  • Mis on majanduslik tõus
  • SKP vähenemine
  • Tegelik (Q) ja potentsiaalne (Q*) SKP. Erinevust tegeliku ja potentsiaalse
  • SKP vahel nimetatakse SKP lõheks
  • Q=Q-Q*
  • Potentsiaalne SKP (Q*) on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul
  • Potentsiaalse SKP leidmine on suhteliselt tülikas ning see
  • Q* =F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond)
  • Q F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond)
  • SKP arvutamine saadud tulu
  • tootmise) meetodil
  • Sisemajanduslik
  • SKP arvutamine kulutuste meetodil
  • Sisemajandusliku kogutoodangu komponendid
  • III. Valitsuse ostud
  • Mitte segi ajada valitsuse kulutustega, kuna sotsiaalmaksed
  • pension jne.) ja kõikvõimalikud abid arvestatakse tarbimisena
  • Valitsuse ostu all mõeldakse kaupade ja teenuste ostu
  • IV Netoeksport e väliskaubandusbilanss
  • IV. Netoeksport e. väliskaubandusbilanss
  • Eesti väliskaubandusbilanss on olnud läbi aastate valdavalt
  • Nominaalne SKP
  • Reaalne SKP
  • Reaalne ja nominaalne SKP (USA näide). Reaalne SKP (Q) leitakse
  • Ostujõu pariteet
  • Töötuse probleemid
  • Inflatsioon
  • Tööjõu
  • Kaubavahetus
  • Eelarve
  • Intressimäärad
  • Töötus täieliku tööhõive korral (U*)
  • NB! Ei loeta tööjõu kooseisu
  • Töötus täieliku tööhõive korral (U )
  • Töötaoleku määr U leitakse
  • Loomulik töötaoleku määr
  • Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun’i valemi abil
  • Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun i valemi abil
  • U - töötaoleku määr
  • U* töötus täielike tööhõive korral
  • U* - töötus täielike tööhõive korral
  • SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos
  • SKP on näitaja, mille langus sunnib
  • Riigikogul on SKP languse järel kohe probleem!
  • Fiskaalpoliitika
  • Valitsuse eelarvepoliitika
  • Hõlmab maksumäärade ja
  • majanduse ülekuumenemine)
  • Tuleks langetada makse
  • Tuleks tõsta makse, vähendada
  • eelarvet)
  • Monetaarpoliitika
  • Eestis viib ellu
  • Realiseeritakse rahapakkumise
  • Monetaarpoliitika puudutab ka
  • Rahapakkumist vähendatakse
  • Juhul
  • Tulupoliitika
  • Kolmas enamlevinud võimalus
  • Väljendit “tulupoliitika” kasutatakse siis
  • Väljendit
  • SKP arvutamine Eestis
  • Märkus!
  • SKP arvutamisel
  • Saadud näitaja on SKP baasilistes hindades
  • Saadud näitaja on SKP baasilistes hindades, milles ei sisaldu
  • Eestis
  • SKP arvutatakse jooksev- või püsivhindades
  • Järg
  • Järgneb
  • Senaator R.Kennedy ütles 1968 aastal oma valimiskampaania ajal
  • SKP iseseenesest ei luba head tervist teie lastele, ei taga nende
  • SKP kõike kokkuvõtlikult, eeldades, et miski teeb elu jõukamaks ja

Teemad

  • Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta
  • jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus
  • on teisest küljest aga ka
  • töötajate ja
  • ettevõtjate
  • sissetuleku mõõt, kuna töötajatele
  • d töö
  • on ühelt poolt
  • toodangu
  • mõõt
  • makstavad palgad olenevad nende tööpanusest
  • SKP i äit ühi k
  • k i i
  • SKP ei näita ühiskonna heaolu, kuigi
  • iseloomustab riigi majanduslikku arengut
  • Kas SKP kiire kasvu taga on üks ülirikas ja miljon vaest või
  • miljon keskklassi esindajat ja üks vaene, seda SKPst välja ei loe
  • Selleks et mingit toodangut mitu korda ei
  • Tavaliselt on ühe ettevõtja lõpptoodang
  • teisele ettevõtjale tooraineks e
  • lähteproduktiks teisele toodangule
  • Selleks, et mingit toodangut mitu korda ei
  • arvestataks kasutatakse SKP arvutamisel
  • nn. lisandunud väärtuse (LV) meetodit
  • Talunik
  • Veski
  • Leivatehas
  • Kauplus
  • Tarbija
  • LV = 100 krooni (müük)
  • Restoran
  • LV = 100 + 50 = 150 krooni
  • LV = 150 + 100 = 250 krooni
  • arvestatud
  • ainult
  • LV = 250 + 25 = 275 krooni
  • LV = 275 + 5 = 280 krooni
  • seaduslikud tehingud !
  • Varimajandus?
  • Koduperenaised ?
  • Varimajanduse osatähtus SKP-st (%)
  • Varimajanduse osatähtsus SKP 2010 a
  • osatähtsu
  • aastad
  • või langus ?
  • Ühest vastust sellele ei ole, kuna tegemist on komplekse nähtusega
  • Lihtsustatult loetakse languseks seda, kui on toimunud
  • kahe järjestikkuse kvartali jooksul
  • Eestis on alates krooni kasutuselevõtmist 1992 a. juunist toimunud kaks
  • majanduslikku langust, momendil oleks siis kolmas käsil
  • USA-s on pärast II maailmasõda langusperioode olnud kümme
  • USA s on pärast II maailmasõda langusperioode olnud kümme
  • keskmise pikkusega 11 kuud. Tõusuperioodi pikkus on keskmiselt 45 kuud
  • SKP lõhe
  • kõik
  • tootmistegurid
  • maa
  • töö
  • kapital)
  • oleksid
  • täielikult
  • d t d
  • kätt
  • rakendatud. Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saab
  • potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost
  • arvutatakse allpool toodud seose abil
  • t i )
  • t dil
  • tootmise) meetodil
  • koguprodukt (SKP)
  • Üürid
  • Intressid
  • Kasumid
  • Töötasud ja
  • palgad
  • Lõpptoodetele ja
  • teenustele tegelikult
  • tehtud kulutused
  • Tegelikud kulutused
  • investeeringuteks
  • Tegelik
  • netoeksport
  • X – Z)
  • Tegelikud kulutused
  • Tegelikud
  • tarbimisele
  • Tegelikud
  • riigiostud
  • a) tarbimiskulutused (moodustavad SKP –st ca 65%)
  • kiirelt tarbitavad kaubad
  • kestuskaubad
  • b) investeeringud
  • välisinvesteeringud (ei arvestata rahvuslikus koguproduktis e RKP s)
  • välisinvesteeringud (ei arvestata rahvuslikus koguproduktis e. RKP-s)
  • kodumaised erainvesteeringud
  • Investeeringute osatähtsus SKP –s on väga erinev, kriisiaastatel 2
  • Investeeringute osatähtsus SKP s on väga erinev, kriisiaastatel 2
  • %, tõusuaastatel 12-17%
  • Investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse
  • Kui investeeringutest arvestatakse maha amortisatsioon, saadakse kodumaised
  • netoerainvesteeringud
  • netoerainvesteeringud
  • Amortisatsioon on sisuliselt ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned
  • jne.) asendamine
  • i j d
  • k l t
  • pension jne.) ja kõikvõimalikud abid arvestatakse tarbimisena
  • negatiivne. USA –l negatiivne alates 80 a. algusest
  • USA kaubavahetussaldo (miljard Euro)
  • Eesti kaubavahetussaldo (miljard Euro)
  • SKP arvutatakse kõigi turul
  • müüdud kaupade ja
  • SKP suureneb
  • teenuste summeerimise teel
  • Tänu tootmismahu suurenemisele (majanduslik kasv)
  • Tänu hinnatõusule (määramatus)
  • arvutatakse igal aastal kehtivates hindades
  • arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast
  • igaaastase hinnaindeksiga
  • Y = PQ
  • Y – nominaalne SKP
  • Q – reaalne SKP
  • Q reaalne SKP
  • P - hinnaindeks
  • Kasutatakse tarbija- ja tootjahinna indeksit ning SKP deflaatorit
  • SKP deflaator konstrueeritakse kõigi majanduses ostetud kaupade alusel
  • Reaalne SKP, 1982 a
  • hindades
  • Reaalne SKP, 1970 a. hindades
  • E i
  • d SKP õ dl
  • i k t l b k
  • Erinevate maade SKP võrdlemiseks tuleb konverteerida
  • näitajad võrreldavatesse rahaühikutesse
  • Ühisele näitajale viidud SKP korral kaob võrdlus ostujõu
  • Selle puudujäägi parandamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi
  • õi t t
  • erinevuste üle
  • mõistet
  • PPP näitab, milline raha kogus ühel maal oleks ekvivalentne selle
  • kogusega kuskil mujal pärast konverteerimist
  • Seega SKP mõõdetuna ostujõu pariteedi vahetuskurssi kasutades
  • nimetatakse SKP-ks ostujõu standardite alusel
  • kogusega kuskil mujal pärast konverteerimist
  • Näiteks tass kohvi Eesti ja tass kohvi Norras
  • Töötus on SKP-ga seotud kaudselt, kuid
  • töötuse kaudu on välja pakutud mõningad
  • seosed SKP muutuste hindamiseks
  • Töötuse klassifitseerimine
  • tööt
  • d õi
  • Struktuurne töötu – kas puuduvad oskused või asuvad
  • nad seal, kus lihtsalt pole tööd
  • Friktsionaalne töötu - vahetab momendil töökohta
  • töötus siis kui kõigil
  • Heidutatud töötaja – pole tööd ja on loobunud otsimisest
  • töötus siis, kui kõigil
  • kellel on vajalikud oskused ja kes tahavad ka töötavad
  • Töötaoleku määr U leitakse
  • Töö t ij d / (Tööt j d + Töö t ij d)
  • U = Tööotsijad / (Töötajad + Tööotsijad)
  • Täieliku tööhõive
  • lähedane seisund
  • Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun’i valemi abil
  • Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun i valemi abil
  • Sisuliselt kujutab endast
  • SKP lõhet mõõdetuna %
  • Q* - Q) /Q
  • kus, Q* - potentsiaalne SKP
  • SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos
  • U > U*
  • siis p
  • U < U*
  • Q – tegelik SKP
  • Q*- potentsiaalne SKP
  • U – töötaoleku määr
  • U töötaoleku määr
  • U*- täielik tööhõive
  • p – inflatsioon
  • äit j
  • ill l
  • poliitikuid tihtipeale kriitiliselt üle
  • vaatama senikasutatud majanduspoliitika
  • jä l k h
  • riiklike kulutuste muutmist
  • Majanduskasvu
  • pidurdamine
  • Majanduslanguse
  • pidurdamine
  • majanduse ülekuumenemine)
  • p du d
  • valitsuse kulutuse (eelarvet)
  • suurendada valitsuse kulutuse
  • eelarvet)
  • riigipank
  • riigipank
  • kasvumäära muutmise teel
  • intressimäärasid, kuid siin on
  • pakkumine
  • suureneb
  • kiireneb
  • üldiselt
  • seosed märksa keerulisemad
  • inflatsioon
  • tavaliselt siis, kui inflatsioon
  • on liiga kõrge
  • rahapakkumise
  • suurenemine
  • inflatsioonile
  • mõju ei avalda langevad suure
  • tõenäosusega intressimäärad
  • inflatsiooni pidurdamiseks
  • inflatsiooni pidurdamiseks
  • tulupoliitika
  • kasutatakse siis
  • kui ei taheta välja öelda, et tegemist on
  • palkade ja hindade kontrolliga
  • Teised majandusteadlased jälle
  • majandusteadlasi
  • eitavad
  • arvavad, et tulupoliitika on
  • ainuke
  • lootus
  • inflatsiooni
  • peatamiseks
  • majanduse
  • igasuguseid tulupoliitika vormid
  • tagasi, kuna see võib mõjutada
  • konkureerivate
  • turgude
  • langusperioodidel
  • efektiivsesse toimimisse
  • Aluseks võetud rahvamajanduse
  • arvepidamise süsteem SNA (The
  • f N i
  • System of National Accounts) ja
  • arvutatakse kolmel meetodil
  • Tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust
  • vahetarbimise mahaarvamine
  • Tarbimise meetodil, kus aluseks on lõpptarbimine, k.a
  • investeeringud ja ekspordi – impordi saldo
  • Sissetulekute meetodil, mille puhul leitakse SKP lisandväärtuse
  • komponentide summeerimisel
  • Eesti Statistikaamet arvestab ka
  • varjatud majandustegevust
  • Hindamisel kasutatakse otseseid ja kaudseid infoallikaid ning sensitiivanalüüsi
  • Hindamisel kasutatakse otseseid ja kaudseid infoallikaid ning sensitiivanalüüsi
  • Kooskõlas
  • rahvusvaheliste
  • reeglitega
  • SKP arvutamisel arvestatud varimajandust
  • ehituses
  • kaubanduses
  • teeninduses
  • hotellinduses
  • toitlustuses
  • tootmise meetodil
  • leitakse tegevusalades toodetud
  • lisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad
  • finantsvahendusteenused
  • milles ei sisaldu
  • netomaksud
  • viimaseid
  • arvestatakse
  • tervikuna
  • rahvamajandusele
  • koosnevad
  • netomaksud
  • maksudest
  • toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel
  • baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades
  • püsivhindades
  • võimalda
  • võrrelda
  • erinevad
  • perioode
  • jooksevhindades
  • võimaldab
  • analüüsida
  • mingi
  • perioodi
  • majandusstruktuuri ja arvutada suhtarve
  • Eesti püsihindade aluseks oli varem 1995. aasta hinnad, nüüd on
  • baasaastaks aasta 2000
  • Majandustegevuse koondnäitajad
  • SKP on enamlevinud majandustegevuse koondnäitaja, kuid kaugeltki mitte ainuke. Reaalses elus
  • kasutatakse kokku viit erinevat näitajat mis erinevad üksteisest lekke liikide ning suuruste poolest
  • kasutatakse kokku viit erinevat näitajat, mis erinevad üksteisest lekke liikide ning suuruste poolest
  • Leke majandustegevuse hindamisel on kulutuste voost maha arvestatud maksude või kokkuhoiu
  • arvväärtus
  • Vaatleme kuidas kujunevad erinevad majandustegevuse koondnäitajad
  • Vaatleme, kuidas kujunevad erinevad majandustegevuse koondnäitajad
  • Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded
  • Väärtuse langus
  • põhivara ümberhindamine)
  • Tulemus:Rahva
  • majanduse puhas
  • Kaudsed ärimaksud
  • toodang
  • Tulemus: Rahvatulu
  • Jaotamata kasum
  • järgneb
  • Sotsiaalkindlustus
  • Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded
  • maksude ja intresside
  • maksude ja intresside
  • tagasikanne
  • Tulemus: isiklik
  • tulu
  • Üksikisiku tulumaks
  • Tulemus : käsutada olev
  • isiklik tulu
  • Jaguneb
  • Isiklik
  • tarbimine
  • Isiklikud hoiused
  • Intresside tasumised
  • kulutuse liik kas lülitatakse SKP või ei näide
  • Lõpptarbimiskaubad jah
  • ja teenused (SKP)
  • Kulutused jah
  • a. Pikaajalised kaubad jah autod, televiisorid, mööbel
  • b Lühi j li d k
  • iid d j l
  • b. Lühiajalised kaubad jah toit, riided, jalanõud
  • c. Teenused jah juuksur, reisimine
  • Erainvesteeringud jah
  • a. Muutused varas jah
  • b. Pikaajalise kasutusega
  • seadmed jah traktorid, autod, arvutid
  • c. Ehitused
  • t i h
  • i. Tootmishooned jah tehased, kontorid, kaubanduskeskused
  • ii. Elamuehitus jah elumajad
  • kulutuse liik kas lülitatakse SKP-sse või ei näide
  • Valitsuse ostud ja
  • Valitsuse ostud ja
  • teenuste kasutamised jah
  • a. Kulutused jah politseijaoskonnad, linna pargid
  • b. Investeeringud jah haiglad, koolid
  • Väliskaubandussaldo jah
  • B. Valitsuse maksed ei sotsiaal- ja tervisekindlustus
  • töötute abirahad
  • C Eraettevõtluse vahetooted
  • rauamaak nisu
  • C. Eraettevõtluse vahetooted ei rauamaak, nisu
  • D. Kasutatud kaupade eraostud ei kasutatud majad ja autod
  • E. Mittekaubalised tegevused ei
  • Vaba aja väärtus ei teleka vahtimine, tennisemäng
  • Olemasoleva pika kasutusajaga
  • objekti teenindamine ei maja väärtuse hinnanguline tõstmine (vt. A1)
  • Saastemaksumus ei sudu maksumus, vee reostus
  • Illegaalne tegevus
  • Narkootikumi müük vargus
  • Illegaalne tegevus ei Narkootikumi müük, vargus
  • järgmist
  • lit ti
  • l i i ld k
  • hariduse kvaliteeti ega lõbu nende mängudes. Seal ei sisaldu ka
  • poeesia ilu, abielude kestvust, avalike arutelude intelligentsust ega
  • ametkondade intriige. SKP ei mõõda meie pealehakkamist, samuti
  • ametkondade intriige. SKP ei mõõda meie pealehakkamist, samuti
  • mitte meie arukust ega ustavust oma kodumaale. Samas aga mõõdab
  • see miski võib meile jutustada kõike Ameerika ootustest ning
  • mõõdab ka seda nähtamatut, mille põhjal me oleme uhked selle üle
  • et me oleme ameeriklased
  • et me oleme ameeriklased

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

39
pdf
Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid
30
docx
Majanduse loengud 9-17
72
docx
Majanduse alused
30
pdf
Seminar 2 - SKP leidmine
60
pdf
Loeng 1 - Sissejuhatus makrookonoomikasse
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
196
pdf
Makroökonoomika
89
docx
Mikro- ja makroökonoomika konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !