Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed. Vaid laiade lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed on jänesekapsa, laanelill ja leseleht. Laanemetsa all leidub enamasti rikkalikult samblaid. Vahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. Harilik jänesekapsas Harilik jänesekapsas on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Jänesekapsa taime kõrgus on 7–15 cm. Taime kolmetised juurmised lehed meenutavad ristikulehti ja on maitselt hapud, jänesekapsal kõlbab süüa nii lehed, varred kui ka õied.
Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline
segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline.Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtena sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, laanelill, leseleht, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg.
Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. 1. Taimed Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme
3 Taimestik: Salumetsa alustaimestik on väga rikkalik. Siinsed taimeliigid on enamasti nõudlikud mullaviljakuse suhtes, aga varjutaluvad. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. 4 Salumetsa selgroogsed loomad: Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum puuliik on kuusk.
plant- enrico/5662204996/ identification.co.uk/skye/ericaceae/vacc inium-vitis-idaea.htm Rohurindes Esinevad: – kilpjalg Pteridium aquilinum – harilik leseleht Maianthemum bifolium – palu-härghein Melampyrum pratense – võnk-kastevars Deschampsia flexuosa Laanelill http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/laanelill.h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum
Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed. Vaid laiade lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed on jänesekapsa, laanelill ja leseleht. Laanemetsa all leidub enamasti rikkalikult samblaid. Vahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. Harilik jänesekapsas Harilik jänesekapsas on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Jänesekapsa taime kõrgus on 7–15 cm. Taime kolmetised juurmised lehed meenutavad ristikulehti ja on maitselt hapud, jänesekapsal kõlbab süüa nii lehed, varred kui ka õied.
Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb sammaldest ja samblikest. Loodehmik Metsakäharik Lood-Jõhvsammal Põdrasamblik Palusammal
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirikkus
vorstirohi Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi Pulsatilla Karukell P`yrola Uibuleht Ranùnculus Tulikas Rhinànthus Robirohi Rùmex Oblikas Sc`irpus Kõrkjas [stsirpus] Silène Põisrohi Stellària Tähthein Trientàlis Laanelill Trifòlium Ristik Vacc`inium Mustikas Verònica Mailane V`icia Hiirehernes [viitsia] V`iola Kannike Centaurèa Rukkilill, c`yanus jumikas
Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske (lisa 1), kuid kasvab ka harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl (lisa 6), harilik mustikas, lillakas, kanarbik (lisa 7), kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk (lisa 8), võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill (lisa 9), harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut (lisa 10), harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad
Laulja Jazzmuusik Laulnud koosseisudes Pantokraator, Singer Vinger, Rütmiallikal, Estonian Folk Orchestra, Viljandi Gypsy Jazz Collective, osaleb Rändteatris Vaba Vanker. MAILI METSSALU Näitleja Rändteater Vaba Vanker eestvedaja Viuuli mängija Laulja TOOMAS OKS Purjetaja Pedagoog Müügijuht Laevakapten Lõõtspilli mängija Toomas teeb kaasa koosseisudes Estonian Folk Orchestra, FolkMus, Paha Polly, Tuulelõõtsutajad, Laanelill, Wõro Velled. • https://www.youtube.com/watch?v=ORVM UJ-m_Vw&index=2&list=PLfHP9s552GWsBS OembJVWLXq6Z4NLF-Nl Rüüt-Õtak • https://www.youtube.com/watch?v=2mcMig Jx2xo Rüüt-Orjalaul
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused...
Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas
) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik • Kaksikhammas • Palusammal • Karusammal Loomad Laanemetsas Selgroogsed imetajad Hunt Valgejänes Orav Pruunkaru Linnud Pöialpoiss Must-kärbsenäpp Käbilind Putukad Laanesipelgad Ürask Mullad ● lubjavaesed ● liivased ja savised
*Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Mustikas, jänesekapsas, laanelill. Levinud enamasti Lõuna-Eestis *Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad
ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust. Puhmarinne on sarnane palu-ja nõmmemetsadega. Rohurinne on väga liigirikas, tüüpilisemad on laanelill, jänesekapsas ja leseleht. Jänesekapsast tehakse ka suppe ja salateid ning jänesekapsas sisaldab rohkesti vitamiin C-d. Põõsarinde tavalised esindajad on aju ja harilik pihlakas. Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniatuurset kuuske. Kaksikhammas talub tallamist, kuid ta ei tule liigset päikest. Laanemetsa loomastik: Eesti laanemetsades on vähe loomi, kuid võib kohata väga tihti jänest, kes lausa armastab
männikärsakas. Linnud- Rähn, metskiur, musträhn, metsis(suurekasvuline, mustjat tooni isaslind, eelistab inimestest puutumatuid männikuid, väheneb arv, looduskaitse) Imetajad- Mäger(kuivemad liivakad künkad, uru ümbruses ka viljakamaid metsatüüpe ja veekogu, jässakas, valgekoon mustade vöötidega, hallikas, segatoiduline) Laanemets Puurinne- kuusk, mänd, kask Põõsarinne- sarapuu, pihlakas Puhmarinne- pohl, mustikas Rohurinne- laanelill, jänesekapsas Samblarinne-laanik , kaksikhammas Putukad-Metsakuklased, Kuuse-kooreürask ( emasmardikas muneb käikudesse ja käikudega risti peenemaid käike on moodustanud vastsed. Valmiku tagaosa on nagu sahk millega ta lükkab puidupuru käikudest.) Linnud- must-kärbsenäpp, pöialpoiss(väikseim, 5 g, kollane, musta äärisega triip pealael, pesa nagu pall, üleval ava. Rändlind) Imetajad- Orav, Karu , Jänes(põldudel, niitudel. Metsjänes, valge värvus, suvel hall. Aastas
Võsaülased salumetsa all. Saluilmelisteks võib kõnealuseid segametsi nimetada sellepärast, et neile on iseloomulik lopsakas rohttaimestik, nn. alustaimestik. Enamik saluilmeliste metsade alustaimestiku liikidest (imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo- koeratubakas, ussilakk, võsaülane jt.) kasvavad ka teistes salumetsa rühmades, seevastu tõeliste salumetsade tunnusliigid saluilmeliste segametsade alustaimestikus siiski puuduvad.
· Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Putukad · Putukatele kuuskedest ning mändidest elupaik ja toit. Ürask · Mardikad. Laanesipelgad · Sipelgaliik, kes ehitab kuhilaspesi · Tingimused koosluse püsima jäämiseks.
ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna- Eestis. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurindes kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik mailane, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Jänesekapsas Leseleht Jänesesalat Laanelill Ussilakk Metsakäharik Laanik Harilik raunik Palusammal Salumetsad On kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga
2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt.
Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika a...
Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ). Soomets ( mänd, samblad, tarnad, kanarbik , pilliroog, sookail ). Laanemets ( kuusk , jänesekapsas, mustikas, laanelill ). Salumets ( tamm, pärn, pöök , vaher, sõnajalg, angervaks ). · Miks on looduskaitsele oluline rahvusvaheline koostöö ? Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu jahtimine ( ehk keelustatud ) ning Soomes mitte, siis poleks sellel kaitsel tulemusi. · Miks tänapäeva looduskaitse pole enam haruldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse ? Too näiteid.
sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel. Puuliikidest valitsevad kuused, vähesel määral ka kased ja haavapuud. Alusmets on hõre ja liigivaene. Alustaimestiku tunnusliikideks on laanelill, leseleht, jänesekapsas. Sõnajalgadest laanesõnajalg ja sammaldest laanik. 5 July 22, 2012 Footer text here 6 July 22, 2012 Footer text here Palumetsad Enamasti puhtakujulised männikud. Kuivemates ja toitainetevaesemates paikades kasvavad palukad ehk pohlad. Peale selle kannavad taimed metsatüübile sarnast nime nagu nt
Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Aluspõhja moodustavad kesk-ordoviitsiumi setted.(estonica) Taimkate Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Kõige sagedasemad liigid on mänd, kuusk, haab, lepp ja tamm. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, ülane, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.. (cmsimple.e-ope) Loomastik Kõige levinumad loomad on rebased, hundid, jänesed , ilvesed, kitsed ja muud lodu-, soo-ja palumetsades elavad loomad. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis
A.K.E. esitlused Saiaspetspets Freak456 meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t
on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill, võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks mustikas, pohl, kanarbik, kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Metsa madalaima rinde moodustavad samblad ja samblikud. Nende hulka kuuluvad laanik, karusammal, palusammal ja alpi põdrasamblik. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on
mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Alutaguse faunas meenutavad taigat juhuslike tulnukatena registreeritud taigale iseloomulikud liigid: ahm ehk kaljukass, laanenäär ja habekakk. Alutaguse suurtele metsaaladele on iseloomulik ka lendorava esinemine ja karude rohkus
(mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, suured sõnajalad, angervaks 4. Mis on niidud? Niidud on mitmeaastaste rohttaimede kooslused, mis kuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid. 5. Kuidas tekivad lamminiidud? Nimeta tuntuim lamminiidu ala. Kui jõed või
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõ...
Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik jänesekapsas Jänesekapsas Jänesekapsalised Oxalidales Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik laanelill Laanelill Nurmenukulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik naat Naat Sarikalised Sarikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Metsülane Ülane Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Kollane ülane Ülane Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed
seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad. Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets-
Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline
kuused, arukased, põõsasteks on kadakas, vaarikas, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad jänesekapsas, leseleht, kippjalg, lamba-aruhein, pohl, mustikas. 3) Laanemets muldadeks on moreen- ja gleimullad (viljakad, lubjavaesed, liivased ja savised), puudeks on kuused, männid, haavad, tammed, arukased, põõsasteks on sarapuu, pihlakas, pajupuu, rohttaimede alla kuuluvad mustikas, samblikud, ussilakk, madarad, võsaülane, jänesesalat, laanelill, mailane, sinilill, nurmenukk. 4) Salumets muldadeks on leostunud mullad (viljakad, huumusrikkad, toitaineterikkad, hea veevarustusega), puudeks on tammed, pärnad, vahtrad, jalakad, arukased, haavad, kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi.
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kipp...
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
(22,3% riigi pindalast) Arumetsade liigid. Arumetsade liigid on Nõmme-, Palu-, Laane-, Loo- ja Salumetsad. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas, laanemetsas, loometsas, salumetsas, palumetsas. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas on männid, samblikud ja kanarbikud. Iseloomulikud on ka kukemarjamännikud; Laanemetsas on peamiselt kuused, harvemini kask, lepp või mänd.Alustaimestikus kasvavad mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold; Loometsas on ülekaalus mänd, harvem kuusk või tamm; Alustaimestik on liigirikas, seal kasvavad kuivust taluvad lubjalembesed huumusrikaste metsamuldade taimed; Salumetsades on domineerivaks puuks kuusk, aga on levinud ka laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher ja pärn. Salumetsades on liigirikkad ja arenenud põõsarinded; Palumetsas on ülekaalus männid, neile järgnevad kuused, kased ja haavad. Alustaimestikus kasvavad mustikad ja pohlad.
1. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. 2. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. 3. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. 4. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. 5. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. 9 Laanemets. http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/567/View/Foto/amid/557/language/et-EE/Default.aspx
Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei...
LAANEMETS Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks: liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuurierinevused päeval ja öösel väikesed. PÕHILISED LIIGID: LAANEMETSA TAIMED Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõtt...
põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed. Vaid laiade lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed laanemetsas on jänesekapsas, laanelill ja leseleht. Vahetevahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. 2 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuused katavad umbes 17,6% Eesti metsamaadest. Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks saadi 24
domineerivad kuusikud, kõrge tootlikkus. 1 1.4 Laanemetsad viljakad kasvukohad. Jänesekapsa kasvukohatüüp kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaaziga, leetunud või näivleetunud mullad. Puistud kõrge tootlikkusega, enam levinud kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas: jänesekapsas, laanelill. Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne. Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud. Alusmetsas kuslapuu, pihlakas, vaarikas; alustaimestik liigirikas: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas. Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis. 1
Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, saart, sangleppa. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, sageli esineb tormiheidet. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Levinud küllastunud gleimullad G(o), turvastunud glei G1 ja küllastumata gleimulllad GI1
Rähkmuldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti), paepealsetel muldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti) ja leostunud pruunmuldadel (Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel). 13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed? Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill. Alustaimestiku taimed on varjulembelised. Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed. 13)Kus asub Lahkme-Eesti ja millest on tulnud selline nimetus? Lahkme-Eesti asub Pandivere kõrgustikul. Selline nimetus on tulnud sellest, et sealt saavad alguse väga mitmed jõed ja see on väga allika rikas koht. 14)Mil viisil on eesti loomastikku rikastatud? Sisse toodud ning siin kohastunud: kährik, kobras, oudatra
(Lõhmus, E. 2004). Maa-ameti kaardilt asub selles piirkonnas G0 ehk leostunud gleimuld. (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228. Kõlvik on mets, raielank.Asub reljeefi kõrgemas osas. Arvatavasti kasvas peal kuusk ja mänd. Järelkasvuks pihlaka ja sanglepa võsud. Alusmetsas mustikas, metskastik, leseleht, lillakas, laanelill, kattekold, lakkleht ja metshein(Lõhmus, E. 2004). Raielangi vanus umbes 3 aastat. Leitud mullaprofiil: AO-E-Bg-Cg. Põhjavesi alates 80 cm. Määratud muld: Lk''g ehk gleistunud keskmiselt ehk mõõdukalt leetunud leedemuld, sest see on tekkinud kamardumise ja leetumise koosmõjul, on happeline ning asub ajutiselt liigniiskel alal. Kasvukohatüüp: jänesekapsa-mustika. Huumusprofiiliks niiske moder. Maksustamine: 4393 EEK hektari kohta.
( Tarvastu valla üldplaneering, 2007). Kõige suurem veekogu, mis kaevete lähedale jäi- Võrtsjärv. Järve kaugus ca 500- 700 m. Rohumaa läheduses on endine kuivenduskraav. Mõned aastat tagasi olid tehtud kuivendustööd. Taimedest kasvab rohkem hiirehernest, naati, timutit, kurerehat, valget mesikat. Põllumaal kasvatatakse otra. Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts, jänesekapsas, laanelill, palusammal, mustikas ja pohl. Selles kohas, kus oli tehtud sügavkaeve reljef tasane, katvus 30%. 8 4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1). Joonis 7. Muldade liigiline koosseis 4.2 Muldade lõimislik koostis
Jänesekapsa (mustika alltüüp) muld on viljakam, huumushorisont kuni 25 cm paks. Domineerivad kuusikud võib esineda ka kaasikuid ja haavikuid. Laanemetsad 1)Jänesekapsa kasvukohatüüp esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Puistute keskmine kõrgus võib olla 35-40 m. Kõige levinumad on kuusikud, võib esineda ka kaasikud, haavikuid ja männikuid. Alusmets: kuslapuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu. Alustaimestik: jänesekapsas, leseleht, sinilill, laanelill. 2) Sinilill leostunud või leetjad mullad, tüse huumushorisont. Kõige enam esineb kuusikuid, mida on kahjustanud juurepess. Leidub veel männikuid, kaasikuid, tammikuid, haavikuid. Alusmets: sõstar, kuslapuu, pihlakas, vaarikas. Alustaimestik: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, ussilakk. Salumetsad levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimietel tekkinud muldadel. Muld on viljakas ja seetõttu on puistute koossesi mitmekesine. Esineb nii lehtpuumetsi kui ka
Tallinna lähedal).Hõredad männimetsad samblikurindega,alustaimestik puhmadest kanarbik ja kukemari. 2.Palumets-esineb enamasti liivmuldadel (Lõ-Eesti, Pärnu).Puudest domineerib pika sirge tüvega mänd, väga tugev samblarinne.Alustaimestik: puhmadest pohl (+üksikud samblikud), rohttaimedest paluhärghein. 3.Laanemets-esineb enamasti gleistunud või näivleetunud muldadel. Puudest domineerib kuusk, harvem kask või mänd .Alustaimestik: mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill 4.Loometsad-esineb paepealsetel muldadel (P- ja Lä-Eesti paealadel), õhuke mullakiht. Puudest domineerib mänd, harvem kuusk võ tamm. Alustaimestik: liigirikas, kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed (nt kukehari). 5.Salumetsad-esineb paksu huumushorisondi ning heade niiskustingimustega leostunud muldadel (enamik säilinud Pandivere kõrgustiku äärealad, Mihkli tammik, Järvselja,)( Need on põllutud ja asendunud kuusikute-Viljakad pruunmullad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
