saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika,...
Vana Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted 15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.) 1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivima...
saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa , Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondad...
HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus va...
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euro...
Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks...
Jüriöö ülestõus: 13431345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Taani alad müüakse Saksa ordu Liivimaa harule: 1346 müüb Valdemar IV Atterdag Taani alad Saksa Irdu Liivimaa harule 19 000 marga eest. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: 13 saj Liivimaa haldusjaotus : Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist 13. saj. jagasid võitjad Eesti omavahel. Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1) Taanile läks Harju-Viru. maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. 2) Liivi orduriik suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt...
Ajaperioodid 1561 1629 Kolme kuninga aeg ( ainult Lõuna Eestis ) Rootsi, Poola, Taani Eesti minek Rootsi alla * 1629 Sõlmivad omavahelises sõjas Altmarki vaherahu Poola ja Rootsi, nii läheb kogu Lõuna Eesti Rootsile. 1629 Rootsi aja algus. * 1645 Sõlmivad omavahelises sõjas vaherahu Taani ja Rootsi ning saaremaa läheb Rootsile. * Viimasena saab Rootsi Ruhnu 1660. aastal * Rootsi riik on 17. sajandil ümber Läänemere. * 17. sajandil kuulusid Rootsi alla 7 Riiki : Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa. Haldusjaotus * Eestimaa Kubermang : ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa ) * Liivimaa Kubermang : ( Pärnumaa, Tartumaa, Riia maakond, Võnnu maakond + alates 1645 Saaremaa ) Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja a...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muin...
Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi...
klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...
Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim. Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa. Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud. Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimin...