Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Koosolek" - 501 õppematerjali

Õppeained

Koosolekukorraldus -Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
Koosolek

Kasutaja: Koosolek

Faile: 0
thumbnail
5
pptx

Koosolek

Koosolek Gert Kaasik 25.03.14 Firma struktuur 25.03.14 Firma käive Tulu (milj ) 500 450 400 350 300 Tulu (milj ) 250 200 150 100 50 0 2008 2009 2010 2011 2012 25.03.14 Uued töötajad Töömehed Töölised Mati Karu Kati Karu Rein Rebane Juta Jänes Uugu Hunt Minni Nirk Juhan Mäger Jaana Lind 25.03.14 Päevakord Uute töötajate tutvustus Aastaaruande kuulamine Töötajate sünnipäevade pidamis kord Kaebused koristaja lohakuse üle 25.03.14 ...

Majandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti 20.sajandi alguses

c)"Postimehe" liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist...

Ajalugu
291 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhtimise alused

6. Lahkumisintervjuud- Püütakse teada saada kas lahkutakse isiklikel või töistel põhjustel. Sageli seda ettevõtetes ei tehta, ehkki nii mõnelgi juhul annaks see väärtuslikku infot ­ nii tagasisidet organisatsioonis toimuvast kui ka teavet tööturutingimuste kohta. See peaks toimuma inimese tööloleku viimastel päevadel. Juht peaks olema psühholoogiliselt ette valmistunud kuulma ebameeldivat tagasisidet. Peaks tänama inimest väärtusliku info eest. KOOSOLEK . Koosolek või nõupidamine on organiseeritud kokkutulek, mille eesmärgiks võib olla: otsustamine, informatsiooni jagamine, ideede kogumine ja vahendamine, probleemi lahendamine, meeskonnatöö kujundamine. Produktiivse koosoleku kavandamisel ja läbiviimisel tuleks lähtuda:Eesmärk ­ kõikidele osavõtjatele peaks olema arusaadavalt edastatud eesmärgid ja soovitav tulemus.Ruumid ­ leida sobivad ruumitingimused ja vajalikud tehnilised vahendid...

Juhtimine
157 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Meeskonnatöö sünergeetilise efekti maksimeerimine

2.2. Meeskonnaliikmete vahelise informatsioonivahetuse tegemine nii kergeks ja turvaliseks kui võimalik: · asutusesisese elektroonilise posti (näiteks Microsoft Exchange abil) sisseseadmine (Sproull ja Kiesler, 1986, 1492 - 1512) · piisavalt sagedane koosolekute ja temaatiliste arutelude korraldamine Tänapäeva koosolek peab olema lühike ja lööv ­ mitte mingeid pikki ettekandeid ja sõnavõtte, vaid arutada tuleb päevakorras olevaid probleeme ja valupunkte, ka positiivseid aspekte. See peab olema koht, kus igaüks saab hingel parajasti kripeldavat teistega jagada ja tähtsate asjade kohta arvamust avaldada. Sellised koosolekud on kõige tõhusamad, sest inimene ise näeb, et parem on jooksvad küsimused lahendada kiiresti, ennem kui need...

Organisatsiooni psühholoogia
110 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Koosoleku protokoll

Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul : Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5 Linda (toitumisspetsialist): menüü lähtub tervisekaitse nõuetest, lapsed saavad süüa kolm korda päevas, söömiseks on aega 30 minutit. Liina (õpetaja): vaja rohkem arendavaid mänguasju, rohkem vitamiine toidulauale. Kati (õpetaja): Läheks meeleldi lisakoolitusele. OTSUSED Ükshäälselt võeti vastu otsus tõsta kohamaksu, et lastele...

Suulise ja kirjaliku...
90 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Autonoomis küsimused ja vastused

Eesti ajalugu- autonoomia 1) Mil moel muutis autonoomia saavutamine Eesti ühiskonda? 2) Too näiteid, mis ohustas Eesti autonoomiat. 3) Mis suurendas enamlaste populaarsust? 4) Mis muutus peal oktoobripööret Eestis? 5) Kas enamlaste toetus suurenes või vähenes? 6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Näidis - Juhatuse otsus

[ÜHINGU NIMI] JUHATUSE OTSUS [Otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev] Ühingu ärinimi: [ ärinimi] Ühingu registrikood: [registrikood] Ühingu asukoht: [asukoht] Ühingu juhataja [juhataja nimi] otsustab käesolevaga: 1. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 2. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 3. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]. ___________________ juhataja ...

Asjaajamine
58 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Narva Aleksandri kirik

Pildi peale on kirjutatud: Õndsad on puhtad südamed. .Kirik on hisoritsistlikus stiilis, eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda, mis mahutab 5000inimest. Kiriku ajalugu 19. sajandi teisel poolel moodustasid Kreenholmi manufaktuuri töölised Narvas iseseisva koguduse. 1879. toimus koosolek uue eesti kihelkonna asutamiseks. Eestvõtjaks oli Ferdinand Gottlieb Tannenberg, kes rootsi-soome Mihkli kirikus eestlastele jumalateenistusi pidas. Krundi kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, jäi Joaoru Eestimaa kubermangu territooriumile. Kiriku projekteeris Otto Pius von Hippius ja selle ehituskulud maksis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig von Knoop, kes oligi kiriku ehitustööde tellija...

Ühiskond
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariigi loomine 1917-1920

Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele. Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi...

Ajalugu
262 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Konspekt Vana-Kreeka ajaloost

Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras ­> matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates ­> arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi...

Ajalugu
552 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti vabadussõda - küsimused ja vastused

Mis aastal toimus Balti riikide teine konverents Tartus? V: aastal 1919 29 septembrist kuni 1 oktoobrini. 23.Missugune eriline komisjon moodustati Prantsuse kindraki Niesseli juhtimisel aastal 1919? V:komisjon, mille ülesandeks oli kontrollida ja kiirendada Saksa vägede evakuatsiooni Balti riikides. 24.kes juhtis Eesti erilist rahusaatkonda? V: J Poska 25.millal peeti rahukonverentsi esimene koosolek ? V:5 detsembril 1919. 26.Millal esitati eesti saadikutele N.-Vene esimene piirikava? V: 8 detsembril 1919. 27.Kas esimene piirikava võeti vastu? V:Ei 28.Mis tegutseb praegu majas kus tollel ajal peeti rahuläbirääkimisi? V: seal asub Tartu ringkonnakohus. 29.Missuguse riigi rahusaatkond ilmus Tartusse 12 detsembril volitusega osa võtta konverentsi töödest? V: Leedu 30.Missugune riik oli tugevalt Eesti rahutegemise N.-Venega vastu? V:Prantsusmaa 31...

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 Avalikkuse ette jõuab kultuurirühmitus ,,Noor Eesti" 16. oktoober 1905 Sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni Tallinnas 27. november 1905 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus detsember 1905 Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus Eestis 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1909 Asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 Puhkeb Esimene maailmasõda 1915 Eesti vetesse ilmuvad Saksa sõjalaevad. Paanikas lastakse õhku ,,Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus 2. märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon 6...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Emakeelse hariduse väärtustamine tõi kaasa rahvusteadvuse üldise tõusu üke kogu Eesti. Kohtadel rahakogumist teostavad Aleksandrikooli abikomiteed kujunesid esimesteks kohalikeks seltsideks. Kooli heaks korraldati kontserte, etendati näitemänge, korraldati ,, väljamüüke". Kõik see õpetas rahvast ise oma asju ajama. Aleksandrikooli Peakomitee ja abikomitee ühine koosolek kujunes aga omalaadseks Eesti parlamendiks. Aleksandrikooli liikumine oli eriti levinud just Viljandimaal, kuigi kogutud raha poolest paistis silma ka Kanepi kihelkond Võrumaal. Teiseks oluliseks organisatsiooniks oli Kirjameeste Selts, mille tegvusele pani aluse soliidne juhtimine J. Hurda poolt. J.Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma, saavutades sel ajal ka silmapaistvaid tagajärgi. Tagajärgi. Suure tähendusega oli seltsi toetusel läbi viidedud pööre koolikirjandused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

1404 ­ valmis Tallinna praegune raekoda. 1422 ­ avati Tallinnas Raeapteek. 1535. aastal hukati Johann von Üxküll. 14. Katoliku kirikukorraldus Eesti alal 13.-16.s. Piiskop ­ oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik.Sinod ­ piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. Kirikukatsumine ­ visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Toomkapiitel ­ kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Missa ­ pidulik jumalateenistus. Liturgia ­ domineeriv muusikalis-sõnaline osa missadel. Kihelkonnakirik ­ kihelkonna keskus. Kabel ­ väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad ­ vikaarid...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 ·...

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ENSV

Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud ­ komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...

Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Feodaalne killustatus ja katolik kirik

4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, Kristuse õpilaste tegude kirjeldus ning apostlite kirjad esimestele kristlikuele kogudustele. Voorus- parimus või täius. ilu, lootus ja armastus. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib lä'bi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi asdma Jumala armu 7 sakramenti. Missa- armulauaga jumalateenistus. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Ketser- kristlane, kes krituseeris vaimuliku kiriku tegevust. Inkvisitsioon- kiriku kohus ketserite vastu võitlemiseks. Kirik- organisatsioon, mida juhivad piiskopid ja mille ülesandeks on palvetamine ja lunastamine Raad- valitses linna, eesotsas bürgermeister. Tsunft- mingi kindla käitööalaga tegelejad. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müüdi üle. Skraa- tsunfi...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
6
doc

19-20 saj. algus

Venestamine ja venelaste häbistav kaotus Vene-Jaapani sõjas. Ajend: Verine Pühapäev, mil Peterburis tulistati rahumeelseid demonstrante. Olulisemad sündmused: 1905a. toimusid ülevenemaaline üldstreik, mille peale andis tsaar välja 17. okt. manifesti, mis lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Toimus Uue turu veresaun ­ relvitu, rahuliku rahva tulistamine. Eesti, Tartus toimus rahvaasemike koosolek , kus mindi ikka tülli. 1905a. detsembris läksid Tallinna töölised salkadena maale ja rüüstasid ning põletasid enamiku Eesti mõisatest. Venemaale valiti riigiduuma. Eestis lubati avada eestikeelseid erakoole. Tagajärjed: Algas karistussalkade tegevus, paljud mõisarüüstajad lasti maha, neid peksti, osa anti kohtu alla ja ka need mõisteti surma. 3.Areng kahe revolutsiooni vahel Revolutsioonide vaheline aeg 1905-1917. Poliitika: Vene riigiduumasse said ka mõned Eesti saadikud...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
1
doc

„Nimed marmortahvlil” Filmi arutlus

,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film Film valmis Vabadussõja alusel, mis oli suunatud Punaarmee okupatsiooni vastu. Vabadussõda toimus aastatel 19181920. Sõda toimus peamiselt Tartus 1918 sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eesti. 12. novembril peeti Tartu Kommertskoolis koosolek , kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. Õpilaste salgad aitasid koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi vabatahtlike pataljon, kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid. Paljud poisid surid kaitstes oma kodumaad. Esimene sõda selles lahingus tuli poistele ootamatult ning nad jooksid metsa. Teises lahingus pandi poisid valvesse ning selle võitsid eestlased, mida tähistati Sangla lossis...

Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Nad võisid osaleda vaid rahvakoosolekul. Plebeid said õiguse valida endi hulgast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata riigiametnike või senati otsene teokstegemine kui see oli ülekohtune plebeide suhtes. Plebeide soovil avaldati esimene rooma seadustekogu ,,12 talwi seadused". Seadused olid üsna karmid. 287a. e.Kr. kehtestati kord, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seaduri. Patriitside ja plebeide seisuse vahe kadus. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk ühiskondlik asi. Riigiametnikud ehk magistraadid valiti rahvakoosolekukl üheks aastaks igasse ametisse vähemalt 2 inimest, tasu ei makstud. Kõrgeimad ametnikud olid 2 konsulit ehk väepealikut. Preetaid tegelesid õigusemõistmisega, võisid sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse 5 aastaks...

Ajalugu
558 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun